Kuigi kevadel lubas firma peremees Äripäevale, et ronib maksuprobleemide lahendamiseks "kas või nahast välja", on seis jätkuvalt nukker.

Alkoholitootjate liidu (endise Viinaliidu) igakuiselt arvutatavas viinamüügistatistikas seisab Onistari nime järel märsist alates 0,0 liitrit.

Savenkov küsis 200 miljonit krooni
Võimalik, et Savenkov üritas end päästa piiritusetehaste müügiga. Eesti mõlemad piiritusetehased kuuluvad talle.

Nende seis pole aga kiita. Moe oma seisab juba mõnda aega. Rakvere ­töötab kuidagi.

Huvi nende ostmise vastu võiks olla Livi­kol, kelle toormevajadus oleks piisav, et piiritusetehased taas mühinal tööle panna.

Savenkov tegigi pakkumise. Ekspressi teada soovis ta kummagi tehase eest umbes 100 miljonit krooni. Liviko esindajad käisid kohal, aga ei nõustunud tehinguga.

"Need tehased nõuavad väga tõsiseid investeeringuid," ütleb Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. "Meie arusaamine sellest, milline peab olema nüüdisaegne tootmine, on midagi muud, kui me seal nägime. Seal pole võimalik toota efektiivselt tippkvaliteediga piiritust, mida Liviko vajab."

Liviko spetsialistid nägid põhimõtteliselt ainsa võimalusena vanade tootmishoonete maha lõhkumist ning nende asemele täiesti uue tootmise ehitamist. Ent sel juhul oleks täiesti mõttetu laduda lauale hulk miljoneid vana tootmise eest.

Rakvere piiritusetehase juht Arno ­Kangur kinnitab, et Liviko põlgas nad ära.

Tema sõnul tundis riigi suurim viinatootja huvi vaid Moes asuva piiritusemuuseumi vastu. Viru Valge tootjale sobiks vägagi rääkida sadade aastate vanusest viinapõletamise traditsioonist.

"Aga me ei andnud muuseumi neile," ütleb Kangur.

Liviko teeb Eesti viina Ameerika piiritusest
Liviko räägib küll palju Eesti viinast ja traditsioonidest, kuid ei tooda vägijooki sugugi mitte kohalikust piiritusest, vaid toob väga suure osa oma toormest näiteks Ameerika Ühendriikidest. Iowa osariigist, firmast GPC tulevast piiritusest valmistab Liviko näiteks Laua Viina. Liviko tuntuim mark Viru Valge on aga Kalvi sõnul tehtud esmaklassilisest Saksa päritolu nisupiiritusest.

"Meie jaoks on tähtsaim kvaliteet. Ma ei saa aru, mis selles halba on," ütleb Liviko tegevjuht.

Kohaliku piirituse kvaliteet pole tema hinnangul piisavalt hea. Ka pole siinse tootja hind konkurentsivõimeline.

"Kui siin saaksime liitri kätte umbes ühe euro eest, siis maailmaturult on võimalik stabiilselt hea kvaliteediga piiritust osta tunduvalt odavamalt," ütleb Kalvi.

Arno Kangur osutab asjaolule, et siinse piiritusetootja taga on kohalik põllumees. Iga piirituseliitri tootmiseks kulub umbes kolm kilo vilja. "Me oleme siinsele põllumehele olnud hea partner," ütleb ta.

See, et Liviko ja ka Eesti suuruselt teine tootja Altia Eesti, mille margiks on tuntud Saaremaa viin, toovad toorme sisse, tähendab, et Eesti põllumeestel jääb päris suur hulk raha teenimata.

Põhimõttelisemat laadi asi, millele Kangur osutab, on aga europarlamendi määrus 110/2008. Selle järgi võib Estonian Vodkat (millegipärast on kasutusel ingliskeelne variant) toota üksnes omamaisest toormest. "Seega tuleks lõpetada nn Eesti viinade tootmine sissetoodud toormest. Kui nad teevad oma viina Ameerika toormest, siis ei saa see enam olla Eesti viin," räägib Kangur.

Juunis pöördus piiritusetehase juht kohalike alkoholitootjate poole üleskutsega: "On aeg rakendada viivitamatult abinõusid määruse (110/2008) koheseks täitmiseks, et lõpetada Eesti alkoholiturul valitsev tarbijate eksitamine ning ebaaus konkurents."

Üldiselt olid siinsed väiketootjad seisukohal, et Rakvere piiritus on esmaklassiline ja Eesti viina tohiks teha üksnes sellest.

Liviko tahab vallutada Baltikumi
Aga need arvajad moodustavad väga väikese osa turust. Turul ruulivad Liviko ja Saaremaa viin.

"Iga teine viin, mis Eestis ostetakse, on Laua Viin," ütleb Liviko juht Kalvi. "Meil on rahva mandaat, kui nii võib öelda. Ja seda, ma olen selles kindel, tänu sellele, et me garanteerime kvaliteedi."

Mais oli Liviko käes kolmveerand siinsest viinaturust. Ettevõte ei varja, et järgmine ambitsioon on vallutada Baltikumi turg. 2011. aastal peaks valmima uus ning supermoodne tootmishoone Tallinnas Smuuli tänaval.

Rakvere piiritusetehase juht Kangur ütleb, et tehas püsib esialgu elus. Kuid töötajaid tuleb tal praeguses olukorras tublisti koondada.

Viinaturul ruulib Liviko täiega
Eesti viinaturu seis. Müük esimesel poolaastal.

Liviko 66%
Altia 14,9%
Liiwi Heliis 11,2%
Offex + Remedia 5,4%
Onistar 2,4%
teised 0,1%

  • Tänavust viinamüügi statistikat vaadates hakkab silma kaks olulist asja. Esiteks on Jüri Käole ja tema kompanjonidele kuuluv Liviko kasvatanud oma turuosa mõnel kuul kohati ligi 75 protsendile. Tõsi, juunikuus oli neil näitaja 58 protsenti.
  • Teiseks pole kunagine suurim tootja Onistar alates märtsist müünud ühtegi liitrit.
  • Imelise hüppe on teinud Liiwi Heliis, kel muidu jäi turuosa 5-6 protsendi juurde, kuid juunis hõivas 22 protsenti. Seda on seitse protsendipügalat rohkem kui muidu kindlat teist kohta hoidval Altial ehk Saaremaa viinal.
  • Kiiresti kasvav turusektor on n-ö slaaviviinad. Neist suurim tegija on Ukraina Nemiroff, mida vahendab Liviko.