Savisaare salapolitseiniku kangelasteod
Kas te olete kuulnud Vladimir Vidjaevi kaalukast panusest Eesti riigi hüvanguks? Tõenäoliselt mitte. Aga ärge imestage, sest siseministeerium on kandnud hoolt, et 45aastase mehe tegevusest midagi ei teataks.
Vidjaev on üks üheksast õnnelikust, kes sai eriteenete eest mullu 22. detsembril Eesti kodakondsuse. See on kõrgemaid auavaldusi, mida meie riik saab välismaalasele üldse osutada – kõigest kümnele inimesele aastas.
Vidjaeviga ühes nimekirjas on näiteks suure haardega ärimees, Muuga sadamas söeterminali rajanud Maksim Liksutov. Aga ka kohaliku katoliku kiriku pea, prantslasest piiskop Philippe Jean-Charles Jourdan.
Peaminister Andrus Ansipi allkirjaga valitsuse korraldused tutvustavad kõigi värskete kodanike elukäiku. Ainus lakooniline erand on Vidjaev. Tema puhul mainitakse vaid "saavutusi Eesti kirikute kaunistamisel ja korrastamisel".
Jutt käib Tallinna, Valga ja Paldiski õigeusu kirikutest. Ka Vidjaevi soovitaja on jumalamees, Moskva õigeusu kiriku metropoliit Kornelius. Esimest korda on Eesti pass välja antud Venemaa õigeusu kiriku palvel.
Huvitavaks muudab Vidjaevi juhtumi hoopis see, millest Ansipi allkirjaga dokument vaikib. Vidjaevi kunagisi võitluskaaslasi kuulates selgub, et tal on Eesti riigi ees väga erilised teened.
Spetsialiteet: vene pätid
"Ta oskas vene pättidega suurepäraselt ümber käia!" kiidab Jaanus Rahumägi, Reformierakonna poliitik. 1990. aastate algul töötas Vidjaev Rahumäe turvafirmas ESC. "Ta tuli koos oma meeskonna, umbes 20 kutiga. Ettevõtte väärtus ainult tõusis tänu neile. Vidjaevi toodud infot kasutas näiteks Eesti Pank."
Kuigi asi kisub põnevaks, ei soovi Rahumägi enam midagi öelda. Õnneks tuleb siinkohal appi Eesti Panga endise presidendi Siim Kallase nõunik Urmas Kaju.
Kolme aasta eest avaldatud skandaalses mälestusteraamatus paljastab Kaju, kuidas Kallas palkas Tartu Kommertspanga krahhi uurimiseks detektiivid. Aasta oli siis 1993. Eesti Panka saabus "väga suure Ameerika autoga" Rahumägi koos "koguka sümpaatse vene mehega". See oli Vidjaev.
"Väidetavalt külastasid salaagendid Peterburi, Moskvat ja idanaabri kaugemaid asustatud punkte," kirjutab Kaju irooniaga. "Eradetektiivide raportid olid haaravad ja huvitavad, paraku ei olnud nende autoril tavaliselt esitada oma fantaasiarännaku kinnitamiseks ainsatki fakti ega kohtukõlbulikku tõendit." Kui uskuda Kaju mälestusi, soovitas just tema Kallasel salapolitseinike teenetest loobuda. Ning "ESC ja Rahumägi asusid peagi uurima muid konspiratsioone ja kellegi teise raha eest".
Rahumägi ja Vidjaevi tutvus algas Eriteenistuses. Peaminister Edgar Savisaare poolt 1990 loodud üksus oli Eesti riigi esimene oma salapolitsei. Abikomissar Vidjaev töötas seal info- ja analüüsibüroo juhi Veiko Kulla käe all.
Ka Kullal leidub alluva kohta üksnes häid sõnu: "Vidjaev oleks võinud saada Eesti kodakondsuse juba ammu. Ta oli Eriteenistuse jälitusosakonna juht."
Vidjaev teostas ülimalt delikaatseid operatsioone. Kulla toob näiteks Nõukogude sõjaväeosade liikumise jälgimise. Ning Eriteenistusele salainfot lekitanud Punaarmee ohvitseride ja nende perede turvamise.
Seega kaitses Vidjaev inimesi, keda Moskva pidas ülejooksikuteks. Vastaspoole jaoks pidi Kamtšatkal sündinud venelase tööle asumine Eriteenistusse tähendama samasugust reetmist. Komparteist oli ta välja astunud juba oma eelmisel töökohal koos kõigi kolleegidega.
See töökoht oli Eesti siseministeeriumi 6. osakond, mis võitles plahvatuslikult areneva organiseeritud kuritegevusega. Muuseas olid Vidjaevi töökaaslased praegused Riigikogu liikmed Olev Laanjärv ja Koit Pikaro ning kaitsepolitsei number kaks Fatislav Keivsar.
"Tema tutvusringkond vene kaabakate hulgas oli suur. Nagu ka KGBlaste hulgas," iseloomustab Pikaro oma endist kolleegi sapiselt. Laanjärv seda pole: "Vidjaev oli väga hea värbaja. Tema toodud info põhjal tehti operatsioone, kus taheti hambaid näidata, lõgistati automaadilukke..."
Augustiputš: Ediku eriülesanded
Kolm endist ülemust, Rahumägi, Kulla ja Laanjärv, hoiavad oma alluvast rääkides hoolega sõnu kokku. Ehk räägiks Vidjaev ise veidi rohkem? Endise jälitaja leidmine pole raske, sest ta peab konsultatsioonifirmat Kombalt. Firma kontor asub Tallinna kesklinnas nõukogudeaegses kortermajas.
Vidjaev osutub karu väljanägemisega venelaseks. Ta jätab muheda mulje. Kuid tema minevik lubab arvata, et vajaduse korral on temas peidus ka teistsugune mees – otsustav ja karmi käega Vidjaev.
"Ma olin miilitsas esimene, kes hakkas tegelema maffiaga. 1980ndate lõpul ilmusid Tallinna uued, eriti ülbed kurjategijad. Nad ei tundnud miilitsa ees vähimatki aukartust, rünnates jõhkralt isegi minu paarimeest. Sõitsime Kemerovo oblastisse uurima, mis tüübid need sellised on."
Siberi söekaevanduste maal leidis Vidjaev eest kirjeldamatult karmid elutingimused ja eriti vastupidava inimtõu. Raske füüsilise tööga harjunud ambaalid klobisid vabal ajal poksikotte ja unistasid paremast elust Baltikumis. "Selliste kurjategijate vastu saab ainult jõuga," ütleb Vidjaev. Kuuenda osakonna tunnuseks said haarangud restoranides, kus kogu saalitäis rahvast automaatide ähvardusel läbi otsiti. Eesmärk oli leida relvi.
Augustiputšist ja koostööst peaminister Savisaare ehk "Edikuga" ei taha Vidjaev rääkida. Teadaolevalt hoidis jälitusosakond mõnede inimeste käitumisel silma peal. Savisaar otsis omade seast reetureid ja Vidjaev näitas need talle kätte.
Tiit Vähi valitsuse ajal 1992 täitis Vidjaev uut salaülesannet Narvas. Käsk oli ära hoida venelastest aktivistide plaan alustada Moldova eeskujul kodusõda. Kui Mart Laari valitsus Eriteenistuse laiali saatis, jätkas seda tööd seni maffiaga võidelnud kaitsepolitsei.
Vidjaevist sai eraettevõtja. Kas Eesti Panga ülesanne oli tema suurim juhtum?
"Ma pakkusin Vahur Kraftile, et sõidan Venemaale ja ostan Tartu Kommertspanga originaallepingud. Need oleksid tõestanud, kuidas pank paljaks varastati. Kuid ma hoiatasin, et pärast paberite omandamist satub Eesti Panga juhtide elu ohtu. Ihukaitse loomine ja juurdluse lõpuleviimine võib minna maksma miljon dollarit."
Rahareformi järgsel aastal oli see meeletult suur summa. Kraft loobus. Vidjaev suhtub mõistvalt: "Eesti Pangal oli vaja teada, kes ja kuidas Kommertspanga hukuga rikastusid. Selle teadmise me neile andsime."
Neid nimesid Vidjaev mõistagi välja ei ütle. Nagu ka seda, kelle tellimusel koostas ta läinud aastal mahuka toimiku Tallinki ja Enn Pandi kohta. Oli see suur Londoni investeerimisfirma? Võib-olla – sageli ei tea Vidjaev isegi oma teenuste tegelikku ostjat.
Sama salapäraseks kui Vidjaevi seiklused jääb tema eluloo puudumine Ansipi valitsuse korralduses. Paberi ette valmistanud siseministeerium ei suuda sellele lihtsale küsimusele vastust anda.
Ühes võib siiski kindel olla. Kui Edgar Savisaar saab ükskord Eesti presidendiks, saab Vidjaev ordeni. Oma eriliste teenetega on ta selle ammu ära teeninud.
