Savisaare usaldusisik
"Üks ajakirjanik ütles mulle, et ma olen avaliku elu tegelane. Mis avaliku elu tegelane mina olen?" ütleb Martin Krupp, kes on laialt tuntud tänu ühele kliendile – Edgar Savisaarele.
"Nimetatakse Savisaare tankistiks või variisikuks," ütleb ta. Isegi tema lastele on koolis öeldud, et isa on Savisaare tankist. Eelkõige on Krupp siiski pankrotihaldur. Sorava jutuga, kannab tumedat ülikonda. Läbi aastate on ta olnud tegusaimate haldurite esikolmikus. Ta oli või on:
• Skankristalli pankrotihaldur. Loos ristuvad Jaan Manitski ja Endel Siffi huvid Bekkeri sadama lähistel asuva klaasitehaste kinnistu omandiküsimustes.
• Scanforesti pankrotihaldur. Ettevõte omas tuntud Näpi ja Purila saeveskeid.
• Tamsalu Veskite pankrotihaldur. 1994. aastal erastatud põllumajandushiid, kus pankroti ajal oli 400 000 kana ja 5000 siga. Enne pankrotti läks firma viljasalvest kaduma 300 miljonit tonni riigi vilja.
• Reet Oili pankrotihaldur. Firma valiti mõned aastat tagasi Äripäeva kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks.
• Bussifirma Pärnu ATP erastamisel esindas tundmatuks jääda soovivaid ärimehi.
• Meribel Groupi pankrotihaldur. Loos ristusid Alex Lepajõe ja tema äripartneri Antti Juhani Jokineni ärihuvid Tallinnas Rataskaevu tänavas endise Nordi restorani ruumide rendilepingu võitmisel.
• Tansar Puitehituse pankrotihaldur, firma omanik oli Kuressaare endine linnapea Jaanus Tamkivi.
• Saaremaa firma Jomanda likvideerija, kus üle-eestiline logistikafirma Smarten kahtlustas, et omanikud algatasid likvideerimise ettevõttest raha välja kantimiseks.
• Fort Oili likvideerija, millel on tekkinud kohtuasi Lukoiliga.
• Ehitusfirma Wiklar pankrotihaldur. Ettevõttele sai saatuslikuks Alexander Kofkinile hotelli ehitamine Tallinnas Toompuiesteel.
Seda nimekirja võib veel pikalt jätkata.
Kibe leib, räägib mees ise. Ühe õnn on teise õnnetus. Võitled mõnele raha tagasi. Teine jääb ilma. "No näiteks võtame isa, kellel on võlad. Kingib korteri tütrele," räägib Krupp. Üksikisiku pankrotis pööratakse kõik kinkelepingud tagasi. Kui tütar on juhtumisi korteri juba maha müünud, siis nõutakse talt raha. Kui raha pole, alustatakse tütre vastu pankrot. Isa õnnetusest saab ka tütre õnnetus. Pankrotihaldur aga saab oma tasu, kui suudab selle võlapuntrast välja pigistada. Kui ei suuda, siis ei saa.
Pankrotihaldur Krupp ei jäta kurja geeniuse muljet – ometi jooksevad Edgar Savisaare hämaramate äriplaanide otsad tema mappi.
Võtame näiteks Nõmme majaloo. Savisaar müüs oma kodu kolme miljoni krooni eest firmale, mida juhtis Krupp ja mis kuulus offshore-kompaniile. Vilja Savisaar aga elas müüdud majas edasi. Kuni läinud suvel ostis perekond maja jälle tagasi. Kolm miljonit krooni liikus sinna ja tänna. Nagu lukk seisab tema saladuste ees, mille loojaks võiks pidada vandeadvokaat Üllar Talvistet.
Krupp on Savisaare-värgist tüdinud. "Peaksin visiitkaardile kirjutama, et osalesin Edgar Savisaare majatehingus," ütleb ta. "See lugu on nii läbi kirjutatud, et pole mõtet rohkem kommenteerida. 2002. aastast iga kahe või kolme kuu tagant joonistab keegi kastikesi, et kuidas ikka asi oli."
"Kaua võib?" küsib ta. Vastan, et tema tüütamine jätkub, kuni selgub, kes tegelikult Savisaarelt maja ostis ja miks seda jama vaja oli.
Ilmselt kulges selle majalooga siiski kõik hästi, sest Krupp tegi koos Savisaarte meesperega mullu augustis uue firma. Partneriks oli ministri poeg Erki Savisaar.
Sihikul oli üks projekt, mis Kruppi hinnangul siiski teoks ei saa, sest liigne tähelepanu ehmatas tegijad ära. Ajakirjandus märkas ühisfirmat juba mõni kuu pärast selle asutamist. "Väga raske on nii äri ajada. Võimalikud äripartnerid on kohe kõrgendatud häireolukorras. Tavaline inimene ei taha avalikkuse huvi," ütleb Krupp.
Kruppi ja Savisaare ühise firma imeskeemid lähevad täitsa käest ära. Üks Kruppi firma on teise omanik ja lõpuks on nad kõik üksteise omanikud.
Kui ringi ots kätte saada, siis saaks ka teada, kes on päriselt Edgar Savisaare äripartner. Keegi, kellel on ligi kuue miljoni krooni väärtuses Kalevi aktsiaid ja kinnisvara Tallinnas Maakri majas ja Tartu maanteel, Muhus ning Saaremaal.
Krupp ütleb, et tema isiklikult ongi selle kõige taga. Tema aktsiad ja tema kinnisvara. Ta on tekitanud vägeva, neljast firmast koosneva ringskeemi, et öelda – mina olengi selle firma omanik. Skeem on samasugune nagu maja müügi puhul – palju segadust tont teab mille pärast.
Kõigele lisaks hargnevad ringskeemist välja Krupi enda büroo omandisuhted. Ikka on Krupp Krupi omanik ja selle Krupi omanik on omakorda Krupp.
"Ma olen sügavalt apoliitiline ega kavatse ka mõnda erakonda astuda. Mis ma tegema pean? Palun kergemat karistust!" on Martin Krupp ärritunud. Savisaarega seostamine talle ikka üldse ei meeldi.
Krupp ei täida Riigikohtu otsust
Martin Krupi elus on argisemaid külgi. Üks keskealine daam arvab, et Martin Krupp kiusab teda juriidilise trikitamisega. Krupp aga võitleb oma pankrotihalduri tasu eest.
Jämedamalt võttes ei täida tuntud jurist Riigikohtu otsust sõlmida ühe Tallinnas asuva korteri müügileping. Ütleb, et on veel asjaolusid, mida peaks arvestama. Näiteks, et kuna protsess on kestnud viis aastat, siis on korter muutunud vallasasjast kinnisasjaks. "Pole enam sama asi," ütleb Krupp. Sellise jutuga ta daami pea segi ajabki.
Daam – Sirje Aavik – on endast väljas. Tema õiglustundel trambib kogu Eesti Vabariik täiega. Kolm kohtuinstantsi on tunnistanud õigust korter erastada. Martin Krupp aga lollitab. Daam kutsus appi kohtutäituri. "Juriidiliselt olen ma võimetu midagi tegema," ütleb kohtutäitur Katrin Vellet. Tal on isiklikult Sirje Aavikust siiralt kahju.
Kahe aasta jooksul on umbes kümme korda kokku lepitud kohtumine notari juures omandiõiguse üle andmiseks. Olulised paberid jäävad Kruppil alati maha. Tuleb kohale, aga pabereid pole kaasas. "Me oleme tema eest notariaegu kinni pannud," räägib kohtutäitur. "Mina olen ajanud välja pabereid, mida tema peaks ajama." Krupp ütleb, et hoopis Aavik ei võta kaasa vajalikke pabereid.
Erastamisele minev Sõpruse puiestee korter kuulus kunagi kunstifirmale ARS. Selle likvideerimisega tegeleb Martin Krupp. Perekond Aavikute korter on ainuke vara, millega võiks nõudeid tagada ja likvideerija tasu maksta. Kohus aga ütleb, et peaks korteri hoopis erastama. Säh sulle pankrotivara.
Neli aastat on Sirje Aavik jooksnud mööda kohtuid ja ametiasutusi. Esmalt tõestas kohtus erastamise õigust ja pärast otsis nuppu, mis sunniks Kruppi kohtuotsust täitma.
Kohtutäitur jäi hätta; Aavik kaebas justiitsministeeriumisse, siis pankrotihaldurite kojale – ei miskit; kaebas õiguskantslerile – see soovitas politseisse minna.
Nüüd alustab Aavik uut ringi kohtus, kus hakatakse arutama, kas eelmist kohtuotsust peaks täitma. Mai lõpus on esimene istung. Kruppi on esindanud Üllar Talviste büroo jurist Urmas Ustav.
Sirje Aavik arvab, et Martin Krupp teeb kõik, et korterit mitte erastada. Sama mulje jäi kohtutäiturile. Kuigi korteril oli käsutamiskeeld, ajas ühistu asju ja kinnistas maa. Tekkis kinnisasi ja sellele hüpoteek ehk võla tagatis. Kui nüüd Sirje Aavik tahab korterit erastada, siis peaks ta ühel päeval tasuma 125 000 kroonise võla Kruppi endise äripartneri kasuks pankrotikulude katteks.
