Edgar Savisaar Foto: Priit Simson

Kontol olevad 470 000 eurot oleks tulnud 1. veebruaril 2011 koostatud maksekäsu kohaselt tšekiga välja maksta.

Aktsiaselts G. tegi 7. veebruaril 2011 ülesandeks raha kontolt välja maksta ja teatas, et summa võetakse välja sularahas. Seda pidi tegema isik, keda kohus nimetab oma otsuses tähega H.
Pangadokumentidest selgub, et nimetatud tšekk anti välja isikule, keda kohtuotsuses tähistatakse tähega I.

Et see nii toimus, seda ei eitanud asja kohtulikul arutelul ka Savisaare ja ärimees Alexander Kofkini huve esindanud advokaadid.

Otsuses seisab, et advokaatide vastuväide, et I.-le anti tšekk välja selleks, et katta partei kampaaniakulusid ja maksta kirjastamise arveid, ei muuda asja.
Kohtu pressiesindaja ütles telefoniintervjuus Eesti Ekspressile, et ei saa avalikustada kohtuotsuses esinevate isikute tegelikke nimesid.

Tähelepanu äratavad Šveitsis toimunud sündmuste kuupäevad. 3. veebruaril 2011 alustas Eesti riigiprokuratuur Savisaare ja ärimees Alexander Kofkini suhtes rahapesu-uurimist.
Savisaar laenas 2009. aasta lõpul Panama firmalt 2,7 miljonit krooni (170 000 eurot). Kuigi ta oleks pidanud laenu oma majanduslike huvide deklaratsioonis avalikustama, ta seda ei teinud.
Kahtlase laenu avastas Eesti rahapesu andmebüroo ning politsei alustas väärteomenetlust. Laenusummast mitteteatamise eest trahvis politsei Savisaart 2010. aasta lõpul 9000 krooniga (575 eurot).

Seejärel huvitus laenust kaitsepolitsei, mis hakkas 2011. aastal uurima laenu tagamaid seoses võimaliku rahapesuga.
Uurimise käigus nõudis Tallinna korruptsiooniprokurör Kadri Väling õigusabipalvega Šveitsist välja Savisaare laenu liikumist kajastavat infot.
Savisaar ja Kofkin vaidlustasid oma tehingute kohta käivate dokumentide väljaandmise nii Šveitsis kui Eesti riigikohtus, kuid edutult.

Loe Šveitsi kohtu otsuseid siit:
http://bstger.weblaw.ch/pdf/20120807_RR_2012_45.pdf
http://bstger.weblaw.ch/pdf/20120807_RR_2012_26.pdf