Savisaart mupo ei puutu, teisi küll
Eurosaadik Vilja Savisaar-Toomast lasi oma Nõmmel asuva maja remondi käigus maani maha lammutada. Munitsipaalpolitsei hinnangul oli juriidiliselt kõik korras. “Konkreetsel juhul ei olnud tegemist maja lammutamisega, vaid rekonstrueerimise käigus välja tulnud amortiseerunud kandekonstruktsioonide eemaldamisega,” kaitses mupo tuntud poliitikut. “Omanikule on väljastatud ehitusluba elamu laiendamiseks, mille käigus on lubatud olemasoleva osa rekonstrueerimine.”
Ekspress uuris seepeale, kas ebaseaduslikku ehituspraktikat peetakse pealinnas normaalseks ja kas mõnikord järgneb ehituslikule omavolile ka trahvimine ning ehitusloaga kooskõlla viimise nõue.
Infovahetus munitsipaalpolitseiga kujunes vaevaliseks: augusti lõpus alanud päringuid segasid küll munitsipaalpolitsei elektrikatkestus, küll kustutatud andmetega dokumendid, küll MuPo päringud andmekaitseinspektsioonile, kas selliseid andmeid võib ajalehele välja anda.
Pärast pikka venitamist saime lõpuks teada, et ühtki prominenti trahvisaajate seas pole ning rikkumised on kohati palju tühisemad. Näiteks alustas Mauri Gross tüüpilise Kassisaba agulimaja Villardi tänav 12 fassaadi ja katusealuse korrastamist ehitusloata ja sai selle eest 4800 krooni trahvi. Jaanus Vipper aga hakkas nõutava kasutusloata kasutama 2006. aastal pooleldi valminud ja tänaseks imeilusti renoveeritud elamut Kopli 53. Tema sai 3000 krooni trahvi. Nõmmel sai Rohula 41 omanik väikese abihoone püstitamise eest 3000 krooni trahvi.
Mustamäe paneelmajade tagahoovis olevas tillukeses oaasis, Lepatriinu tänaval, kus vanemate individuaalide asemele on kerkinud uusrikaste häärberid, karistati Oleg Smolenskit 2040 krooniga, sest ta ei taganud elamu laiendamise käigus projektikohast ehitamist ja muutis teise korruse plaanilahendust.
Kõige tipuks leidsime aga loo, mille sisu on väga sarnane sellega, mis toimub praegu Vilja Savisaar-Toomasti majaga. Linnaplaneerimisamet väljastas linnamüüri ääres seisva hoone fassaadi ja muudatuste projekti, millest tulenevalt sai firma Restor ehitusloa. Kuid ühel hetkel avastas linnavalitsus, et rekonstrueerimise asemel tegeleb Restor Suurtüki 4c krundil hoopis lammutustööga. Rekonstrueeritavat hoonet ei olnudki enam alles. Savisaar-Toomasti juhtumist erines aga asi sellepoolest, et vundamendini polnud maja maha lammutatud, püsti seisid veel kolm seina.
Linnavalitsus tõstis lärmi: lammutamiseks pidanuks taotlema eraldi load. Vanalinnas asuva hoone omanik väitis aga nagu Vilja Savisaar-Toomast tänavu augustis: hoone kandekonstruktsioonide allesjätmine olemasoleval kujul ei olnud enam võimalik.
Ja siin algabki vahe: toona ei noogutanud Tallinna Linnavalitsus kaasa, et tegu on rekonstrueerimisega, vaid tegutses karmimalt ja tunnistas ehitusloa kehtetuks.
Ehitaja kaebas linnavalitsuse kohtusse. Asi jõudis välja isegi Riigikohtusse, mille halduskolleegium leidis neli aastat tagasi, et Suurtüki 4c esiseina lammutamine ei olnud formaalselt õiguspärane ega sisulises kooskõlas ehitusloaga. Ehitusloa vaidlustamist luges riigikohus aga õigusvastaseks.
Neli aastat hiljem näeb Tallinna linn sarnast uut juhtumit aga sootuks teisest vaatevinklist. Või on asi siiski lihtsalt ja labaselt selles, et Olevi 24 omanikuks on prominentne keskerakondlane?
