Seitse eksiarvamust Merkost

Toomas Annuse suhted poliitikute ja riigiga on väga keerulised.

Merkole ei öelda ei
Ei vasta tõele. 1999. aastal pakkus Merko tütarfirma justiitsministeeriumile diili, et ehitab Tartusse vangla ja hakkab seda riigile välja üürima.
Vanglate ameti nõunik Uno Lootsman lõi numbrid kokku ja avastas, et 30 aastaga teeniks Merko enam kui miljardilise kasumi. Ta järeldas, et "esitatud ettepanekut ei saa pidada riigile soodsaks".
Ka vanglate ameti peadirektor Peeter Näks imestas: "Vangla brutopinna rendihind 138 krooni ruutmeetri eest on võrreldav kesklinna luksusliku büroopinna rendi­tasuga. Pakkuja taotleb põhjendamatult lühikest investeeringute tasuvusaega ja ülikõrget kasumit."
Näksi arvutuste kohaselt suutnuks riik ise ehitada vangla valmis 3,5 korda odavamalt. Merko jäigi Tartu vangla diilist ilma.

Merkot pole enne maadevahetust uuritud
Ei vasta tõele. Kaitsepolitsei uuris Merkoga seotud riigi raha liikumist esimest korda juba 2003. aastal.
Tegemist oli Tartu justiitshoonega, mille ehitamine läks justiitsministeeriumile maksma plaanitust 1,7 miljonit krooni rohkem.
Kaitsepolitsei jõudis järeldusele, et ülekulu tekkis õnnetult asjaolude kokkusattumuse tõttu ning selles polnud keegi süüdi.
Uurimise ajal oli justiitsminister reformierakonna tipptegija Märt Rask, tänane Riigikohtu esimees.
Mais 2004 rääkis tollane justiitsministeeriumi asekantsler Margus Kurm Riigikogu õiguskomisjonis "linnas toimuvast ehitushangetega seotud korruptsioonist, mida uurib politsei".
Kurm mainis miljardilise käibega ettevõtteid, kuid ei nimetanud nimesid. Nii suuri ehitusettevõtteid oli tollal neli: Merko, Eesti Ehitus, FKSM ja Skanska EMV.
Nüüd ütleb riigiprokuratuur, et Kurm ei teadnud siis maadevahetuse uurimisest midagi ning tema näide oli abstraktne.

Merko saab Tallinnas kõik, mida tahab
Ei vasta tõele. 2000. aastal ostis Merko Oleg Sapožninilt fantastilise asukohaga krundi otse Pirita jahisadamas.
2004. aastal nõudis Toomas Annus Tallinna abilinnapealt Peep Aaviksoolt aru, miks on detailplaneeringut menetletud juba kuus aastat ilma tulemuseta. Merko soovis ehitada krundile korterelamut.
Reformierakondlane Aaviksoo vastas, et korterelamu ehitamine haljasalale ei tule kõne alla. Soovi korral saaks Merko sinna ehitada spordi- ja mänguplatse. See krunt on siiani tühi.

Merko teeb prominentidele alati alet
Ei vasta tõele. Justiitsminister Märt Rask (Reform) üritas 2001. aastal leida ostjat oma Saue majale, et ehitada saadava raha eest uus maja Tallinna.
"Ostjaid käis igasuguseid," meenutab Rask, "kuid keegi neist ei soovinud omandada kogu kinnistut, mis koosnes kahest hektarist elamumaast."
Lõpuks ilmus välja Merko tütarfirma E.L.L., kelle esindaja nõustus krunti ära ostma. Kuid ta tegi justiitsministrile selgeks, et uue maja ehitus tuleb tellida Merko teisest tütarfirmast Gustaf.
"Algul leidsin, et see on mulle väga mugav variant," räägib Rask. "Hinnaläbirääkimiste juures selgus, et minu kinnistu hind osutus oluliselt madalamaks kui see, mida ma esialgu müügist plaanisin saada.
Tallinna ehitatava maja hind aga kippus igal ehitusnädalal kasvama. Vaevanõudvad hinnaläbirääkimised kestsid kuni objekti valmimiseni."
Merko lõikas Raski vana krundi kaheks ja müüs väiksema osa koos majaga maha. Ülejäänud maalahmakale tahtis Merko püstitada viis korterelamut, kuid Saue vallavolikogu polnud sellega nõus.

Merko panustas ainult Rahvaliidule
Ei vasta tõele. Keskerakond sai 2003. aasta Riigikogu valimiste eel Toomas Annuse ja Urmas Sõõrumaa firmalt nullprotsendiga kolm miljonit krooni laenu. Mõlemad mehed toetasid ka Edgar Savisaare raamatu "Peaminister" väljaandmist.
Annus pani õla alla veel Res Publicale. 2003. aasta Riigikogu valimiste eel pälvis ta Res Publica kuldmärgi "suure abi eest erakonna rahastajate võrgu laiendamisel".
Uue partei viimine võimule maksis 35 miljonit krooni. Annuse ja teiste hiidtoetajate isiklikku panust Res Publica ei avalikustanud.

Merko juhte jälitati ebaseaduslikult
Ei vasta tõenäoliselt tõele. Kuigi maadevahetuste uurimiseks algatati kriminaalasi 2005. aasta augustis, jälgis kaitsepolitsei Toomas Annust ilmselt juba aasta varem.
Jälitustegevus toimus ühe teise kriminaalasja raames. Mida ja keda uuriti, keeldub Riigiprokuratuur täna rääkimast.
Maadevahetuste uurimist juhtis esimesena Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Siitam-Nyiri kuni lapsepuhkusele minekuni.
Seejärel võttis toimikuid üle eriasjade prokurör ­Laura Feldmanis. 2006 kevadel asus Feldmanis tööle Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Nüüd hakkas uurimist ruulima juhtiv riigiprokurör Margus Kurm.
Riigiprokuratuuris on asjaga peale Kurmi ja Feldmanise peensusteni kursis veel peaprokurör Norman Aas. Nii sõltub Eesti poliitikat raputava kriminaalasja saatus vaid kolmest noorest inimesest.

Merko uurimine on Euroopas ainulaadne
Ei vasta tõele. Maadevahetusega sarnane lugu juhtus 1990ndate alguse Itaalias ja sai kuulsaks "Mani pulite" (Puhtad käed) ja "Tangetopoli" (Altkäemaksulinn) nime all.
Skandaal plahvatas, kui Milano prokurör Antonio Di Pietro vahistas sotsialistliku partei tähtsa nina pärast altkäemaksu vastuvõtmist.
Järgnenud kuudel võeti kinni kümneid ärimehi ja poliitikuid pea kõigist parteidest. Kurioosumina tunnistas üks poliitik kõik oma patud kohe üles, kui tema ukse taha oli ilmunud kaks karabinjeeri. Tegelikult tulid korravalvurid talle trahvikviitungit tooma.
Lõpuks oli uurimise all peaaegu kogu Itaalia poliitiline eliit. Endine peaminister Bettino Craxi teatas, et tema partei võttis 93 miljonit dollarit altkäemaksu. Craxi ainsaks vabanduseks oli, et kõik tegid seda. Vihane rahvahulk loopis teda müntidega, karjudes: "Võta need ka!" Vanglakaristuse hirmus põgenes Craxi Tuneesiasse, kus ta 2000. aastal maapaos suri.
Mani Pulite tagajärjeks oli Itaalia poliitilise maastiku kokkuvarisemine. Riiki hakkasid juhtima uued inimesed ja parteid.