Korea meestel ongi suhtumine naistesse õige vastik – totalitaarne põhi ei erine selles osas kuigivõrd kapitalistlikust lõunast.

Rahvusvaheline organisatsioon Human Rights Watch (HRW) avalikustas 1. novembril andmestiku naiste olukorrast Põhja-Koreas. Kuna tegemist on ühe maailma võikama diktatuuririigiga, siis võib eeldada, et olukord on kehv. Ongi. Ent asjasse süvenemisel ilmneb huvitavaid tahke.

Näiteks, et riiklik terror on sealses ühiskonnas mehe nägu, sellal kui turumajanduslikud püüdlused seonduvad naistega.

Algas kõik eelmise sajandi lõpus aset leidnud suure näljahädaga, mis laastas Põhja-Koread aastatel 1994–1998. Pole teada, kui palju inimesi nälga suri, aga teateid sellest, et kommunistlikus Koreas eksperimenteeritakse rohust valmistatud makaronide valmistamisega, ilmusid ka tollases Eesti meedias.

Kaudsetele andmetele toetudes on arvatud, et nälga võis tookord surra miljon inimest, aga on pakutud ka nelja miljonit. Katastroofi põhjuste kohta on rohkem teada: peale kommunistliku riigiaparaadi suutmatuse või hoolimatuse elanikkonna varustamisel hädavajalikuga on välja toodud geograafilise asjaoluna tõik, et Põhja-Korea kui mägine maa-ala omabki põllumajanduslikult kõlblikku maad vaid 22 protsenti territooriumist.

Õnnetust toonud Korea sõda 50ndate alguses päädis poolsaare jagunemisega nii, et enamik maavaradest ja tööstusest asub põhjas ning enamik põllumajandusest lõunas.

90ndatel lisandus kaks õnnetust: pikaajaline põud ning senise suur­sponsori N Liidu kadumine. Hiina RV võttis küll ajutiselt N Liidu rolli üle, aga mingil hetkel keskenduti Pekingis omaenda muredele, lõpetati toiduainete ning kütuse andmine abi korras ja võimaldati Põhja-Korea seltsimeestel omaenda tarkusest imesid korda saata.

« Avalehele 5 Kommentaari