Teadmist, miks riskis kohtunik kõigest kahe kuupalga nimel oma töö, kolleegide austuse ning kohtunikkonna mainega, aga ka võimalusega tähistada oma 50. sünnipäeva vabaduses, toimikust ei sünni, küll on sealt pärit kõik järgnevad faktid ja tsitaadid.

11. juuni 2009. Sillamäe viinapoes Troika tekib tüli kahe purjus mehe vahel. 29aastane Aleksei peksab läbi 38aastase ­Andrei Andrejevi. Poe ees haarab Andrei revolvri ja tulistab põgeneva Aleksei pihta kolm lasku. Ohver sureb. Tulistaja, Alajõe vallavolikogu liige, vahistatakse kahtlustatuna tapmises (6 kuni 15 aastat). 

Andrejev üritab eeluurimise ajal vabadusse saada. Kui kahtlustatav on prii, võib juhtuda mõndagi. Näiteks võib mõnele tunnistajale midagi uut meenuda, mõnel midagi ununeda ja tapmissüüdistusest võib saada oluliselt kergem, näiteks provotseeritud tapmise süüdistus (üks kuni viis aastat). 

Andrejevi esialgne kaitsja taotleb mehe vahi alt vabastamist, kuid edutult. 

Novembriks on Andrejevi ­abikaasa Marina meeleheitel. Ta pöördub ammuse tuttava Vassili Satšuki poole. Palub, et Satšuk soovitaks korraliku kaitsja ja räägiks mõne tunnistajaga, kes on andnud “abikaasale kahjulikke ütlusi”. Tunnistajatega rääkimisest Satšuk keeldub, kaitsjaks aga soovitab Aleksandr ­Mironovit – Tallinna juristi, kes Satšukki korduvalt ja edukalt kaitsnud ja kellel – väidab Satšuk – on head sidemed kohtunikega. 

Andrejeva ja Mironov kohtuvad novembri keskel Satšuki kontoris. Mironov küsib kohe hakatuseks 50 000 krooni, enne ei hakka lepingutki sõlmima. “Ütles siis, et las ma suhtlen edasi Satšukiga – tal on kohtunikega head suhted. Nimesid ei nimetatud, aga sain aru, et jutt on ebaseaduslikest suhetest,” räägib Marina Andrejeva mõni nädal hiljem kodukülas Alajõel Kapo Ida osakonna ametnikele.

Andrejeva lugu on rabav: “Kohtusime Satšukiga 30. novembril pubis Privaat. Ta ütles, et kohtunik, kelle käes on mu abikaasa toimik, on Mihhail Komtšatnikov. Talle olevat võimalik altkäemaksu anda ja ta on seda ka varem vahendanud, kui kaitsjaks on olnud Mironov, selgitas Satšuk. Ta lubas uurida, kui palju maksta tuleb. Olin üllatunud, et kohtunikud on äraostetavad. Arvasin korraks, et ehk püütakse minuga kelmitada.”

Kelmitamisest on asi kaugel. Satšuk tegutseb kiiresti. Ta on juba üles otsinud vana tuttava Sergei Gromovi, 20 aastat tagasi kinni istunud mehe, nüüdse tubli kaevuri, kes on juhtumisi Komtšatnikovi garaažinaaber ja sagedane saunakaaslane. 

Satšuk annab Gromovile juhised – saagu kohtunikuga kokku ja öelgu, et Andrejevi vabastamisest ollakse väga huvitatud. Las kohtunik ütleb siis ise, mis tingimustel ta on nõus Andrejevile kautsjoni määrama. Gromov käib ära ja teatab Satšukile – kohtunik tahab 30 000 kohe kätte ja 70 000 pärast kautsjoni määramist.

Järgmisel päeval, 1. detsembril raporteerib Satšuk Andrejevale: kohtunikuga on suheldud, kautsjoni vastu vabanemise eest tuleb maksta 250 000 kuni pool miljonit krooni, lisaks 100 000 ­kohtunikule. Hiljem on võimalik kaubelda ka soodsa kohtuotsuse üle. Kohtunik peab raha kätte saama enne 4. detsembrit ehk Andrejevi kriminaalasja eelistungit. Sel istungil on võimalik taotleda kautsjoni vastu vabastamist. 

“Satšuk ütles, et kohtunik on positiivselt meelestatud ja kui raha temani jõuab, saab mees vabadusse,” märgib proua Andrejeva hiljem. 

2. detsembril sõidab naine Tallinna, et viia jurist Mironovile mälupulk turvavideoga juunis Sillamäel toimunud tulistamisest. “Mironov küsis, kas saime kokkuleppele, kuidas ja kui palju kohtunikule maksta. Ütles, et vaadaku me, et raha oleks makstud enne kautsjoni istungit.”

“Hetkeseis on selline, et mul on olemas 100 000 krooni, aga ma ei tahaks maksta. See on ju kuritegu. Aidake,” ütleb Andrejeva 2. detsembril, mõni minut enne südaööd, oma ülekuulamise lõpetuseks kaitsepolitseinikele.

Naine kaasatakse kuriteo matkimisse. Ta varustatakse kahe paki märgistatud 500kroonistega ning instruktsioonidega. Kapo käivitab asjaosaliste varjatud jälgimise. Jälgimisspetsid kasutavad objektide liikumisest ülestähenduste tegemisel veidraid hüüdnimesid. Satšukki tähistab tema vangla-klitška – Satša. Kaevur Gromovit – Treik, Komtšatnikovi – Taks, tema abikaasat – Tipi.

 Järgmisel päeval helistab Andrejeva Satšukile ja ütleb, et õhtuks on tal raha olemas. Satšuk teavitab sellest ­Gromovit. Kell pool seitse õhtul helistab Gromov kohtunikule ja lausub krüpteeritud sõnumi: “Need filmid, mille kohta te küsisite... Neli tükki ta lindistas, püüab leida viiendat. Muide, millal te puhkusele lähete?” “Puhkusele – noh, oktoobris-novembris.”

Pealtnäha süütu tekst? Kohtuniku garaažinaaber annab teada, et poeg lindistas kohtuniku jaoks DVD-plaadile mingeid filme, ja uurib viisakalt puhkuseplaanide kohta. Tegelikkuses oli see salakeel: jutt filmidest tähendas seda, et proua Andrejeval on kautsjoni ja altkäemaksu tasumiseks vajalikust poolest miljonist veel sada tuhat puudu. “Puhkus” aga tähendas küsimust, mis kellaks võib Gromov kohtuniku ukse taha laekuda – oktoobris-novembris ehk õhtul kella 10–11 vahel. 

3. detsembri õhtul kella üheksa paiku annab Marina Andrejeva Satšuki maja ees raha üle. Satšuk viib 30 000 krooni Gromovile, ülejäänu peidab enda koju. 

Gromov jalutab kohtuniku maja ette. Trepikojas vesteldakse kuus-­seitse minutit. 

Gromov tunnistab ülekuulamisel, et näitas kohtunikule põues olevat rahapakki. “Ta ütles, et ma peidaks selle raha ära ja ta tuleb homme minu juurest läbi.”

Gromov peidabki raha keldris rippuva kaevurilambi sisse. 

Kapo passib kohtuniku maja ees terve öö. 

Katkend varjatud jälgimise kokkuvõttest: “Kell 5.25 väljub Taks elukoha hoovipoolsest uksest ja jalutab garaažibokside juurde. 5.45 avab ta paremalt kuuenda garaaži ukse ja siseneb. 5.55 sõidab ta Hyundai Terracaniga garaažiboksi juurest välja. Sõidab elukoha juurde, kus pargib auto. Kell 6.39 väljub portfelliga.”

Teel garaaži märkab Komtšatnikov, et teda jälitatakse. Jõudnud tööle, seedib olukorda tunnikese ja sammub Kapo kontorisse. Teatab, et teda jälitas terve hommiku hele Opel numbriga 900 F...L (keskmist tähte ta kahjuks ei näinud), kus istunud kaks noormeest olid liiga soliidse välimusega, et olla pätid. Ning läheb tööle tagasi. Võib arvata, et kapos puhkeb hetkeks paanika. Läheb pool tundi, enne kui Komtšatnikovile helistatakse ja palutakse tal tagasi tulla koos kirjaliku avaldusega jälitamise kohta. 

Kell 11 algab istung, kus Andrejevi kaitsja palub määrata kautsjoniks 150 000 krooni ja prokurör Mihhail Hütt vaidleb sellele kategooriliselt vastu. Kohtunik lubab teha otsuse esmaspäevaks. Mõni minut pärast kella kolme väljub Mihhail Komtšatnikov Narva kohtumajast viimast korda kohtunikuna. Väljas on tuuletu, jahe, pilves ilm.

Kohtumaja parklas peavad Kapo ametnikud ta kinni. Ida osakonna juht Kalle Jänes teatab, et kohtunikku kahtlustatakse altkäemaksu nõudmises. Juures viibib riigiprokurör Triin Bergmann. 

Et tegu on esimese astme kuriteoga, ei pea Kapo taotlema kohtuniku vahistamiseks presidendilt luba, vaid võib piirduda Riigikohtu esimehe ja riigi peaprokuröri teavitamisega. 

Kohtuniku kabinetist ei leita läbiotsimisel muud peale halli Opeli kohta tehtud avalduse mustandi. Kodust aga suurem hulk raha – ligi 5000 eurot ja 15 000 krooni, millest osa on peidetud vanni alla. Komtšatnikov kinnitab, et see pole “must” raha, vaid pere säästud. Alles järgmise päeva õhtul saadakse Gromovi keldrist kätte 30 000 märgistatud krooni, ülejäänud raha tuleb päevavalgele Satšuki kodust. Meestele esitatakse kahtlustus altkäemaksu vahendamises, mõlemad pääsevad tühise karistusega. 

Kohtunik esialgu kuritegu omaks ei võta. Räägib, et eelmisel õhtul ilmus tema trepikotta vana tuttav Gromov. Ilmus ja küsis heast peast, kui suured need kautsjonid tänapäeval tapmise asjades õieti on. “Sain aru, et kohe hakkab ta mulle raha pakkuma. Tavaline kaevur ei tule ju niisama kohtuniku ukse taha järgmise päeva kohtuasjast rääkima,” ütles Komtšatnikov ülekuulamisel. “Nägin üle Gromovi õla, läbi välisukse klaasi, et väljas autode vahel liiguks justkui mingi mikrofoni või kaameraga mees. Küsisin Gromovilt, kas ta lindistab meie jutuajamist. Ta hakkas naerma. Ütlesin, et mina raha ei võta ja siis läks jutt juba laupäevasele saunaõhtule.” 

Põhjendada, miks ta kohtu esimehele Gromovi visiidist ei rääkinud ega küsinud, miks kaevur kautsjonist huvitub, kohtunik ei oska. Küsimusele, miks ta Gromoviga telefonis filmidest ja puhkusest rääkis, vastab: “Palusin kord saunas, et Gromovi poeg mulle filme lindistaks. Aga puhkusest rääkisime, sest tahtsime koos puhkusele sõita.” 

Järgmisel ülekuulamisel tunnistab kohtunik: Gromov näitas rahapakki. Kahetseb südamest, et sellest ülemusele ega kapo ametnikele ei teatanud.

6. detsembril võetakse ta Harju maakohtu loal vahi alla. Komtšatnikov vahistamisele vastu ei vaidle. Ütleb vaid, et kodust leitud raha pole saadud ebaseaduslikult. Viimast korda kuulatakse ta üle 12. jaanuaril vanglas, siis juba menetlust juhtinud prokurör Lavly Lepa poolt. Mees võtab süü omaks, kuid loobub selgitustest.

Ta sõlmib kokkuleppe, nõustudes kaheks aastaks vangi minema. 18. jaanuaril kuulutab Harju maakohtu juht ­Helve ­Särgava endise kolleegi suhtes otsuse. Särgava välises olekus pole kaastunnet, üksnes pettumus ja vaevumärgatav tülgastus.

Satšuki ihuadvokaat 

? Aleksandr Mironov kaitses Vassili Satšukki juba 90ndatel, kui Satšukki seostati viie mõrvaga ja süüdistati ühe tapmise tellimises ja mitmes väljapressimises. 

? Komtšatnikovi süüasjas toimunud ülekuulamisel teatas Mironov, et ei tea altkäemaksust midagi. 

n Mironov töötab Tallinna õigusbüroos OÜ Junik. Firma kuulub üsna tuntud vandeadvokaadile Oleg Nišajevile ja ta abikaasale. 

? Mironovi nimi on meediast läbi käinud haruharva: näiteks kuus aastat tagasi Eks­pressis ilmunud loos ärinaisest Terje Arust mainiti teda Arule kuulunud firma AS Ispel nõukogu liikmena. Lisaks oli nõukogus Vassili Satšuki abikaasa Janina. Aru väitis toona, et ei tunne Satšukke. AS Ispel on likvideeritud.