Sven Sester Foto: Tanel Meos

30. augustil kiitis Riigikogu heaks Eesti liitumise Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM).

Arutelu käigus kerkis üles küsimus, kui suured saavad olema Eesti kohustused eurotsooni edu tagamises.

Eelnevalt oli Eesti võtnud endale kohustuse toetada Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) häda korral peaaegu kahe miljardi euroga.

Seoses EFSFi ümberkujundamisega ESMiks kohustus Eesti aitama eurotsooni vajaduse korral kuni 1,3 miljardi euroga.

Mõnedel riigikogu liikmetel tekkis arutelu käigus küsimus, kas meie kohustused piirduvad tõepoolest vaid 1,3 miljardi euroga. Või jääb jõusse ka varasem kahemiljardiline tagatis? Viimasel juhul oleks Eesti-poolseks kogutagatiseks juba 3,3 miljardit eurot.

Lihtne küsimus sai ESMi arutelu juhtinud rahanduskomisjoni esimehelt Sven Sesterilt hämmastava vastuse. Kogu järgnevat vestlust võiks pidada pahatahtlikuks väljamõeldiseks, kui seda poleks avaldatud Riigikogu ametlikul veebiküljel.Väljavõte Riigikogu stenogrammist ...Aivar Sõerd (Reform): Minul on tekkinud küsimus, milles ma ise olen püüdnud selgust luua, aga ei ole asjast aru saanud. Mis saab sellest garantiist, mille me andsime olemasolevale EFSFile ja mille maht on 1,995 miljardit eurot?

Me teame, et olemasolev stabiilsusfond on võtnud juba kohustusi pooles ulatuses oma laenuvõimekusest: 220 miljardit eurot, kui kogu laenuvõimekus on 440 miljardit eurot. Mis sellest garantiist saab? Mina ei ole siin suutnud selgust luua.

Sven Sester (IRL): Analoogse küsimuse küsisin ma ühel hetkel komisjonis ka rahandusministrilt, vist esimesel lugemisel, kui ma ei eksi. Ma sain aru – ma loodan, et ma ei eksi –, et rahaliste kohustuste piirmäär praegu ei summeeru.

Ma olen aru saanud, et need ei summeeru. See on minu arusaam sellest asjast. Ma saan edasi anda ainult oma arusaama.

Igor Gräzin (Reform): Sa oled kuulnud, et need ei summeeru. Mina olen kuulnud, et summeeruvad. Sina oled üht kuulnud, mina olen teist kuulnud.

Kas teile ei tulnud pähe mõtet, et kui me räägime miljarditest, siis oleks tark järele uurida, kas ikkagi summeeruvad või ei summeeru?

Sven Sester: Kas meie kohustused summeeruvad või mitte? Tuletan meelde, et EFSFis oleme endale võtnud kaks miljardit potentsiaalset garantiid, mille otsene sissemakse on küll väga väike. Ma tõesti palun vabandust! Iseenesest pole ju raske hakata siin paberites tuhnima ja öelda siis teile kohe ära, kas need kohustused summeeruvad või mitte.

Ma veel kord kordan, mida ma arvan: ma arvan, et need ei summeeru. Aga see küsimus ei sega meil otsuseid vastu võtmast. Meil on kahe lugemise vahel kaks tundi aega, et see enda jaoks selgeks teha. Ma vaatan selle pärast järele, küllap see on kõigi huvides. Praegu ma ei hakka siin aega maha võtma, sest see ei sega meid otsuseid tegemast.

Rainer Vakra (fraktsioonivaba): Täna teie ütlesite oma vastuses, et teie arusaama kohaselt need garantiid – 2 miljardit ja 1,3 miljardit – ei summeeru. Hiljem väitsite veel, et teie jaoks on asjaomased summad suhteliselt tühised, et ega seal polegi suurt vahet, kas need summeeruvad või mitte.

Mina arvan, et seal on oluline vahe. Ligi väitis siin puldis esimesel lugemisel, et need summeeruvad. Kas teie jaoks tõepoolest ei ole vahet, kas Eesti garantii kokkuvõttes on 3,3 miljardit või 2 miljardit?

Sven Sester: Kui te ütlete, et Jürgen Ligi mainis siin ühel oma varasemal esinemisel, et need summeeruvad, siis järelikult me oleme Jürgen Ligiga ühel ja samal arvamusel ning see peaks seda arusaama kinnitama. Ma just mõtlesin, kust ma seda kuulnud olin, ju ma seda siis rahandusministrilt kuulsingi.

Rainer Vakra: Mul on teile lihtne küsimus: kas te siis nõustute minister Ligiga või mitte? Kas vaatamata esialgsetele väidetele EFSF ja 2 miljardit asendatakse ESMi ja 1,3 miljardiga või siiski mitte ja need summeeruvad?

Sven Sester: Hea küsija, mul ei ole tõesti midagi juurde lisada. Ma olen teile juba kaks või kolm korda eri sõnadega ühe ja sama mõtte edasi andnud.

Ma võin seda uuesti korrata: minu informatsiooni kohaselt need kohustused summeeruvad. Ma saan aru, et teie küsimuses kõlas väide, et ka rahandusminister ütles sedasama. Minu väide peaasjalikult baseerubki rahandusministri sõnadel. Minu informatsioon on praegu selline.”


Selguse saamiseks pöördus Eesti Ekspress rahandusministeeriumisse. Esitasime küsimuse: kuna ESM võtab üle EFSFi tegevuse, siis kui suur on kokku Eesti kohustus abimehhanismides? 1,3 miljardit eurot, 2 miljardit eurot või 3,3 miljardit eurot?

Saime avalike suhete osakonnalt järgmise vastuse:

“EFSFi ja ESMi garantiide ülempiir on seotud nende summaarse laenumahuga, mis on kevadel tehtud poliitilise otsuse kohaselt 700 miljardit eurot. Garantiide konkreetne suurus hakkab sõltuma sellest, kui palju laene lõpuks EFSFist välja antakse (ESM ei alusta täisvõimsusega – kapitali sissemaksed on hajutatud) ja kui palju tuleb meil tagada EFSFi kohustusi. EFSF ei anna laene enam pärast juunit 2013.”

Hea lugeja, kas saite rahandusministeeriumi vastusest aru?