Siff noolib riiklikku kütusevaru
Suurettevõtja Endel Sifi sõnul saab lõviosa Eesti riiklikust kütusevarust konflikti korral kasutada ainult eksiilvalitsus, sest see on hoiustatud meretagustes naaberriikides.
Strateegilise kütusevaru hankimise ja hoidmisega tegeleva Vedelkütusevaru Agentuuri (OSPA) majandusaruanne ütleb, et firma hoidis aastavahetuse seisuga Soomes ja Rootsis 59 protsenti riiklikest diislikütuse varudest ja 65 protsenti bensiinivarudest.
Samas on kõik siinsed tipp-poliitikud eesotsas president Toomas Hendrik Ilvesega viimase aasta jooksul korduvalt rääkinud Eesti energeetilisest julgeolekust ehk vajadusest ise toime tulla.
Sifi sõnul oleks konflikti puhkedes peaaegu võimatu leida tanklaevu, kes toimetaksid kütuse raja tagant Eestisse.
Ja isegi kui kütus mingi nipiga siia saabuks, poleks hädad lõppenud. Esimeses järjekorras purustavad vaenulikud väed sildade kõrval kütusemahutid, mis on kerged sihtmärgid ja põlevad maani maha. Nii oli see suvel 1999, kui NATO pommitas Serbiat, aga ka tänavu, kui venelased laastasid Gruusiat.
Eriti salajane objekt
Siff ja tema kompanjonid firmast Milstrand omavad aga Eestis üht erilist kütuseladu, mis peaks vastu pidama isegi 80 kilotonni võimsusega tuumapommi otsetabamusele.
Need on kolm 800 meetri pikkust betooniga vooderdatud mahutit, mis asuvad sügaval Viimsi poolsaart katvate savikihtide all. Iga "toru" mahutavus on 17 000 kuupmeetrit. Mahutid on nii laiad, et neis saaks liikuda autoga.
Selle ainulaadse kütuselao rajas aastatel 1968-1971 oma tagavara hoidmiseks NSV Liidu sõjalaevastik. Töö tegid Leningradi metrooehitajad ning Milstrandi juhtkonda kuuluva Margus Salu sõnul käis ehitamine nii salaja, et seda ei märganud isegi naabruses asuvate suvilate omanikud. Kogu välja uuristatud pinnase lasi sõjavägi ööpimeduse varjus raudteed pidi minema vedada.
Väidetavalt oli NSV Liidus veel vaid kaks samasugust ladu: üks Novaja Zemlja saarel, kus toimusid Nõukogude tuumakatsetused, ja teine kusagil Kaukaasias. Kuid viimane saanud maavärinas kannatada.
Terminali juhi Argo Kiisa sõnul hoiab firma praegu maa all diislikütust ja kerget kütteõli.
Kaitseministeerium ei ole mahutite vastu huvi tundnud, kuigi koht sobiks kütuse hoiustamiseks üpris hästi. "Kuna olukord on päris ärev, siis peaks keegi arvestama, mis juhtub siis, kui maa mustaks lüüakse," räägib Margus Salu. "Meid võib pommitada küll, kuid pihta ei saa, sest meie mahutid asuvad ligemale 40 meetri sügavusel."
Milstrandi juhatuse esimees Ervin Hasselbach ütles, et firma ei osalenud Vedelkütusevaru Agentuuri viimasel, suvel toimunud hoiustajate otsimise konkursil. Seda põhjusel, et pakutud kütusekogused olid liiga väikesed, et 17 000 kuupmeetrised mahutid selle alla kinni panna.
"Riik nõuab ka pangatagatist ja see sööb ära kogu selle tulu, mis me teeninuks," rääkis Hasselbach. "Meile jäi arusaamatuks, kuidas Soome ja Rootsi firmad saavad nii madalaid hindu pakkuda. See, mida meie küsiksime ühes kuus, küsivad nemad aastas."
Näiteks viimasel konkursil sõlmis OSPA diislikütuse hoiulepingud kahe firmaga. Eesti oma (Kroodi Terminal) saab aastas 21,1 eurot kuupmeetri eest, soomlaste Suomen Petrooli nõustus aga kütust hoidma vaid 11 euroga.
OSPA militaarvarudega ei tegele
Milstrandi püüe riigi varusid hoiule saada on mõistetav, sest alates möödunud aasta juunist pole firma saanud Venemaalt ühtegi tsisternitäit transiitkütust, mille käitlemine oli varem ettevõtte trumpala. Milstrandi põhitegevus kukkus mullu 2,9 korda.
"Oleme väga huvitatud hoidma rohkem varusid Eestis. Ka viimasel augustis korraldatud hankel õnnestus saada üks uus hoiuleping Eestisse," ütles Vedelkütusevaru Agentuuri juht Alan Vaht Ekspressile. "Milstrandi huvi sobib meile väga hästi. Ootame, et ka teistel transiidiettevõtetel tekiks säärane huvi. Hetkel on nende nahk suurtest naftajõgedest veel paks. Aga tunda on, et see sulab vaikselt. Siis võiks Eestis hoida lisaks Eesti varudele kas või Läti ja Leedu kütusevarusid."
Vaht selgitas, et OSPA varud on puhvriks, kust kütusefirmad saavad kütust osta varustamishäirete korral, s.o olukorras, kus näiteks Euroopa Liidu jaoks on "naftakraanid" mingil põhjusel kinni keeratud. "Eesti sõltub vedelkütuste impordist 100 protsenti, riiki tuuakse pidevalt kütust sisse. Pole mingit vahet, kas tanker pannakse kütust täis Leedus, Soomes või Rootsis. Lisaks tuleb mainida, et meil on kohustus hoida Eestis varusid vähemalt 15 päeva tarbimise mahus. Lisaks on kütuseettevõtetel keskmiselt kümne päeva operatiivvaru."
Vahti sõnul ei nõua OSPA mingit pangagarantiid - tegemist on tavaliste aktsiisilaopidajale esitatavate nõuetega, millega transiidikaupmehed pole harjunud.
OSPA on valmis maksma Eestis hoiustamise eest rohkem kui Soomes ja Rootsis, kus mahutid on ehitatud suures osas külma sõja ajal või isegi enne ja on seega raamatupidamislikult ammu amortiseerunud. "Ka Milstrandi maa-alused mahutid on ammu amortiseerunud," lisas Vaht. "Naftajõgede ajal kokku kühveldatud raha on Eesti mahutite ehituskulud ammu tasa teeninud."
Siff ajas aastaid äri venelastega
Vahti sõnul ei tegele OSPA militaarvarudega. Need on hoopis kaitseministeeriumi rida.
'Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles: "Kaitseväe sõjaaja kütusevaruga on olukord rahuldav ning see asub Eesti pinnal, kuid selle ladustamise kohad, mahud, viisid jms on salastatud. Samas võime kinnitada, et selle varu ladustamisel on arvestatud tänapäevaste sõjaliste ohtudega."
Ta rõhutas, et kaitseministeerium ei lähtu mobilisatsioonivarude ladustamiskohtade ja -viiside valikul "ainult kütusemahutite kubatuurist ja asukohast, vaid maandatud peavad olema ka võimalikud majanduslikud ja julgeolekualased riskid (s.t varu ladustaja poliitiline ja majanduslik usaldusväärsus)."
I
gaüks võib edasi ise mõelda, milline on olnud Milstrandi ja tema omanike taust.
Eesti hoiab kütusevarusid välismaal
koos delegeeritud varudega, aastavahetuse seisuga
Bensiin
Eesti 13147t (35%)
välismaa 24225t (65%)
Diislikütus
Eesti 25304t (41%)
välismaa 36519t (59%)
Masuut
Eesti 672t (100%)
välismaa 0
Lennukipetrool
Eesti 1900t (32%)
välismaa 4000t (68%)
