19.09.2008, 00:00
Siff noolib riiklikku kütusevaru
Suurärimehele kuuluvad maa-alused kütusemahutid peaksid vastu isegi tuumapommi lõhkemisele, aga energiajulgeolekut rõhutav Eesti riik ei tunne nende vastu mingit huvi.
Suurettevõtja Endel Sifi sõnul saab lõviosa Eesti
riiklikust kütusevarust konflikti korral kasutada ainult eksiilvalitsus,
sest see on hoiustatud meretagustes naaberriikides.
Strateegilise
kütusevaru hankimise ja hoidmisega tegeleva Vedelkütusevaru Agentuuri
(OSPA) majandusaruanne ütleb, et firma hoidis aastavahetuse seisuga Soomes
ja Rootsis 59 protsenti riiklikest diislikütuse varudest ja 65 protsenti
bensiinivarudest.
Samas on kõik siinsed tipp-poliitikud
eesotsas president Toomas Hendrik Ilvesega viimase aasta jooksul korduvalt
rääkinud Eesti energeetilisest julgeolekust ehk vajadusest ise toime
tulla.
Sifi sõnul oleks konflikti puhkedes peaaegu
võimatu leida tanklaevu, kes toimetaksid kütuse raja tagant
Eestisse.
Ja isegi kui kütus mingi nipiga siia saabuks,
poleks hädad lõppenud. Esimeses järjekorras purustavad
vaenulikud väed sildade kõrval kütusemahutid, mis on kerged
sihtmärgid ja põlevad maani maha. Nii oli see suvel 1999, kui NATO
pommitas Serbiat, aga ka tänavu, kui venelased laastasid Gruusiat.
Eriti salajane objekt
Siff ja tema
kompanjonid firmast Milstrand omavad aga Eestis üht erilist
kütuseladu, mis peaks vastu pidama isegi 80 kilotonni võimsusega
tuumapommi otsetabamusele.
Need on kolm 800 meetri pikkust betooniga
vooderdatud mahutit, mis asuvad sügaval Viimsi poolsaart katvate
savikihtide all. Iga “toru” mahutavus on 17 000 kuupmeetrit.
Mahutid on nii laiad, et neis saaks liikuda autoga.
Selle
ainulaadse kütuselao rajas aastatel 1968–1971 oma tagavara
hoidmiseks NSV Liidu sõjalaevastik. Töö tegid Leningradi
metrooehitajad ning Milstrandi juhtkonda kuuluva Margus Salu sõnul
käis ehitamine nii salaja, et seda ei märganud isegi naabruses
asuvate suvilate omanikud.
Kogu välja uuristatud pinnase lasi
sõjavägi ööpimeduse varjus raudteed pidi minema
vedada.
Väidetavalt oli NSV Liidus veel vaid kaks samasugust
ladu: üks Novaja Zemlja saarel, kus toimusid Nõukogude
tuumakatsetused, ja teine kusagil Kaukaasias. Kuid viimane saanud
maavärinas kannatada.
Terminali juhi Argo Kiisa sõnul
hoiab firma praegu maa all diislikütust ja kerget kütteõli.
Kaitseministeerium ei ole mahutite vastu huvi tundnud, kuigi koht
sobiks kütuse hoiustamiseks üpris hästi. “Kuna olukord on
päris ärev, siis peaks keegi arvestama, mis juhtub siis, kui maa
mustaks lüüakse,” räägib Margus Salu. “Meid
võib pommitada küll, kuid pihta ei saa, sest meie mahutid asuvad
ligemale 40 meetri sügavusel.”
Milstrandi juhatuse
esimees Ervin Hasselbach ütles, et firma ei osalenud
Vedelkütusevaru Agentuuri viimasel, suvel toimunud hoiustajate otsimise
konkursil. Seda põhjusel, et pakutud kütusekogused olid liiga
väikesed, et 17 000 kuupmeetrised mahutid selle alla kinni panna.
“Riik nõuab ka pangatagatist ja see sööb ära kogu
selle tulu, mis me teeninuks,” rääkis Hasselbach. “Meile
jäi arusaamatuks, kuidas Soome ja Rootsi firmad saavad nii madalaid hindu
pakkuda. See, mida meie küsiksime ühes kuus, küsivad nemad
aastas.”
Näiteks viimasel konkursil sõlmis OSPA
diislikütuse hoiulepingud kahe firmaga. Eesti oma (Kroodi Terminal) saab
aastas 21,1 eurot kuupmeetri eest, soomlaste Suomen Petrooli nõustus aga
kütust hoidma vaid 11 euroga.
OSPA militaarvarudega ei
tegele
Milstrandi püüe riigi varusid hoiule saada
on mõistetav, sest alates möödunud aasta juunist pole firma
saanud Venemaalt ühtegi tsistern
itäit transiitkütust, mille käitlemine oli varem
ettevõtte trumpala. Milstrandi põhitegevus kukkus mullu 2,9
korda.
“Oleme väga huvitatud hoidma rohkem varusid
Eestis. Ka viimasel augustis korraldatud hankel õnnestus saada üks
uus hoiuleping Eestisse,” ütles Vedelkütusevaru Agentuuri juht
Alan Vaht Ekspressile. “Milstrandi huvi sobib meile väga hästi.
Ootame, et ka teistel transiidiettevõtetel tekiks säärane
huvi. Hetkel on nende nahk suurtest naftajõgedest veel paks. Aga tunda
on, et see sulab vaikselt. Siis võiks Eestis hoida lisaks Eesti varudele
kas või Läti ja Leedu kütusevarusid.”
Vaht
selgitas, et OSPA varud on puhvriks, kust kütusefirmad
saavad kütust osta varustamishäirete korral, s.o olukorras, kus
näiteks Euroopa Liidu jaoks on “naftakraanid” mingil
põhjusel kinni keeratud. “Eesti sõltub vedelkütuste
impordist 100 protsenti, riiki tuuakse pidevalt kütust sisse.
Pole mingit vahet, kas tanker pannakse kütust täis Leedus,
Soomes või Rootsis. Lisaks tuleb mainida, et meil on kohustus hoida
Eestis varusid vähemalt 15 päeva tarbimise mahus. Lisaks on
kütuseettevõtetel keskmiselt kümne päeva
operatiivvaru.”
Vahti sõnul ei nõua OSPA mingit
pangagarantiid – tegemist on tavaliste aktsiisilaopidajale esitatavate
nõuetega, millega transiidikaupmehed pole harjunud.
OSPA on
valmis maksma Eestis hoiustamise eest rohkem kui Soomes ja Rootsis, kus mahutid
on ehitatud suures osas külma sõja ajal või isegi enne ja on
seega raamatupidamislikult ammu amortiseerunud. “Ka Milstrandi
maa-alused mahutid on ammu amortiseerunud,” lisas Vaht.
“Naftajõgede ajal kokku kühveldatud raha on Eesti mahutite
ehituskulud ammu tasa teeninud.”
Siff ajas aastaid
äri venelastega
Vahti sõnul ei tegele OSPA
militaarvarudega. Need on hoopis kaitseministeeriumi rida.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles:
“Kaitseväe sõjaaja kütusevaruga on olukord rahuldav ning
see asub Eesti pinnal, kuid selle ladustamise kohad, mahud, viisid jms on
salastatud.
Samas võime kinnitada, et selle varu
ladustamisel on arvestatud tänapäevaste sõjaliste
ohtudega.”
Ta rõhutas, et kaitseministeerium ei
lähtu mobilisatsioonivarude ladustamiskohtade ja -viiside valikul
“ainult kütusemahutite kubatuurist ja asukohast, vaid maandatud
peavad olema ka võimalikud majanduslikud ja julgeolekualased riskid (s.t
varu ladustaja poliitiline ja majanduslik usaldusväärsus ).”
Igaüks võib edasi ise mõelda, milline on olnud
Milstrandi ja tema omanike taust.
Eesti hoiab
kütusevarusid välismaal
koos delegeeritud
varudega, aastavahetuse seisuga
kütus | asukoht | tonni strong> | % |
Bensiin | Eesti | 13
147 | 35 |
välismaa | 24
225 | 65 | |
Diislikütus | Eesti | 25 304 | 41 |
välismaa | 36
519 | 59 | |
Masuut | Eesti | 672 | 100 |
välismaa | 0 | 0 | |
Lennukipetrool | Eesti | 1900 | 32 |
välismaa | 4000 | 68 |
Eesti hoiab kütusevarusid välismaal | |||
koos delegeeritud varudega, aastavahetuse seisuga | |||
kütus | asukoht | tonni | protsenti |
Bensiin | Eesti | 13 147 | 35 |
| välismaa | 24 225 | 65 |
Diislikütus | Eesti | 25 304 | 41 |
| välismaa | 36 519 | 59 |
Masuut | Eesti | 672 | 100 |
| välismaa | 0 | 0 |
Lennukikütus | Eesti | 1900 | 32 |
| välismaa | 4000 | 68 |
allikas: Vedelkütusevaru Agentuuri aastaaruanne