Juunikuus Iowas juba 17. korda toimuv World Pork Expo 2005 on seakasvatajatele sama, mis paljudele muusikutele Eurovisioon. Aasta tähtsündmusele saabuvad kõik lugupeetud seakasvatajad ja seateadlased üle maailma. Rääkimata tuhadetest, heade touomadustega kärsakandjatest, kes on selle kokkutuleku võtmeisikud. National Pork Producers Council’i  (Rahvusliku Sealihatootjate Nõukogu) korraldatud sigade väljanaitust külastas ka presidendi kabineti oluline liige, riigi pollumajandusosakonna sekretar Mike Johanns. See amet võrdub Eesti põllumajandusministri omaga.

Näituseväljak Iowa pealinnas Des Moines’is on vähemalt 5 lauluväljaku suurune. Seal on spetsiaalsed tallid-laudad loomadele, noupidamisteruumid, messikeskus, kontserdimaja ja lugematult müügiputkasid ning bokse. “Näe, tule maitse, see on mul spetsiaalse retsepti jargi valmistatud sealiha,” pakub sõbraliku olemisega habemik mulle tükikest. Liha on ülimalt maitsev. Küsin, et kuidas see valmistatud on.” Oleme naisega oma perekonna retsepti aastast-aastasse taiustanud, aga ma ei tahaks saladust reeta,”naeratab habemik süüdlaslikult.

Hiljem selgub, et kuna võistlus parima grillitud sealiha auhinnale, pakuvad oma toodangut külastajatele tasuta maitstmiseks kõik sealihatootjad. Ühtekokku on voistlejaid saja ringis ja koike ei jaksa maitsta keegi peale žürii.

“Kui ma oma loomade eest hästi hoolitsen, siis läheb ka minul endal hästi, sest keegi ei taha ju kehvasti hooldatud sigu osta,” seletab talunik, kes on oma aretusloomad üritusele toonud ja ühte parajasti vaikese vitsaraoga enda ees ajab. Aeg-ajalt haalitseb mees kiledalt, mis kolab nagu “suui” ja hetkeks ennast aediku vastu sügama jaanud siga astub rahulikult mehele jarele. Mitte jälgegi Vargamae Krõõda heledahäälsest possatamisest! Sigu on naitusel igat sorti, aga sellist rasvarulli, nagu kunagises ülimenukas mangufilmis “Nukitsamees” siin ei kohta. Pigem on sead saledamapoolsed ja näivad kandvat roosasid, tumepruune, voi laigulisi hästiistuvaid mundreid, millel ei puudu nibude näol ka kaks kohu all looklevat nööbirida.

Kuigi konditsioneer töötab, on näituseruumis ikkagi lämmatavalt kuum. Sead suhtuvad sellesse rahulikult - enamus on ennast aedikutesse magama pööranud või pikutavad niisama ja lasevad ennast armulikult külastajatel patsutada. Esimest korda elus märkan, et sigadel on intelligentne, isegi kaval silmavaade.

Taustal toimub parimate aretusloomade oksjon, mida saadab professionaalsete oksjonilabiviiate ülikiire kõnemulin ja pakkujate hoiked. Üks siga, kes parajasti oksjonile laheb, on tee pealt endale plastikust õlletopsiku kärsa otsa võtnud ja zhonglöörib sellega osavalt. Üllatav on see, et kogu hallis holjub ebameeldiva haisu asemel hoopis värske saepuru lohn! Nagu puidutöökojas.

End lahkuma asutades mõtlen korraga, et  ei teagi, miks ebameeldivaid inimesi seaks nimetatakse - tegelikult on see sigadele liiga tegemine. Tegu on väga sümpaatsete loomadega. Ka sealiha söömisest otsustasin pärast naitusel käimist loobuda. Kuidagi kahju on.