20.03.2009, 00:00
Sigadus liikluskindlustuses: seltsid vassivad tariifidega
Miks maksab minu auto liikluskindlustus ühes seltsis kaks-kolm korda vähem kui teistes?
See lugu on kõigile teile, kes sõidate liisingautodega ega
mõista, miks on liikluskindlustus nii kallis.
Suure
tõenäosusega olete kindlustusseltsilt petta saanud.
Eestis on ligi 120 000 liisingule kuuluvat sõiduautot. Neist
hinnanguliselt kuni 50 000 kindlustamine võiks olla palju soodsam,
kui seltsid suvatseksid hinna arvutamiseks kasutada õiglast ja
täiesti seaduslikku mudelit. Klientidele ütlevad nad, et see pole
“tehniliselt võimalik”, mis on paraku sulaselge vale.
Mina olen üks neist 50 000 õnnetust. Pöördun
kindlustusmaakleri poole, et sõlmida oma aastavanusele Škoda
Octaviale aastapikkune liikluskindlustuse poliis. Silmapilkselt laekuvad mu
postkasti pakkumised:
If ...5475 krooni
QBE ... 5324 krooni
Salva...4394 krooni
BTA...5250 krooni
Gjensidige ...6725
krooni
RSA... 5501 krooni
Inges ...2342 krooni
2342
krooni?! Kuidas on võimalik, et üks selts kindlustab
teistest kaks-kolm korda odavamalt?
Et seda mõista,
tuleb aru saada, kuidas kujuneb kohustusliku liikluskindlustuse hind.
Kõige selle alus on üks püha näitaja –
riskikoefitsient. Kui oled noor juht või teinud avarii, siis on sinu
koefitsient kõrgem. Oled staažikas ja eeskujulik sohver, on koefitsient
madalam.
Koefitsiendist tulenevalt võib kindlustuspoliisi
hind erineda mitu korda.
Liisingautosid kindlustades kiikavad
seltsid tehnilisse passi, kus on kaks olulist rida. Esiteks sõiduki
rentnik (vastutav kasutaja), s.t mõni firma või eraisik, kes
liisingut tasub. Teiseks nii-öelda lihtkasutajad – inimesed, kes
autoga reaalselt sõidavad.
Minu auto kuulub liisingule,
kellelt seda rendib minu erafirma (riskikoefitsient 1,2). Mina olen aga firma
juhatuse liige (riskikoefitsient 0,5), tehnilises passis lihtkasutaja.
Avariides pole ma üheksa aasta jooksul osalenud ei selle ega
mõne teise sõidukiga.
Maakler teatab, et ainsana
arvutab hinna minu isikliku riskikoefitsiendi alusel Inges – ainus
kodumaisel kapitalil põhinev kindlustusselts, mille omanik on Voldemar
Vaino.
“Üldjuhul teeme rentniku järgi,”
ütleb Ingese klienditeenindaja. “Kuid kui kasutaja on tehnilises
passis kirja pandud, saame ka tema järgi teha. See pole keelatud,
järelikult on lubatud.”
Seesam väidab, et see, mida
Inges teeb, “pole tehniliselt võimalik” ning reeglid
ütlevad, et liisingautol tuleb kindlustus teha rentniku järgi.
“Süsteem ei lase lepingut kinnitada,” ütleb
seltsi klienditeenindaja.
Ja mida ma üldse endale ette kujutan:
kui sõidukil on näiteks kümme kasutajat, kelle riskigrupi
järgi siis peaks poliisi tegema?
Seesam soovitab ka, et uurigu
ma Ingese kahjukäsitlust – kui leping on vildakas, kas siis kahjud
ikka korvatakse?
Sama lugu on Ifi ja Salvaga. “Meie
käitume vastavalt liikluskindlustuse seadusele ja meil pole pähegi
tulnud, et võiksime kuidagi teisiti toimida,” põhjendab Ifi
teenindaja, miks nemad liisingautosid kasutaja järgi ei kindlusta.
“Minu meelest ei tee niiviisi poliise enam ka Inges,”
arutleb Salva esindaja.
Aga näed, ometi teeb! Mina sain
Ingesest poliisi kätte. Ei julgenud aastaks võtta, võtsin
kolmeks kuuks (hind vaid 600 krooni). Äkki tekib mingi jama. See on ju
poliis, mida teiste seltside hinnangul pole võimalik teha.
Ergo Kindlustuses tehakse mulle puust ja punaselt selgeks:
“Liikluskindlustuse seadus ütleb, et riskikoefitsiendi aluseks peab
olema vastutav kasutaja (sisuliselt rentnik, l
iisingu maksja) ja kui Inges kuidagi teisiti teeb, siis ei tea,
kuidas.”
Ergo esindaja kahtlustab, äkki pole mulle auto
liisinud pank sellega nõus, et minu kindlustuspoliis koostati seadust
rikkudes.
“Ma eeldan, et teie liisingfirmal ei tule sellist
mõtetki, et võiksite nii auto kindlustada! Kes on nii-öelda
süüdi, kui toimub avarii?”
Nüüd olen
jamas, käib mõte peast läbi. Aga mu autot omav liisingfirma
kinnitab, et tal pole vahet, kelle koefitsiendiga masin kindlustatakse.
Pole võimalik ja ei saa – see on Ingese liikluskindlustuse
tootejuhi Eva Tjunini arvates suur hämamine. “On võimalik,
pole keelatud ja saab!”
Tema kinnitusel on igas
seltsis olemas nn administraatori õigustega inimesed, kes saavad
valida, kelle riskigruppi hinna arvutamisel kasutatakse. Iseasi, kas on
tahtmist.
Terve mõistuse seisukohast pole ju õiglane,
et riskigrupp määratakse näiteks naise järgi, kes küll
maksab liisingut, kuid kel pole lubagi, sest sõidab tema mees.
Või siis noore firma järgi, keda “karistatakse”
kõrgema tariifiga ainult seetõttu, et tema nimel pole varem
autosid olnud.
Ega minu osaühing autoroolis ei istu, mina
istun!
Tjunin ütleb, et kui ma teen avarii, siis tõuseb
minu firma riskikoefitsient. Kui aga kirjutan seletuskirja, et olen avariis
süüdi, siis tõuseb minu isiklik riskikoefitsient.
“Meilt mingeid ebameeldivaid üllatusi teil ees oodata pole,”
kinnitab ta.
Ainult Sampo Liising ei luba Ingesel lihtkasutaja
järgi oma autodele kindlustusi sõlmida. Kõik Sampo autod
peavad olema kindlustatud rentniku järgi, ütleb seltsi saabunud
resoluutne kiri.
Miks?
“Juriidilisel
kindlustusalasel põhjusel,” öeldakse Sampost. Kui
lihtkasutaja on rentnikfirma juhatuse liige (nagu minu juhtumi puhul), siis
lubab Sampo ka tema järgi kindlustada.
Sampo viitab
Liikluskindlustuse Fondi juhatuse 2007. aastal kinnitatud reglemendile, mille
järgi olevat üles ehitatud kõikide seltside
müügiprogrammid.
Reglement ütleb, et
“kindlustusandja soovil lisatakse lepingusse piirang, mis keelab
lepingule rentnikuks lisada tehnilisse passi vastutava kasutajana mitte
märgitud isikuid [–] Sellise piirangu kohaldamise vajadus on
tekkinud asjaolust, et on sagenenud juhud, kus on hakatud esitama
vääraid andmeid soodsama kindlustusmakse saamiseks.”
Seega ei riku Inges reegleid. Iga selts otsustab ise, kui palju ta oma
klientidele vastu tuleb. Piirangut, et kindlustus sõlmitakse vaid
rentniku järgi, saab kehtestada “kindlustusandja soovil”.
Ent milleks klientidele vastu tulla ja iga kliendi puhul riske veidigi
individuaalsemalt hinnata, kui hoopis mugavam on kõigile ühe puuga
lajatada ja neilt võimalikult palju raha sisse kasseerida?
Kindlustus on kasumit taotlev äri nagu iga teine!
Ka
Liikluskindlustuse Fondi (LKF) koordinaator Rait Matiisen ütleb, et
hinnakujundus on iga seltsi enda teha. Riskikoefitsiendid ja tariifid
määrab iga kindlustusandja eraldi, oma metoodika kohaselt.
Hinnad peaks paika panema konkurents. LKFi süsteem seltsidele midagi ette
ei kirjuta ega ole kuidagi seotud hinna määramisega.
Matiisen ütleb, et kui ma ostan endale kindlustuspoliisi,
läheb sada protsenti sellest tulust seltsile, kes seejärel
peab võimalike kahjude ja kuludega toime tulema.
M.o.t.t.
Müüt, nagu oleks Ingesel “tänu”
soodsamatele hindadele ka problemaatilisem kahjukäsitlus, on suuresti
alusetu, ehkki
levinud turul aastaid. Mullu esitati kindlustusseltside üle
järelevalvet teostavale finantsinspektsioonile Ingese suhtes kaks kaebust,
mis on igati “normi piires”. Samuti ei räägi Ingese
kahjuks LKFi vaidluskomisjoni statistika.
Jääb vaid
küsida, miks kindlustusseltsid valetavad oma klientidele, et isegi kui nad
tahaksid, ei saa nad “süsteemist tulenevalt” pakkuda oma
klientidele soodsamat ja õiglasemat hinda.
If Balti
Kindlustusüksuse juht Mihkel Uibopuu palub vabandust, kui selts on kliente
eksitanud. “Meie põhimõte on, et tariif kujuneb selle isiku
järgi, kes sõiduki eest vastutab.”
Liiklusseaduse
alusel on vastutav kasutaja isik, kes vastutab kõige eest, mis
sõidukiga toimub. Talle laienevad sõiduki kasutamisel omanikuga
sarnaselt samad kohustused ja näiteks liisingsõiduki puhul on
selleks liisinguvõtja.
“Meie hinnangul iseloomustab
vastutava kasutajaga seotud risk kõige paremini sõidukiga seotud
riski,” ütleb Ifi mees. See põhimõte kehtivat Eestis
sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega alates 2007. aastast.
Seesami turundusjuht Tiia Prööm leiab, et selts pole klientidele
puru silma ajanud. Hinnaarvestus käib neil samuti nagu Ifis.
“Seesami ja teiste seltside esindajad ei saa teha ise valikut, millist
riskigrupi arvutust kasutada, ja see info, et “süsteem ei
võimalda”, on täiesti õige. Hinna määramisel
oleme lähtunud põhimõttest, et iga selts on oma
liikluskindlustuse makse kujundamisel vaba.”
Ingesel üheksa protsenti liikluskindlustuse turust
Kahe kuu (jaanuar-veebruar 2009) müügi baasil turuosad kohustusliku liikluskindlustuse osas
BTA Kindlustus Eesti filiaal | 4,3% |
Codan Forsikring A/S Eesti filiaal | 2,2% |
ERGO KINDLUSTUSE AS | 20,9% |
Gjensidige Baltic Eesti filiaal | 3,0% |
IF EESTI KINDLUSTUS | 27,3% |
INGES KINDLUSTUS | 9,2% |
QBE INSURANCE (EUROPE) LIMITED EESTI FILIAAL | 8,2% |
SALVA KINDLUSTUSE AS | 9,4% |
SEESAM RAHVUSVAHELINE KINDLUSTUSE AS | 9,3% |
Swedbank Varakindlustus AS | 6,1% |
Allikas: LKFi infosüsteem