Sigadus liikluskindlustuses: seltsid vassivad tariifidega

Miks maksab minu auto liikluskindlustus ühes seltsis kaks-kolm korda vähem kui teistes?

See lugu on kõigile teile, kes sõidate liising­autodega ega mõista, miks on liikluskindlustus nii kallis.

Suure tõenäosusega olete kindlustusseltsilt petta saanud.

Eestis on ligi 120 000 liisingule kuuluvat sõiduautot. Neist hinnanguliselt kuni 50 000 kindlustamine võiks olla palju soodsam, kui seltsid suvatseksid hinna arvutamiseks kasutada õiglast ja täiesti seaduslikku mudelit. Klientidele ütlevad nad, et see pole “tehniliselt võimalik”, mis on paraku sulaselge vale.

Mina olen üks neist 50 000 õnnetust. Pöördun kindlustusmaakleri poole, et sõlmida oma aastavanusele Škoda Octaviale aastapikkune liikluskindlustuse poliis. Silmapilkselt laekuvad mu postkasti pakkumised:

If ...5475 krooni

QBE ... 5324 krooni

Salva...4394 krooni

BTA...5250 krooni

Gjensidige ...6725 krooni

RSA... 5501 krooni

Inges ...2342 krooni

2342 krooni?! Kuidas on võimalik, et üks selts kindlustab teistest kaks-kolm korda odavamalt?

Et seda mõista, tuleb aru saada, kuidas kujuneb kohustusliku liikluskindlustuse hind.

Kõige selle alus on üks püha näitaja – riskikoefitsient. Kui oled noor juht või teinud avarii, siis on sinu koefitsient kõrgem. Oled staažikas ja eeskujulik sohver, on koefitsient madalam.

Koefitsiendist tulenevalt võib kindlustuspoliisi hind erineda mitu korda.

Liisingautosid kindlustades kiikavad seltsid tehnilisse passi, kus on kaks olulist rida. Esiteks sõiduki rentnik (vastutav kasutaja), s.t mõni firma või eraisik, kes liisingut tasub. Teiseks nii-öelda lihtkasutajad – inimesed, kes autoga reaalselt sõidavad.

Minu auto kuulub liisingule, kellelt seda rendib minu erafirma (riskikoefitsient 1,2). Mina olen aga firma juhatuse liige (riskikoefitsient 0,5), tehnilises passis lihtkasutaja. Avariides pole ma üheksa aasta jooksul osalenud ei selle ega mõne teise sõidukiga.

Maakler teatab, et ainsana arvutab hinna minu isikliku riskikoefitsiendi alusel Inges – ainus kodumaisel kapitalil põhinev kindlustusselts, mille omanik on Voldemar Vaino.

“Üldjuhul teeme rentniku järgi,” ütleb Ingese klienditeenindaja. “Kuid kui kasutaja on tehnilises passis kirja pandud, saame ka tema järgi teha. See pole keelatud, järelikult on lubatud.”

Seesam väidab, et see, mida Inges teeb, “pole tehniliselt võimalik” ning reeglid ütlevad, et liisingautol tuleb kindlustus teha rentniku järgi.

“Süsteem ei lase lepingut kinnitada,” ütleb seltsi klienditeenindaja.

Ja mida ma üldse endale ette kujutan: kui sõidukil on näiteks kümme kasutajat, kelle riskigrupi järgi siis peaks poliisi tegema?

Seesam soovitab ka, et uurigu ma Ingese kahjukäsitlust – kui leping on vildakas, kas siis kahjud ikka korvatakse?

Sama lugu on Ifi ja Salvaga. “Meie käitume vastavalt liikluskindlustuse seadusele ja meil pole pähegi tulnud, et võiksime kuidagi teisiti toimida,” põhjendab Ifi teenindaja, miks nemad liisingautosid kasutaja järgi ei kindlusta.

“Minu meelest ei tee niiviisi poliise enam ka Inges,” arutleb Salva esindaja.

Aga näed, ometi teeb! Mina sain Ingesest poliisi kätte. Ei julgenud aastaks võtta, võtsin kolmeks kuuks (hind vaid 600 krooni). Äkki tekib mingi jama. See on ju poliis, mida teiste seltside hinnangul pole võimalik teha.

Ergo Kindlustuses tehakse mulle puust ja punaselt selgeks: “Liikluskindlustuse seadus ütleb, et riskikoefitsiendi aluseks peab olema vastutav kasutaja (sisuliselt rentnik, l iisingu maksja) ja kui Inges kuidagi teisiti teeb, siis ei tea, kuidas.”

Ergo esindaja kahtlustab, äkki pole mulle auto liisinud pank sellega nõus, et minu kindlustuspoliis koostati seadust rikkudes.

“Ma eeldan, et teie liisingfirmal ei tule sellist mõtetki, et võiksite nii auto kindlustada! Kes on nii-öelda süüdi, kui toimub avarii?”

Nüüd olen jamas, käib mõte peast läbi. Aga mu autot omav liisingfirma kinnitab, et tal pole vahet, kelle koefitsiendiga masin kindlustatakse.

Pole võimalik ja ei saa – see on Ingese liikluskindlustuse tootejuhi Eva Tjunini arvates suur hämamine. “On võimalik, pole keelatud ja saab!”

Tema kinnitusel on igas seltsis olemas nn administraatori õigustega inimesed, kes saavad valida, kelle riskigruppi hinna arvutamisel kasutatakse. Iseasi, kas on tahtmist.

Terve mõistuse seisukohast pole ju õiglane, et riskigrupp määratakse näiteks naise järgi, kes küll maksab liisingut, kuid kel pole lubagi, sest sõidab tema mees. Või siis noore firma järgi, keda “karistatakse” kõrgema tariifiga ainult seetõttu, et tema nimel pole varem autosid olnud.

Ega minu osaühing autoroolis ei istu, mina istun!

Tjunin ütleb, et kui ma teen avarii, siis tõuseb minu firma riskikoefitsient. Kui aga kirjutan seletuskirja, et olen avariis süüdi, siis tõuseb minu isiklik riskikoefitsient.

“Meilt mingeid ebameeldivaid üllatusi teil ees oodata pole,” kinnitab ta.

Ainult Sampo Liising ei luba Ingesel lihtkasutaja järgi oma autodele kindlustusi sõlmida. Kõik Sampo autod peavad olema kindlustatud rentniku järgi, ütleb seltsi saabunud resoluutne kiri.

Miks?

“Juriidilisel kindlustusalasel põhjusel,” öeldakse Sampost. Kui lihtkasutaja on rentnikfirma juhatuse liige (nagu minu juhtumi puhul), siis lubab Sampo ka tema järgi kindlustada.

Sampo viitab Liikluskindlustuse Fondi juhatuse 2007. aastal kinnitatud reglemendile, mille järgi olevat üles ehitatud kõikide seltside müügiprogrammid.

Reglement ütleb, et “kindlustusandja soovil lisatakse lepingusse piirang, mis keelab lepingule rentnikuks lisada tehnilisse passi vastutava kasutajana mitte märgitud isikuid [–] Sellise piirangu kohaldamise vajadus on tekkinud asjaolust, et on sagenenud juhud, kus on hakatud esitama vääraid andmeid soodsama kindlustusmakse saamiseks.”

Seega ei riku Inges reegleid. Iga selts otsustab ise, kui palju ta oma klientidele vastu tuleb. Piirangut, et kindlustus sõlmitakse vaid rentniku järgi, saab kehtestada “kindlustusandja soovil”.

Ent milleks klientidele vastu tulla ja iga kliendi puhul riske veidigi individuaalsemalt hinnata, kui hoopis mugavam on kõigile ühe puuga lajatada ja neilt võimalikult palju raha sisse kasseerida?

Kindlustus on kasumit taotlev äri nagu iga teine!

Ka Liikluskindlustuse Fondi (LKF) koordinaator Rait Matiisen ütleb, et hinnakujundus on iga seltsi enda teha. Riskikoefitsiendid ja tariifid määrab iga kindlustusandja eraldi, oma metoodika kohaselt. Hinnad peaks paika panema konkurents. LKFi süsteem seltsidele midagi ette ei kirjuta ega ole kuidagi seotud hinna määramisega.

Matiisen ütleb, et kui ma ostan endale kindlustuspoliisi, läheb sada protsenti sellest tulust seltsile, kes seejärel peab võimalike kahjude ja kuludega toime tulema.

M.o.t.t.

Müüt, nagu oleks Ingesel “tänu” soodsamatele hindadele ka problemaatilisem kahjukäsitlus, on suuresti alusetu, ehkki levinud turul aastaid. Mullu esitati kindlustusseltside üle järelevalvet teostavale finantsinspektsioonile Ingese suhtes kaks kaebust, mis on igati “normi piires”. Samuti ei räägi Ingese kahjuks LKFi vaidluskomisjoni statistika.

Jääb vaid küsida, miks kindlustusseltsid valetavad oma klientidele, et isegi kui nad tahaksid, ei saa nad “süsteemist tulenevalt” pakkuda oma klientidele soodsamat ja õiglasemat hinda.

If Balti Kindlustusüksuse juht Mihkel Uibopuu palub vabandust, kui selts on kliente eksitanud. “Meie põhimõte on, et tariif kujuneb selle isiku järgi, kes sõiduki eest vastutab.”

Liiklusseaduse alusel on vastutav kasutaja isik, kes vastutab kõige eest, mis sõidukiga toimub. Talle laienevad sõiduki kasutamisel omanikuga sarnaselt samad kohustused ja näiteks liisingsõiduki puhul on selleks liisinguvõtja.

“Meie hinnangul iseloomustab vastutava kasutajaga seotud risk kõige paremini sõidukiga seotud riski,” ütleb Ifi mees. See põhimõte kehtivat Eestis sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega alates 2007. aastast.

Seesami turundusjuht Tiia Prööm leiab, et selts pole klientidele puru silma ajanud. Hinnaarvestus käib neil samuti nagu Ifis.

“Seesami ja teiste seltside esindajad ei saa teha ise valikut, millist riskigrupi arvutust kasutada, ja see info, et “süsteem ei võimalda”, on täiesti õige. Hinna määramisel oleme lähtunud põhimõttest, et iga selts on oma liikluskindlustuse makse kujundamisel vaba.”

Ingesel üheksa protsenti liikluskindlustuse turust

Kahe kuu (jaanuar-veebruar 2009) müügi baasil turuosad kohustusliku liikluskindlustuse osas

 

BTA Kindlustus Eesti filiaal	4,3%
Codan Forsikring A/S Eesti filiaal	2,2%
ERGO KINDLUSTUSE AS	20,9%
Gjensidige Baltic Eesti filiaal	3,0%
IF EESTI KINDLUSTUS	27,3%
INGES KINDLUSTUS	9,2%
QBE INSURANCE (EUROPE) LIMITED EESTI FILIAAL	8,2%
SALVA KINDLUSTUSE AS	9,4%
SEESAM RAHVUSVAHELINE KINDLUSTUSE AS	9,3%
Swedbank Varakindlustus AS	6,1%

 

Allikas: LKFi infosüsteem