Tiit Anmann, Signwise Foto: Tiit Blaat

Plaan on tõesti kõrgelennuline, kuid seda mitte niivõrd tehnoloogilises, kuivõrd usalduse mõttes. Signwise ei loo nimelt uut digiallkirjastamise tehnoloogiat, vaid tahab välja arendada veebiportaali, mida saavad ühtmoodi kasutada kõik digiallkirjastajad igas Euroopa riigis: nii Jukka, Carlos, Tomislav, Jüri, Fabian kui ka kõik teised. Signwise’i portaal on digiallkirjastatavate dokumentide hoiustamiseks, allkirjastamiseks ja jagamiseks.

Teenus on juba testimiseks tasuta kättesaadav kõigile aadressilt signwise.me. Loomulikult tekib küsimus, kui usaldusväärne on Signwise’i portaalis antud allkiri ja kuidas tagab firma portaalis olevate dokumentide konfidentsiaalsuse. Anmann kinnitab, et Signwise’is antud digiallkiri vastab kõigile nõuetele ja seadustele ning dokumendid on täielikult kaitstud.

Hiljuti Nortali (Webmedia) müügidirektori kohalt lahkunud ja idufirmat tegema asunud Anmann ütleb, et õiguslik keskkond Signwise’i teenuse pakkumiseks eksisteerib Euroopa Liidus juba 1999. aastast. Siis võeti vastu direktiiv, mis sätestas digiallkirja nõuded. Pandi paika, et EL-i riigid aktsepteerivad teineteise digiallkirju võrdsena omakäelise allkirjaga.

Kui ühele ja samale dokumendile annab digiallkirja hispaanlane ühes õigusruumis ja eestlane teises, on igati kehtivad mõlemad. Iseasi, milline asutus ja kuidas eri riikides kontrollib, kas võõrriigi digiallkiri ikka kehtib.

Ehkki raske on vaielda selle vastu, et digiallkirjastatud dokumentide saatmine on suur ajavõit võrreldes paberdokumentide solgutamisega üle Euroopa, pole digiallkirja ometi veel mitmes Euroopa riigis juurutatud. Vähemasti mitte sellisel kujul, nagu meie harjunud oleme.

Eestis on seni digiallkirjastatud kokku üle saja miljoni dokumendi, aga paljudes riikides pole isegi meie mõistes ID-kaarte ehk kiibiga varustatud isikutunnistusi. Saksamaal saab IDkaardi üle kümne miljoni inimese aastas, kuid elektroonilist identiteeti hakkasid kaardid seal kandma sisuliselt alles 2010.aastast. Kui Eestis on ID-kaart kohustuslik, siis mitmetes riikides vabatahtlik. On riike, kus on kasutusel ID-kaardid, kuid näiteks äriregistrisse dokumenti viies skaneeritakse see arvutisse ja prinditakse välja.

Signwise’i eesmärk on teha kõikidele eurooplastele digiallkirjastmise protseduur võimalikult lihtsaks ja mugavaks, mistahes tehnoloogilist lahendust ühes või teises riigis ka ei kasutataks. Anmanni sõnul on kliendi jaoks peamine võlu see, et allkirjastamiseks vajalike programmide ja plugin ’ide arvutisse laadimiseks ei pea omama tehnoloogiaharidust.

Signwise’i kaudu on kogu tehniline eeltöö allkirja andmiseks juba tehtud. “Tahame lihtsustada nende inimeste elu, kellel on elektroonika taskus, ent kes ei ole seni osanud allkirju anda, sest ei saa aru, mis tarkvara neil selleks tarvis läheb,” räägib Anmann.

Signwise tahab, et baasteenus – kahe osapoole siseriiklik allkirjastamine – jääks klientidele tasuta. Raha on kavas hakata teenima lisateenustelt. Firma keskendub esimeses etapis turgudele ja kliendisektoritele, kus tehakse palju tehinguid eri poolte vahel.