Illustratsioon Eerik Kändler

“Hübriidautod valitsevad maailma,” usub Raivo Vare. “Ühtlasi on kõik autod kiibistatud ja jälgitavad.”

Kallas möönab, et kuigi elektrit kasutatakse rohkem, jääb oluline roll ka sisepõlemismootoritele. “Nende kütusekulu viiakse veelgi allapoole. Fordil tuleb varsti turule kolmeliitriline mootor, mis võtab kütust ühe liitri 100 km peale.”

Ühistranspordis liigub palju elektri peale – trammide ja ka trollide tähtsus suureneb. “Bussidelgi on elektri kasutamine perspektiivikam kui autodel, sest bussi saab tihedamini laadida ja ka kaalult raske patarei ei sega,” räägib Kallas. Aasmäe loodab, et juba viie aasta pärast sõidab tramm Tallinna sadamast lennujaama.

Kallase sõnul on ühiskondlikus transpordis võtmemõisted sagedus, punktuaalsus ja usaldusväärsus. “Kahe-kolmeminutiline vahe kahe trammi vahel on kasutajale atraktiivne. 15minutiline intervall ei tööta,” sõnab Kallas. “Kiirbussiliinidel peab olema eraldi rada, aga mitte selline nagu praegu Pirital, et sõidad autoga bussist mööda.”

Hardo Aasmäe unistab, et ühistransport oleks üldse tasuta. Tema sõnul oleks see ka majanduslikult mõttekas, sest näiteks Tallinnas tuleb üle 60 protsendi ühistranspordi tuludest dotatsioonist.

Raivo Vare usub, et 2031. aastaks on Eestis valmis ehitatud neljarealine tee kolmes põhimaantee suunas.

Aasmäe arvab, et “unistus maanteest” ei pruugi olla siis enam nii aktuaalne kui täna. Kallas nõustub: “Uute maanteede ehitamisele on kogu Euroopas ühiskonna vastuseis väga suur.”

“Autode tulevik ei sõltu autodest endast, vaid liikluskorraldusest. Euroopa transpordi peamine probleem on ummikud,” teab Kallas. “2010 oli Saksamaal 185 000 ummikut, mis on 45 000 ummikut rohkem kui aasta varem.”

Aasmäe sõnul ei teagi me Eestis, mida ummik tegelikult tähendab. Kallas nõustub ja näitlikustab, et Euroopa kaubavedudes on ummikute tõttu tavalised koguni kümnepäevased kõikumised.

“Tuleviku Euroopas on toimivad transpordikoridorid, kus rongid saavad sujuvalt sõita, ilma et peaks vahetama vedureid või regionaaltranspordi järel ootama,” loodab Kallas. “Oluline teema on ka kiiruste suurendamine – kui kaubarong liigub 100 km tunnis, on juba väga hea.”

Kõik eksperdid usuvad, et 2031. aastaks saab Rail Balticuga Euroopasse sõita. Ja üle Soome lahe hakkavad käima raudteepraamid.

Tuleviku märksõnad on logistiline koostöö eri transpordiliikide vahel, sujuvus, kiirus ja integreeritus. Samuti uued kütused ja uued mootorid.

Siim Kallas: “Selleks ajaks on turul lennukimootorid, mis võtavad 30 protsenti vähem kütust. Sellega tegelevad praegu Rolls Royce ja United Technologies Corporation. Ka Bombardier on väga eesliinil.”

Raivo Vare usub, et aastal 2031 on ühel Hiina lennukompaniil Eestis oma baas, et lennata Aasia ja Euroopa vahet. Aasmäe tunnistab, et lennugeograafilises mõttes on Tallinn tõesti hea koha peal.

Kõik visionäärid kinnitavad, et inimeste reisimisharjumused oluliselt ei muutu. Aasmäe nendib, et suurel määral oleneb sihtriigi valik sealsest poliitikast ja võimust. “Usun, et Vahemere lõunarannik on meile rohkem sulgunud ja selle asemel me käime võib-olla rohkem Brasiilias.”

Siim Kallas nendib, et kahjuks ei kao kuhugi terrorismioht ega sellega kaasnevad turvanõuded. Seega tuleb ka aastal 2031 Riiga lendamiseks Tallinna lennujaama poolteist tundi varem kohale minna.