Mäletate veel, kuidas 90. aastate alguses laulis Allan Roosileht igihaljale viisile seatud laulu "Turvamees"? Aja märk oli hundikapitalism – hea äri toetus kolmele vaalale: "katus", sularaha ja "Mendelejevi tabel".

Viisteist aastat hiljem oleks paradigma justkui muutunud. Muinaslood ärist vabariigi algusaegadel panevad "valged ärimehed" muigama, ent millegipärast ärimälestusi keegi veel ei tiražeeri.

"Tollastest asjadest on veel vara üks-ühele filme teha," usub Falcki juubelifilmi "Hundi agoonia" produtsent Artur Talvik.

Umbes aasta tagasi tuli Urmas Sõõrumaa tema jutule ideega teha turvakontserni sünnipäevaürituseks film. "Ta tahtis saada action-filmi, et firma juubel teistmoodi välja kukuks. Ütles, et corporate-videot ei taha, aga ESSi võiks kuidagi filmi põimida. Pakkusime, et fake-dokumentaalfilm lahendaks asja," räägib Talvik.

Tema sõnul valmiski stsenarist Peep Pedmansonil Discovery dokumentaalfilme meenutav märulifilm, millel on mitu tasandit – ajaloolised rekonstruktsioonid, päristegelased ja mängutegelased.

"Päris jutt ja "kägu" on põimunud. Hästi informeeritud vaataja leiab oma naljad. Kes tollaseid olusid vähem tunneb, saab ka asjast aimu," seletab Talvik, kinnitades, et lugu Hundi-nimelise turvaärimehe traagilisest vägikaikaveost müstilise Sõõrumaaga ei tugine ühelegi prototüübile, vaid on "pigem üldistus 1990ndate keskpaiga wannabe-ärimeestest".

Samas levib visalt sahin, et peategelase prototüüp olevat samuti turvabisnises käe valgeks teinud Jaanus Rahumägi.

Filmis astub nimelt üles hulk avaliku elu tegelasi, kel omal ajal olnud jõustruktuuridega seos – näiteks Edgar Savisaar, Ain Seppik ja Veiko Kulla –, aga loogiliselt sellesse ritta kuuluvat Rahumägit esinejate seast ei leia.

"Rahumägi loobus, arvates, et Urmas püüab talle järjekordselt auku pähe rääkida," poetab Talvik.

"Hundi agoonia"

? Osatäitjad: Raivo E. Tamm, Edgar Savisaar, Ain Seppik, Evelin Pang, Erki Aavik, Veiko Kulla, Anne Reemann, Andres Roosileht, Tiina Jõgeda, Tiit Sukk, Margus Prangel, Jan Uuspõld, Raivo Adlas, Indrek Taalmaa, Jüri Ennet, Heiki Arike, Lauri-Veikko Saloranta, Hermann Simm jt.

? Eelarve umbes kaks miljonit krooni.

? Tootja Ruut (Eetriüksus OÜ).

? Stsenarist Peep Pedmanson.

? Režissöör Asko Kase.

? Produtsent Artur Talvik.

? Discovery dokumentaalsust tarantinoliku märuliga vürtsitav "Hundi agoonia" esilinastub Falcki juubeliüritusel Linnahallis sel neljapäeval.

? Põhimõtteliselt on Talvik saanud Sõõrumaalt nõusoleku film ka kinolevisse lasta.

? Ärimeestest on Eestis endast promofilmi lasknud teha ka itaallane Ernesto Preatoni, keda jäädvustas Jüri Sillart, ning tartu ettevõtja Tiit Veeber, temast väntas doki Toomas Lepp.

Rahumägi pole filminäitleja

Jaanus Rahumägi, miks keeldusite osalemast Urmas Sõõrumaa rahastatud filmis?

Sellepärast, et ma ei ole filminäitleja. Kuna ma ei oska öelda, mis film see oli, ei ole ka põhjust selles filmis osaleda, kuna ma lihtsalt ei ole näitleja.

Filmis osaleb hulk teisigi mittenäitlejaid – Savisaar, Seppik…

Küllap neil on hea põhjus selles osaleda.

Mulle muidugi helistati ja pakuti. Aga vahepeal on elu nii palju edasi läinud, kogu asi nii kaugeks ja võõraks muutunud. Ei leidnud põhjust osaleda filmis, mille kvaliteedi suhtes ei saaks olla veendunud, et see on samal tasemel kui "Viimne reliikvia" või "Nimed marmortahvlil". Minu roll on Eesti ajaloos imepisikene. Filmilinti ei maksa raisata selle peale.

Kas vaatama seda lähete?

Kardan, et mitte. Ma ei ole Eestis sellal, kui seda esilinastatakse.

Kui film peaks kinno jõudma, kas siis vaataksite?

Ei usu. Eestis on väga väärikaid filmitegijaid ja läbi ajaloo väga väärikaid filme. Teie jutule apelleerides arvan, et see isikukultuse asi ei ole päris see, mis Eesti kultuuriruumis võiks inimestele rõõmu pakkuda.

Millal teile filmirolli pakuti?

Paar kuud tagasi. Ma palusin saata stsenaariumi, aga ei jõudnud sellesse süveneda. Ettepanekuid ja meile tuleb palju, ei ole võimeline kõigesse sukelduma.

Kui hästi te Sõõrumaaga läbi saate?

Ei ole mingisugust erilist riidu olnud. Vaadake, me Sõõrumaaga töötasime koos Eriteenistuses. Olime noored ja uljad. Noorusajad tunduvad ikka uhked, elu on aga vahepeal edasi läinud. Pole meil muid kokkupuuteid olnud ka.

Miks te aastate eest turvaärist väljusite?

Eks igal inimesel on omad ideed ja ideaalmõtted, mida ta tahab elus teha. Ega ma ei ole täna kaugele jäänud sellest asjast. Mis seal salata, see valdkond, mis mulle juba 15 aastat ja kauemgi huvi pakub – selles valdkonnas on areng kõige suurem läbi riigisüsteemi ja poliitika. Turvabisnis on julgeolekumängus kõige madalam tasand. Tegelikult areneb maailm selles valdkonnas väga kiiresti. Need ohud ainult kinnistuvad ja nõuavad igal aastal uut lähenemist. Valdkond areneb sellise dünaamikaga, et olen õiges kohas, et sõita julgeoluekuvaldkonna laineharjal. See on minu kirg.