Sillutuskivid turvatunde teel

Tervise ja kindlustuse küsimused on sügavalt isiklikud, ent kindlasti on nende hoolikast läbimõtlemisest kasu igaühele.

Viimasel ajal olen seltskonnas sattunud üsna tihti vestlema elu ja turvatunde teemal. Kogu temaatika on äärmiselt isiklik ning kütab sageli kirgi: inimestele tundub, et just nende arvamus on kõige õigem, kui mitte lausa ainuõige.

Kes usub jumalat, kes saatust. Kes arste, kes iseennast. Kes mitte keda kuraditki ning parem jäetagu ta üldse rahule.

Kui arvamused põrkuvad teelauas ning jäävad vestluse tasandile, on kõik hästi. Ent teada on ka lugusid, kus erinev suhtumine tervishoidu, lastesse, tulevikku (ja tunnistagem, need on kokku üks ja sama teema) on lõhkunud suhte või lausa perekonna.

Kas ja kui tihti peaks käima tervisekontrollis? Kumma kontrollimine on esma­vajalik: füüsilise või vaimse tervise? Kas elu ja tervis (ning kodu ja vara) peaksid olema kindlustatud või on see kasulik üksnes toote pakkujale? Selget vastust ei ole võimalik anda mitte ühelgi arstil, juristil ega finantsnõustajal, ammugi mitte lugu kirjutaval ajakirjanikul.

Tuleb vaid vaadata ja jälgida, mida räägivad arstid, mida kindlustusspetsid. Kindlasti saab püüda elada harmoonilisemalt ja tervislikumalt: süüa kvaliteetselt, liikuda piisavalt, vältida suitsetamist ning alkoholi ületarbimist, anda enesele puhkust ning lubada meeldivaid emotsioone, hoida eemal hirmud, mille põhjusi nagunii likvideerida ei suuda, ning teha midagi selleks, et fataalselt valusa ootamatuse puhul oleks lähedastel veidi kergem. Mida täpselt teha, on igaühe enda valik, nagu ka see, milliste inimestega suhelda või mis trennis käia.

Mure meeste tervise pärast

Mida huvitavat räägivad meie arstid? Eesti meeste tervis on põletav teema: nad elavad kaheksa aastat vähem kui soome mehed ning 11 aastat vähem kui rootsi mehed. Seega – keskmine abielus eesti naine on oma elu lõpuaastatel suure tõenäosusega lesk. Selline statistika avaldati mõni aeg tagasi Tallinna II Südamekonverentsil.

Kaamosega seda ei põhjenda: soome ja rootsi mehed elavad kauem ja kvaliteetsemalt. Elatustaseme erinevus? Samuti ei veena: eesti naiste eluiga on tunduvalt pikem kui meeste oma, olles võrreldav näiteks briti naiste elueaga.

Aastal 2007 oli meeste keskmine eluiga 67 ja naistel 78 aastat. Kui vaadata ajalukku, siis Soomes on meeste keskmine eluiga tõusnud poole sajandiga – sõja­järgsetest 50ndatest tänaseni – 12 aastat, Eestis vaid kaks aastat.

Maailma terviseassotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel nimetas mainitud konverentsil ühe drastilise teemana ka meeste eluea ja hariduse korrelatsiooni: „Kõrgharidusega meeste suremus on iseseisvuse aastatel tunduvalt ja järsult langenud, seevastu madala ja keskharidusega meeste suremus omab selget tõusu­tendentsi. Kõrgema haridusega naistel on lootust elada 19 aastat kauem kui madala haridusega meestel.”

Tervise või suhtumise probleem?

Muide, meeste suremus algab juba õige noorelt: kuni viieaastastel eesti poistel on suremus neli korda kõrgem kui sama vanadel soome poistel, keskealiste meeste puhul on vahe kolmekordne. Anu Kasmel näeb selles suuresti ühiskondlikku probleemi. Väike näide tema enda perekonnast: kui elati Norras, kandis poeg rattaga sõites alati kiivrit, Eestis aga loobus sellest, sest teised lapsed sõidavad kiivrita.

Anu Kasmel: „Kriis teatud sotsiaalses rühmas tuleneb suuresti neist sotsiaal­poliitilistest ja -majanduslikest põhjustest, mis korduvate muutuste aegadel on Eestimaa meest mõjutanud. Madalama haridustasemega mehed aktsepteerivad rollide muutusi aeglasemalt ning nendega kohanetakse visamalt. Strukturaalsed riskitegurid (näiteks majanduslike võimaluste puudumine, vaesus, sotsiaalne isolatsioon jmt) mängivad suurt rolli meeste igapäevase eluviisi ja terviskäitumine kujunemisel.

Üks viis hing rahulikumana hoida ning lähedasi võimalikes kriisides ettehooldusega aidata, on sõlmida kindlustus. Taas, kes selle tee valib ega suuda otsustada, milline kindlustuskaitse kõige paremini tema ning pere vajadustele sobib, saab parima vastuse ilmselt kindlustustoodete materjale lugedes ning pakkumisi ja hindu võrreldes.

Pere sissetuleku kaitse

Ühe uue ja omapärase toote tõi kindlustusturule Swedbank. „Pere sissetuleku kaitse” on kindlustus, mille puhul tuleb kindlustajale iga kuu maksta umbes üks protsent keskmisest palgast. Tulemusena on kaitstud Eesti keskmine aastapalk, praeguse seisuga umbes 157 000 krooni. Keskmise palga suurenedes tõuseb automaatselt ka kindlustuskaitse.

Lepingu sõlmimisel peab klient vastama neljale terviseküsimusele, kinnitades, et ta ei viibi parajasti haiguslehel, et tal pole pooleli uuringuid ning ta ei põe küsimustikus üles loetud haigusi.

Mõned näited Swedbanki kindlustusjuhtumite väljamaksetest

Enamikul juhtudel on surma põhjuseks südame-­veresoonkonnahaigused, kuid on ka ohtralt teistsuguse iseloomuga juhtumeid.

*42aastane mees viibis perega Euroopas puhkusereisil. Kasutati võimalust minna Vahemerre ujuma, kus pereisa suurte lainete vahel uppus. Kindlustussumma maksti pere laenukohustuse katteks täies ulatuses Swedbankile.

*47aastane mees kukkus veebruaris, kaupa autosse tõstes, libedal jääl seljale. Veidi hiljem tööd jätkates tekkis rinnus väga tugev valu ning enesetunne ei paranenud ka hiljem kodus. Seetõttu pöörduti haigla traumapunkti, kus rindkerepildi põhjal diagnoositi põrutus. Kodusel ravil viibides kindlustatu enesetunne vaid halvenes ning üheksa päeva pärast õnnetust pöördus ta teise haigla traumapunkti. Sealsete uuringute põhjal selgus, et seisund on üliraske: tekkinud oli aordi lõhustuv aneurüsm ja hulgi­organpuudulikkus. Mees oli koomas üle kuu aja, talle tehti mitu operatsiooni, kuid elu päästa ei õnnestunud. Kindlustatu tegelik surma põhjus oli hoopis ravimata kõrgvererõhktõbi ja selle tagajärjel tekkinud kahjustus, mitte otseselt kukkumine.

*40aastase naise surma põhjuseks oli arstlikule surmatunnistusele märgitud äge südame­puudulikkus. Lahanguandmetest selgus, et sellega kaasuvaks põhjuseks oli alkoholi toksiline toime siseelundites, st tegu oli regulaarse alkoholitarbijaga. Kuna surma otsene põhjus oli siiski südamevereringehaigus, maksti kindlustussumma välja – laenujäägi ulatuses Swedbankile ning väiksemad summad naise emale ja õele.

*45aastane mees tegi enesetapu. Suitsiid on elukindlustuslepingus välistatud vaid esimesel kahel aastal lepingu sõlmimisest või selle suurendamisest. Antud juhul oli kindlustusleping olnud jõus üle kahe aasta ning kindlustussumma maksti taas välja.

*49aastane mees suri ägeda südamepuudulikkuse tagajärjel. Järelepärimistest selgus, et kindlustatu ei olnud käinud perearsti juures viimased viis aastat, samas oli tal kõrgenenud vererõhk. Kindlustuslepinguga sai tagasi makstud mehe eluasemelaen.

*37aastane naine suri munasarjavähki. Ka selle lepingu kindlustushüvitis maksti Swedbankile välja, kuid laenu täielikuks kustutamiseks oli summa kahjuks liiga väike.

*50aastane naine suri rinnavähkkasvaja taga­järjel. 400 000kroonise kindlustussummaga lepingul oli määratud soodustatud isikuteks tema 31- ja 17aastased pojad, kellele on kindlustussumma suureks majanduslikuks toeks.

*59aastane mees sõlmis 2000. aastal kümneaastase pensionikindlustuslepingu, mille lõpptähtaeg oleks olnud järgmise aasta jaanuaris. Kindlustatu suri neeruvähki aprilli lõpus ning 28. mail 2009 esitasid soodustatud isikud, tema kaks täisealist tütart, avalduse kindlustussumma välja­maksmiseks. Juba järgmisel päeval oli kindlustussumma laekunud tütarde kontole, sest leping oli olnud jõus pikka aega. Seega ei vajanud me täiendavaid andmeid kindlustatu surma põhjuste ja diagnoosi kohta ning saime summa võimalikult kiirelt välja maksta, mis ongi meie eesmärk.

*57aastane mees suri kopsuvähki. Esitatud haigusloost selgus, et kindlustatu oli aasta alguses suunatud haiglasse kopsupõletiku uuringutele, kus selgus palju tõsisem diagnoos. Kindlustatu oli suitsetaja.

*47aastane mees suri südameinfarkti. Pere­arstile tehtud järelepärimise vastusest selgus, et patsiendil olid tõsised vere­rõhuprobleemid, südamehaigusi ei olnud diagnoositud. Samas ei saanud öelda, et tegu oleks olnud mehega, kes lihtsalt ei tahtnud arsti juures käia, sest väiksemate terviseprobleemidega oli ta viimaste aastate jooksul korduvalt perearsti poole pöördunud. Veidi kõrgenenud vererõhule ja kolesteroolile tohter tähelepanu ei pööranud, kuigi need on tähtsad südamehaiguste riskifaktorid.

*31aastane mees sõlmis 2005. aastal oma samal aastal sündinud tütre kasuks lastekindlustuse ja laenu tõttu pensionikindlustuse lepingu, kus määras soodustatuks laenuandja Hansapanga. 2006. aastal pöördus ta peavaludega arsti poole ning tal diagnoositi oimusagara pahaloomuline kasvaja. Kindlustatu suri 2008. aasta detsembris. Väljamakstud kindlustussummaga sai tasutud kindlustatu laen ning lapse kasuks sõlmitud leping muudeti makse­vabaks.

Allikas: Swedbank