Ehkki kahtlusalused enda süüd lõpuni eitasid, jõustus sel esmaspäeval Riigikohtu otsus, mis mõistis 45aastase Tammekivi ja tema kolm kaasosalist süüdi ulatuslikus grupiviisilises kelmuses ja mõistis skeemi väidetava peaarhitekti kaheks aastaks ja kümneks kuuks trellide taha. 

Olemuselt on skeem sarnane paljuräägitud emapalgapettusega. “Näitan, et olen enne saanud palju palka ja siis saan hiljem väga palju haigusraha,” resümeerib Lõuna ringkonnaprokurör Ene Timmi, kelle sõnul oli tegu hästi läbi mõeldud ja pikaajalise petuskeemiga.

Alates 2005. aastast deklareerisid ehitusettevõtjad Tõnis Tammekivi ja Kalju Tullus (51) fiktiivselt hiiglaslikku palka, vormistasid end massiliselt (üle 200 päeva aastas) haiguslehele ja kasseerisid alusetult suurt töövõimetushüvitist. Jahmatav on pettuse mastaap, jultumus ja arstide roll kogu loos.

“Nii suurt pettust varem pole olnud,” kinnitab haigekassa kommunikatsioonispetsialist Kristi Põder. Haigekassa arvutuste järgi tekitas simulantide bande 1,2 miljonit krooni kahju.

Palgamiljonäride klubi 

Pettuses kasutati nelja äriühingut, mille juhataja oli Sven Jakobson (33), kes on küll juuraharidusega, aga elu hammasrataste vahele jäänud ja sügavates võlgades. Prokuröri meelest oli ta tankist, kes tõstis Tammekivi ja Tulluse kuupalga paberil 150 000 – 200 000 kroonini ja võttis fiktiivselt tööle ka ühe asjaosalise naise Karin Tulluse (40). “See oli täiesti kosmiline!” iseloomustab prokurör Ene Timmi fiktiivseid palganumbreid. 

Mida aeg edasi, seda vähem tegeleti reaalse ehitusega ja üha enam haigekassa lüpsmisega. Mängu ilu seisnes selles, et haigekassalt raha kätte saamiseks ei pidanud palkadelt reaalselt sotsiaalmaksu ära maksma. 

“Haigushüvitis makstakse välja hoolimata sellest, kas maksud on makstud või mitte. Nemad jagasid ära, et nii saab, ja nad pole ainsad,” viitab prokurör, et uurimisel on veel sarnaseid petuskeeme. 

Sõpruskond esitas küll deklaratsioone, aga makse maksis minimaalselt, liikudes ühe firma alt teise. Tõeliselt rekordiline oli suvi 2007, mil näiteks Tammekivile maksti deklaratsiooni järgi juunis 293 000 ja juulis 250 000 krooni palka! Nad teenisid seega rohkem kui paljude suurfirmade bossid. 

“Samas ei toimunud nende firmade kontodel ligilähedaseltki selliste summade liikumist,” kommenteerib prokurör. Muuseas deklareerisid kavalpead tulu MTÜ Ehituskogemuste Klubi alt. “Töötasu” suurust arvestades olnuks õigem nimi Palgamiljonäride Klubi.  

Üle 200 haiguspäeva aastas

Petuskeem poleks töötanud, kui poleks olnud arstitõendeid. Näiteks Tammekivi oli 2005. aastal töövõimetuslehel 253 päeva, 2006. aastal 267 päeva ja 2007. aastal 86 päeva. Kalju Tulluse tervis oli paberite järgi sama sant – ka tema oli kolm aastat enamiku ajast ametlikult töövõimetu. Tema naine oli haiguslehel ainult poole ajast. 

“Meil oli kolm puruhaiget inimest ja samas teenisid nad sama palju kui kõige rikkamad inimesed Eestis,” sedastab prokurör Timmi. Haigekassa maksis neile kopsakaid haigushüvitisi. Tammekivi sai 563 000 krooni, Tullus 521 000 krooni ja Karin Tullus 105 000 krooni. Uurimine tuvastas, et väidetavad tõbised töötasid samal ajal hoopis kolmandas kohas.

Tankistist firmajuht Jakobson ei saanud samal ajal suurt midagi. “Kui ta midagi sai, siis ainult nii palju, et endal hinge sees hoida,” nendib Timmi.

Kelmidele sai saatuslikuks ahnus – hiiglaslikud väljamaksed torkasid silma. Kriminaalasi algatati haigekassa avalduse põhjal 12. septembril 2007. Kaks nädalat hiljem võeti Tammekivi, Jakobson ja Tullus vahi alla. Tammekivi istub tänaseni, Jakobson veetis eeluurimisvanglas 10 kuud, Tullus 20 päeva ja tema abikaasale pandi uurimise ajaks elukohast lahkumise keeld. 

Kohtus rääkisid kahtlusalused vastuolulist juttu. Nad väitsid, et olid Jakobsoni alluvad ja neil pole halli aimugi, miks ta nende pealt maksud tasumata jättis. Tammekivi töötas enda väitel ehituskalkulatsioonide koostajana, härra Tullus ehitajana ja proua Tullus logistikuna, kuid nad ei osanud nimetada oma kliente. 

Ilmnes ka, et kelmid uurisid, ega võmmid neil jälil pole. Nad kammisid internetis politsei ja haigekassa dokumendiregistreid ning otsingumootoreid märksõnadega “kelmus+haigekassa” ja “kelmuse+töövõimetushüvitist”. Lisaks tegi Jakobson politsei eksitamiseks avalduse, et tema sülearvuti koos firma dokumentidega varastati. Tegelikult viidi raal pandimajja.

Tuntud arstid lollitati ära

Kohtus jäi nelik süüdi kelmuses, mis seisnes omavahel fiktiivsete töölepingute sõlmimises, valeandmete esitamises maksuametile ja alusetu haigushüvitise saamises. Ainsana sai pika reaalse vanglakaristuse väidetav juhtfiguur Tammekivi, kes on varem kaks korda kelmuse ja võltsimise eest karistatud. Teised pääsesid tänu eeluurimise ajal kinni istutud ajale tingimisi, ehkki ka Sven Jakobson on varem karistatud kelm ja võltsija. 

Kuid kohtuotsus läheb mööda arstide rollist. Kas teadvalt või teadmata aitasid meedikud oma tegevusega kaasa, et kelmid nii palju raha said. Kohe pärast kahtlusaluste kinnipidamist tegi politsei päringu Tervishoiuameti järelevalve osakonnale, et uurida tohtrite osa afääris. 

Kahtlusi süvendas see, et Tammekivi ja Kullus õppisid omal ajal arstiteadust ning vähemasti kolm tõendeid kirjutanud arsti olid nende kursusekaaslased (1988. aasta lend). 

Tervishoiuamet võttis luubi alla kuus tohtrit. Neist tõeline rekordiomanik oli Tallinna perearst Pille Ööpik, kes ainuüksi 2006. aastal andis Tõnis Tammekivile kolmel korral haiguslehti kokku 207 päevaks. Ööpik on tuntud perearst – ta esineb tihti meedias, oli 90ndate keskel ise Keskhaigekassa nõunik ja on Tartu ülikooli perearstinduse õppejõud. 

“Ükski arst ei võta ühtegi patsienti valetaja, varga ja kurjategijana, vaid inimesena, kes ta abi vajab,” ütleb ­Ööpik Ekspressile. “Muidugi, takkajärgi, kui me teada saime, et see kodanik on nii palju ja nii mitme arsti juurest haiguslehti võtnud, siis ka meie hakkasime asju kokku viima, aga sel hetkel ei arva ju, et inimene valetab.”

On detaile, mis siiski ei lase kahtlustel hajuda. Plekk Ööpiku renomeel on Riigikohtu teine otsus tänavu talvest, mis ütleb selgelt, et ta andis kohtukaasuse osalisele alusetu haigustõendi. 

Lisaks selgub, et Ööpik oli Tammekiviga enne tuttav, sest üüris Tartus loenguid andmas käies tema majast tuba! Ööpik kinnitab, et leidis selle kinnisvarafirma abil ja polnud Tammekiviga hea tuttav. “Ma elasin seal kord nädalas või iga paari nädala tagant ühe öö.”

Seljavaluga mees sõidab 400 kilomeetrit arsti juurde

Samas pidi Ööpikul tekkima küsimus, miks ja kuidas sõidab mees, kes väidab endal olevat alaseljavalud, mis ei luba tööd teha, iga paari nädala tagant Tartust Tallinna tema vastuvõtule. Ka sellele on vastus varnast võtta: “Ta väitis, et käib Soomes tööl ja Tallinnas on tal lähem arsti juures käia.” Ööpik möönab, et oleks ta teadnud, et sama mees nuias peale tema ka teistelt arstidelt eri diagnoosidega tõendeid, poleks ta nii kergeusklik olnud.

Kuna Tammekivi ja Tullus olid arstiharidusega, siis oli neil imelihtne sümptomeid üles lugeda. Kuid Ööpiku sõnul pole asi selles, et arstid lollitati ära. “Ei saa ka väita, et Tammekivi ainult kõike välja mõtles ja valetas. Arsti ülesanne on aru saada, kas ta petab või ei peta. Antud hetkel ma ei tunne ennast petetuna. Ma ei tunne ennast selles loos süüdi,” leiab Ööpik.

Tervishoiuameti eksperdid leidsid ka teiste arstide käitumises küsitavusi ja vormistusvigu, aga mitte ühtegi suurt ja teadvat rikkumist. “Komisjon leidis, et arstidel ei olnud võimalik kontrollida, kas sama patsient on saanud töövõimetuslehe vahetult eelnevaks perioodiks teiselt arstilt. Samas tõi välja, et pikaajaliste töövõimetuslehtede väljaandmine olukorras, kus seisundit ei saa objektiivsete meetodite abil tuvastada (näiteks seljavalu), on põhjendamatu,” selgitab Tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe. Tema sõnul hakati paljuski selle juhtumi tõttu töövõimetuslehtede põhjendatust paremini kontrollima. 

Ainsana sai karistada perearst ­Maire Nirk, kes enda sõnul näpuka tõttu dateeris hulga “siniseid lehti” laupäevale ja pühapäevale. See näpukas maksis talle 45 000 krooni, mis ta haigekassale hüvitama pidi. 

Teised tohtrid, sealhulgas Ööpik, pääsesid vaid ebameeldiva ristküsitlusega. “Kahtlused olid suured, aga arstide osalus ei leidnud tõendamist,” räägib prokurör Timmi. “Tagantjärele oli võimatu kindlaks teha, kas ja kui haiged nad tegelikult olid.”

Ainus tagasilöök tabas nädala alguses avaldatud Riigikohtu otsusega Haigekassat. Nimelt leidis kõrgeim kohus, et varem lasti läbi vormistuslik viga – alusetult makstud töövõimetushüvitist tuleks esmalt tagasi küsida halduskorras. See tähendab, et oma 1,2 miljoni tagasi saamiseks peab haigekassa alustama janti otsast ja tegema Tammekivi & Ko-le vastava ettekirjutuse. Alles siis, kui nad vabatahtlikult ei maksa, võib pöörduda kohtusse. Seega on vara veel rõõmustada.