Sinimustvalge tiivulise surm Aafrikas
Umbes kuu aega tagasi imbusid lennuametisse fotod ühest õhukatastroofist Kongos – masajas transpordilennuk istub ninapidi pilliroopuhmas, propellerid krussis ja tiib küljest rebitud. Sinimustvalge masina sabatähise ES-ELI järgi on tegu Eesti registris oleva õhumasinaga, mis lahkus siit juulis. Mustal mandril oma õnnetu otsa leidnud lennuki saatus on intrigeeriv ja võib eelmise omaniku sõnul kaasa tuua lausa kriminaalasja.
Aasta algul ilmusid Tallinnas Rävala puiesteel asuvasse lennuametisse esimest korda tumedanahalised džentelmenid Keeniast, kes rääkisid oma huvist osta siinsele firmale Enimex kuuluv AN-28. Üks kahest külalisest – tublisti üle sajakilone imposantset hõimukuningat meenutav must mees on lennuameti inimestel tänini hästi meeles.
“Keenia mehed ilmusid meile ühe Belgia vahendaja kaudu, pärast seda kui me avaldasime oma lennukite müügi kuulutuse,” meenutab Enimexi peadirektor Andrei Kislõi. “Selle masinaga taheti Aafrikas teha reisijate- ja kaubavedu.” Ostuleping Enimexi ja Keenias tegutseva Kevin Resources Ltd vahel allkirjastati veebruaris.
Enimex hakkas lennukit üleandmiseks valmis seadma. Märtsi hakul tegid ostjad masinaga siin kontroll-lennu, misjärel saadeti avaldus välisministeeriumi juures tegutsevasse strateegiliste kaupade väljaveo kontrollkomisjoni. See valvab lennukite eksporti ning peab muuhulgas kontrollima, et masinaid ei kasutataks sõjategevuses. Neis pabereis on toodud ka lennuki hind 3,1 miljonit krooni.
Märtsi lõpus võttis lennuamet Enimexi taotluse põhjal AN-28 registrist maha ja tühistas senise pardatähise ES-NOD. “Põhjus on selles, et meie tunnust ei hakataks kuritarvitama,” selgitab Enimexi nõukogu esimees Anatoli Kopijevski.
Tema sõnul oli eesmärk vältida hilisemat peavalu. Nimelt on olnud juhuseid, kus uus omanik pole masina kutsungit muutnud, on lennanud ja jätnud maksmata kopsakad arved, mis on tulnud ringiga Enimexi. “Halval juhul võib mõni riik meile nii isegi lennukeelu kehtestada,” teab Kopijevski.
Ärevaks tegi, et juba proovilennul läks lennukiga kaasas olnud paberitest salapäraselt kaduma registreerimissertifikaat. “Täitsa võimalik, et juba paar päeva hiljem oli see paber kusagil Aafrikas ja sellega kavatseti meie kirjade all hiljem edasi lennata,” kahtlustab Kislõi.
Pärast viimaseid tolliformaalsusi andis Enimex lennuki keenialastele juuni algul Tallinnas üle. “Keenialased pidid ise oma riigi lennuametist kaasa tooma ajutise lennuloa, millega siit ära lennata,” jätkab Kislõi.
Selle asemel läksid võõramaalased Tallinnas lennuametisse sooviga lennuk uuesti Eestis registrisse võtta ja lennukõlblikkus taastada. Siin läheb asi põnevaks. “Huvitav on, et selle asemel, et anda ajutine luba vaid ülelennuks Keeniasse – näiteks maksimaalselt kolmeks kuuks –, andis lennuamet neile lennukõlblikkuse aastaks,” on Kopijevski hämmastunud.
Riiulifirmast sai lennukompanii
Veel kummalisem, et lennuameti 2. juulil välja antud registreerimissertifikaadil on masina omanikuna kirjas Keenia firma Kevin Resources, aga selle käitajaks märgitud OÜ Senalda. Selle osaühingu asutas kevadel riiulifirmade müügiga tegelev Kermon ja selle ainus kontakt äriregistris on faksinumber. Aadress Merivälja tee 1, kus asub ka Kermoni kontor.
Firma juhatuse liikmetena on kirjas Kirsti Ruben ja Rauno Kuber, kes on vastavalt Kermoni konsultant ja jurist. Aviatsiooniga neil teadaolevalt seos puudub. “Kuidas sai Senalda ilma suure hulga dokumentideta lennukompaniiks, on uskumatu,” imestab Andrei Kislõi. “See on absoluutselt ebaseaduslik!”
Enimexi kaasomanik Anatoli Kopijevski asub rünnakule. “Uskuge mind, sellised asjad ei juhtu tasuta, sellised vead ei ole juhuslikud,” haistab ta korruptsiooni hõngu. Tema meelest tuleks algatada kriminaalasi.
Lennuameti asedirektori Rein Porro selgituste kohaselt oli Senalda tõesti mõneti mugavusfirma. Seadus nõuab, et Eesti registris oleva õhumasina omanik või operaator peab olema kodumaise kontrolli all (minimaalselt 51 protsenti) ja Senalda täitis nõuded.
Kuna ükski siinsetest pilootidest ei saanud või ei tahtnud keenialaste lennukit juhtida, imporditi kapten koos meeskonnaga Moldovast. Ka seda käiku saatsid sekeldused. Nimelt oli kaptenil ilmselt varasema viisarežiimi rikkumise tõttu Eestisse sisenemise keeld.
Olukord lahendati nii, et piloot toodi Tallinna taksolennuga ja ta istus ühest lennukist teise piiritsoonist väljumata ehk Eestisse ametlikult sisenemata. 4. juulil Tallinnast lahkumisel esitatud lennuplaani järgi suunas AN-28 nina Ukrainasse.
Firma Buru Buru tänavast
Edasised andmed õhumasina käekäigust siin puudusid, kuni laekusid õnnetuse pildid Kongost. Kes avarii hetkel masinat juhtis ja mis täpselt intsidendi põhjustas, pole teada. “Asjaoludest pole muud teada, kui et oli õnnetu maandumine,” nendib Rein Porro, kelle teada vigastatuid polnud. Enimexi mehed kuulsid oma kolleegidelt, et pardal oli sama moldaavlaste seltskond, kes jõudis juba Aafrikas mitu nädalat Eesti lipu all inimesi ja kaupa vedada.
Isegi lennuki huku täpne kuupäev jääb lahtiseks, sest kõik lennuameti päringud Aafrikasse läksid nagu musta auku. Pika vaikuse järel teatas OÜ Senalda esindaja Tallinnas, et lennuki arvelevõtmisel Keenias tekkisid raskused. Küll aga lubati Eesti lipu all lendav masin avasüli vastu võtta Kongos.
Ülelennul (millalgi juuli viimastel päevadel) õnnetus juhtuski. “Intsidendi toimumine oli meile šokk, mis kurvastab meid sügavalt,” kirjutab lennuki omaniku esindaja Sayed Naqvi, kelle sõnul uurib sealne lennuamet juhtumit täie rangusega. “Kongo lennuameti inspektorid usuvad, et tõenäoliselt põhjustas õnnetuse lennuki tehniline viga.”
Ekspressil Senalda omanike kommentaari saada ei õnnestu, sest jäljed lõpevad Kermonis. Nairobis Buru Buru tänavale registreeritud Kevin Resourcesi telefon jääb samuti tummaks.
Avariist möödunud kolme kuu jooksul pole lennuki omanik teinud Tallinnasse taotlust masin registrist kustutada. Seetõttu on oht, et Aafrikas purunenud AN-28 jääb “surnud hingena” Eesti lennuregistrisse. Sarnaselt hävis juba mullu Inglismaal kuulsa aviaatori Pierre Holländeri lennuk, mis seisab endiselt siinses registris. “Kui kolme aasta jooksul pole taotlust lennukõlblikkuse pikendamiseks, siis lennuk kustutatakse registrist,” selgitab Porro reegleid.
Nagu neetud…
Aerofloti ekstöötajate loodud Enimex on väike, ent rahvusvahelise haardega õhufirma. See on vedanud kõrberalliautosid Saharas, võidusõiduhobuseid Inglismaal ja ÜRO tegelasi ning sõdureid Afganistanis. Huvitav detail – firma kontoris Lasnamäel tervitab külalist metalliotsija.
Kongo intsident on juba kaheksas tõsine Enimexiga seotud õnnetus firma kümne aasta jooksul. Ehkki täpsuse huvides tuleb rõhutada, et õnnetuse hetkel ei kuulunud aeroplaan juba mitu kuud neile. Rein Porro sõnul on Enimexil viimase kolme ja poole aasta jooksul olnud “umbes 15 tõsist jama”.
Kümne aasta eest asutatud Enimexil oli algul viis AN-28 tüüpi lennukit. Võiks arvata, et seda marki seirab mingi needus, sest neist koguni neli on leidnud traagilise lõpu. “Ma ei süüdistaks puhtalt lennukit, et ta alla kukub. Seal istub ikka mees sees,” on lennuk Rein Porro sõnul ohutu, eeldusel, et kõiki eeskirju jälgitakse.
Viimane inimohvritega lõppenud õnnetus AN-28ga toimus 2003. aasta veebruaris, kui Enimexi postilennuki katastroofis Tallinna piiril hukkusid kaks meeskonna liiget ja kolmas sai viga. Pärast seda peatati mõneks ajaks Enimexi lennusertifikaat ja tema AN-28 tüüpi masinad pole hiljem õhku tõusnud. Enimexi viimane alles jäänud AN-28 on kinnitamata andmetel praegu müügis.
2001. a novembris kukkus Hiiumaal Kärdla ligidal liinilennul alla samuti AN-28 ja hukkus kaks reisijat. Lennuki kapten Aleksandr Nikolajev on kohtu all, järjekordne istung on määratud märtsiks. Rein Porro esineb sel protsessil eksperdina ja ei pea olema hiromant, mõistmaks, et sellega on paljuski seotud ka Enimexi ja Lennuameti vaheline sõda. Rein Porro sõnul süüdistab Enimex teda seitsmes surmapatus. “Muidugi kasutab Enimex seda artiklit ära, et Lennuametit, kes on otsustanud korra majja luua – aga seda kardab Enimex eriti –, kohtuistungitel mustata.”
