Sinirist vs trikoloor

Soome kõige vaesem omavalitsus teenib elaniku kohta maksutulu 1,6 korda rohkem kui Eesti rikkaim, Viimsi vald.

"Augusti algul avaldas Ekspress kõva vastukaja tekitanud Eesti kaardi, mis andis selge pildi heaolu kuhjumisest Harjumaale ja piirkondadevahelistest majanduslõhedest riigis.

Eriti vihase arutelu põhjustas "Kolme Eesti" kaardile lisatud usutlus ärimees Jüri Mõisaga, kes esitas oma arusaama, miks erinevused on just sellised, nagu on. Mõisa hinnangul on Lõuna-Eesti kängumine võrreldes mereäärse Tallinnaga enam-vähem loodusseadus.

Kõik need Eesti-sisesed vahed piirkondlikus jõukuses aga kahvatuvad selle kõrval, millise kuristikuna mõjub selles küsimuses Soome laht.

Eriti hõlpus on võrrelda omavahel pealinnu. Tallinn teenis 2004. aastal maksutuluna 5803 Eesti krooni elaniku kohta. Helsingi aga samal ajal Soome maksuameti andmetel 54 481 Eesti krooni elaniku kohta! See on enam kui üheksakordne vahe!

Päris üks-üheselt need arvud tegelikult omavahel võrreldavad ei ole. Asi on Eesti ja Soome maksusüsteemide erinevuses.

Eesti omavalitsuste maksutuludena võttis Ekspress oma kaarti joonistades arvesse kaks tähtsamat: üksikisiku tulumaksu omavalitsustele kuuluva osa ning maamaksu. Soomes aga on omavalitsuste maksutuludes oluline ka ettevõtte tulumaks, mis osaliselt suundub linnade-valdade kassasse.

Näiteks Helsingis andis ettevõtte tulumaks 2004. aastal tervelt 10,5 protsenti ja meie maamaksuga võrreldav kinnisvaramaks 6 protsenti maksutuludest.

Ülejäänu pärines üksikisiku tulumaksust, mis omakorda jaguneb põhjanaabritel kaheks: riigi ja omavalitsuse maksuks (

kunnallisvero

). Viimase suurust tohivad Soome omavalitsused teatud piires ise määrata.

Soomes on oma Viimsi

Ehkki Eesti on põhiliselt kreenis Tallinna poole, pole meie jõukaim omavalitsus teatavasti pealinn, vaid sellega külgnev Viimsi (maksutulu elaniku kohta 2004. aastal 14 484 krooni).

Päris sarnane oma Viimsi on olemas ka soomlastel. See on Helsingi-lähedane 8500 elanikuga linnake Kauniainen. Soome rikkaima omavalitsuse maksutulu ühe elaniku kohta oli 2004. aastal 70 708 Eesti krooni!

Kauniainen, rootsipäraselt Grankulla, ongi Soomes hästi tuntud kui jõukate inimeste eelistatud elukoht.

Et rikkad täidavad väikelinnakese kassat niigi suurepäraselt, võtab Kauniainen nende rahakotist kohalikku tulumaksu ainult 16 protsenti. Kõrval Espoos ning pealinn Helsingis tuleb elanikel maksta 17,5, ääremaa valdades 18,5-19 protsenti. Mõni ime, et Soome rikkad tunnevad end hästi oma maalilises linnakeses, mille vapiloom on koheva sabaga orav.

Linna poolt elanikele pakutavate teenuste loetelu Kauniaise koduleheküljel veebis on umbes sama pikk ja põhjalik nagu veel mõne aasta eest Eesti riigieelarve.

See olukord tekitab paksu verd isegi maailma ühes kõige jõukamas riigis. Üks kommentaar portaalist Suomi24.fi: "Kauniainen on rikaste maksuparadiis! Nad saavad maksta vähem makse ja osaleda väiksema panusega ühistes asjades, kuigi peaks olema vastupidi. Nad parasiteerivad sellistel Espoo teenustel nagu tuletõrje, politsei ja haigla."

Helsingi meer, koli Tallinna! 

Keskustest kaugel asuvad kohad saavad Soomes küll hulgaliselt toetusi, ent Lõuna-Soome jõukusega Ida- või Põhja-Soome vallad v õistelda ei suuda. Soome kõige vaesem vald on elaniku kohta kogutud maksutulu järgi Kesk-Soomes asuv umbes 1000 elanikuga Pylkönmäki.

2004. aasta andmete järgi andsid pylkönmäkilased oma valla kassasse elaniku kohta maksudena 23 079 krooni. See oli "ainult" 1,6 korda enam Eesti jõukaimast Viimsist ja 16 korda rohkem Eesti kõige vaesemast, Peipsiääre vallast.

Kreen Helsingi poole annab Soome kehvema majandusseisuga omavalitsuses hoogu võimukriitikale. Pylkönmäki (koos nelja naabervallaga) ajaleht Viispiikkinen pahandab Helsingi linnapea Eeva-Riitta Siitoneniga, kes on sõna võtnud ja leidnud, et pealinnale peaks siiski langema ettevõtte tulumaksu jagamisel senisest suurem osa.

"Tead, Eeva-Riitta, koli Tallinna ja ära niipea tagasi tule!" kuulutab kohaliku lehe peatoimetaja Ilkka Salonen oma kolumnis. Saloneni meele teeb mõruks, et 2003. aastal jäi Helsingile ettevõttemaksust üle 2,8 miljardi Eesti krooni, kui näiteks Pylkönmäki sai vähem kui 1,4 miljonit krooni.

"Eeva-Riittal on vist kahju, et mitu Kariibi mere reisi on vahele jäänud!"