Skulptuuribuum Eesti maal
Rait Pärg (kureerib teist aastat rahvusvahelisi skulptuuripäevi Pärnus)
Mida kujutavad endast suvised skulptuuripäevad “Pärnu – positiivne märk”(1.–
12. juuli )?
Mõte skulptuuripäevade korraldamisest tuli mitu aastat tagasi.
Meie üritus leiab aset teist aastat minu kodulinnas. Kui esimene kord oli
rohkem katseline ja keskendusime dolomiidi töötlemisele, siis sel aastal oleme
teinud suuremaid plaane ja tutvustame huvilistele erinevaid tehnikaid. Meie
tõmbenumbriks on malmivalu. Selleks oleme kohale kutsunud oma ala eksperdid
Ameerika ülikoolidest. Nendega koos tulid Pärnusse 8 tudengit, lisaks
ameeriklastele on workshopides osavõtjaid Saksamaalt, Lätist, Soomest ja
mujalt.
Kas valminud tööd jäävad ka Pärnusse üles?
Jah, workshop’ides valminud
tööd jäävad üles Pärnu Rannaparki, sanatooriumi “Tervis” lähistele.
Samal ajal toimub Sagadis rahvusvaheline puuskulptuuri sümpoosion “Sagadi
2002”. Mis on põhiline vahe nende kahe ettevõtmise vahel?
Sellel suvel
toimuvad, lisaks Sagadi puupäevadele ka Paepäevad Paides ja Dolomiidipäevad
Jõhvis, kuid Pärnu skulptuuripäevade eripäraks on see, et püüame tutvustada
erinevaid materjale ja tehnikaid.
Tiiu Kirsipuu (Rahvusvahelise Puuskulptuuri sümpoosioni Sagadi 2002
peakorraldaja)
Mida kujutab endast III Rahvusvahelise Puuskulptuuri Sümpoosion (13. – 19.
juuli) Sagadis?
Analoogseid üritusi toimub kogu maailmas. Eestis korraldavad
seda Eesti Kujurite Ühendus koos Sagadi mõisaga juba kolmandat aastat järjest.
Meil on 13 osavõtjat, sealhulgas prantslasi, lätlasi, rootslasi, isegi
Singapurist. Tahtjaid oli oluliselt rohkem, kutsuda saime nendest umbes
pooled.
Samal ajal leiavad Pärnus aset rahvusvahelised skulptuuripäevad “Pärnu –
positiivne märk”. Missugune on nende kahe ürituse peamine erinevus?
Tõesti?
Ma ei ole sellest midagi kuulnud.
Kas workshop’ides valminud töid saab ka hiljem näha?
Jah, meie plaaniks
oligi rajada Sagadi mõisa juurde skulptuuripark. Kolme aastaga on kogunenud
umbes 30 tööd, mis kuuluvad Sagadi mõisale ja jäävad üles sealsesse mõisaparki.
Mõte oligi avardada Lahemaa rahvuspargi kultuurielu, kutsuda turiste ning
mõisakülalisi vaatama sümpoosioni jooksul valminut.