Tehnoloogiarindelt tulevad ärevad teated. Suurfirma eBay on väidetavalt valmis loobuma Skype'ist, mille ta ostis kolm aastat tagasi 2,6 miljardi dollari eest. Skype pole täitnud eesmärke ega tekitanud sünergiat. Josh Silverman lubab Skype'ist teha maailma edukaima firma eBayga või eBayta.

"Tead, see on üks minu esimesi interv­juusid uues ametis. Ja mitte juhuslikult, vaid sellepärast, et esinen väga tähtsa auditooriumi ees," teeb Skype'i uus juht komplimendi Ekspressi lugejatele. ­Ameeriklane töötab Skype'i arenduskeskuses Tallinnas Akadeemia teel alates 24. märtsist ehk esimesest päevast, mil ta ametisse astus.

Koos naise ja kahe lapsega kolmeks kuuks Eestisse kolinud Silverman leidis üürikorteri vanalinnas, kus naabriks on kärarikas ööklubi.

Skype'is on praegu ilmselt ärevad ajad. Omanikud pole tulemustega rahul. eBay juht John Donahoe on rääkinud, et kui 2,6 miljardi dollari eest ostetud Skype sünergiat ei tekita, võidakse ta maha müüa.

Mina pole selliseid asju lugenud. John (Donahoe) on kogu aeg öelnud, et Skype on imeline firma ja avaldanud meile pidevalt toetust. Kes poleks meiega rahul - nelja ja poole aastaga on Skype'il üle 300 miljo­ni kasutaja, ainuüksi tänavu ­esimeses kvartalis teenisime 126 miljonit dollarit tulu ja see oli meie viies järjestikune ­kasumlik kvartal. Skype on olnud üks kiiremini kasvavaid firmasid maailma tehnoloogiaajaloos.

Hiljuti tasus eBay Skype'i ostu tulemuspõhise järelmaksu, mis on väga hea. Sest see juhtis meid valede eesmärkide - müügitulu ja kasumi kasvu suunas.

Kas Skype'i eesmärk pole kasum?

Meie eesmärk on nii paljudele inimestele kui võimalik nii oluline kui võimalik - aidata muuta maailma! Tunnen uhkust 300 miljoni Skype'i kasutaja üle. See arv kasvab kiiresti.

Mida eBay Skype'ile ette heidab?

Ma ei tea, et meile midagi ette heidetaks, sest meie tulemused on mis tahes kriteeriumidest lähtudes pretsedenditult head.

Kui eBay räägib sünergia vajadusest Skype'iga, siis mida see tähendab?

Meie eesmärk on rõõmustada oma kliente parimate toodetega. Tore on, kui leiame eBayga koostöövõimalusi. Aga sünergia ei saa olla eesmärk omaette. Näiteks PayPaliga (eBayle kuuluv sõsarfirma - toim.) on meil hea koostöö. Müüme sadadel eri turgudel väga paljudes eri valuutades digitaalset "kaupa". PayPal aitab lihtsalt ja turvaliselt teenuse eest maksta.

Siiski näib Skype olevat oma edu pantvang. Tasuta kõned üle maailma - see on ju fantastiline. Kuid nüüd, kus firma pakub aina enam tasulisi teenuseid, ütlevad paljud kasutajad: oot-oot, stopp! Ja ühtäkki olete imagoloogiliselt ühel pulgal tavaliste ahnete telekomidega.

Skype on olnud üks maailma edukamaid firmasid ning järgmised kümme aastat meie arengus tulevad veelgi põnevamad.

Alguses said inimesed teha tasuta kõnesid sõpradele ja ­perekonnaliikmetele. Nüüd on tohutult populaarsed näiteks video­kõned. Tervelt veerand kõigist kõnedest sisaldavad videot! Samuti on väga populaarsed tšättimine ja failide vahetus ning terve posu muid mugavaid suhtlusvõimalusi, mis on kaugelt enam kui ­lihtsad telefonikõned.

Jah, meil on ka tasulised teenused, näiteks SkypeOut (kõne Skype'ilt tava- v& otilde;i mobiiltelefonile), millega kaasnevad meile kulud. Skype on uskumatult kasulik vahend, kuid kahjuks on mõned inimesed veel maailmas piisavalt kreisid ega kasuta seda. Neile peab ka saama helistada.

Tulud ja kasum pole kõige tähtsamad, tähtis on inimestele väärtuse pakkumine.

Mis annab garantii, et suudate olla edukas ka tasuliste teenustega?

Elu ei tähenda garantiisid. Kui tahan garantiid, otsin seda postkontorist!

Kommunikatsioon liigub riistvaralt tarkvarale. Kunagi oli selline riist nagu telefon, mis rippus vaskjuhtme küljes. Täna räägime tarkvarast ja seadmetest, mis on ühendatud internetti. Olgu see siis arvuti, Blackberry või telekas - kõik seotakse internetiga. Ja suhtlemine on üks põhilisemaid funktsioone, milleks neid seadmeid kasutatakse. Siin ongi meie võiduvõimalus!
Telekommunikatsioon on 1,3 triljoni dollari tööstus ja viimase 70 aasta jooksul on see stabiilselt moodustanud 1,6 protsenti perede eelarvetest. See tähendab, et suhtlemine on inimese põhivajadusi. Kui kasvab meie tähtsus inimeste jaoks, kasvavad ka meie tulud ja kasum. Skype saab maailma üheks edukaimaks firmaks.

Kus kasvab Skype'i kasutatavus kõige kiiremini?

Riigiti me statistikat ei avalda. Kuid Skype on sama üleilmne nagu maailm ise ja meie levik kattub laias laastus lairibainterneti levikuga. Meie tipp-10 riigid ei moodusta lõviosa meie kasutajatest.

Mind üllatab natuke, et mitmetel suurtel turgudel on meie kasutajaskond veel väga väike, mis tähendab suurt kasuvupotentsiaali. Lõppude lõpuks pole vahet, kas oled hiinlane, egiptlane, ameeriklane või eestlane - suhtlemisvajadus on kõigil sarnane. Ja meil on üks toode, mis töötab kõikidel turgudel väga hästi.

Millised võimalused on Skype'i kasutajal kolme aasta pärast?

Me pole kunagi olnud telekomifirma, oleme ja jääme tarkvarafirmaks.

Vanasti valisin näiteks kümnekohalise numbri ja helistasin kellelegi koju füüsilisele aadressile. Tänapäeval helistan digitaalsele seadmele, näiteks mobiilile. Aga tulevikus helistan hoopis nimele, näiteks Toivole, ükskõik kus ta parajasti on või ükskõik mis seadet ta kasutab. Ja sina otsustad, kas oled kättesaadav, vastad mulle või ainult teistele.

Samuti muutub seadmete kasutamine. Vanasti telefon helises ja me rääkisime. Tulevikus me suhtleme: teeme videokõnesid, videokonverentse, saadame faile edasi-tagasi, vaatame koode või esitlusi üle ja seda kõike samal ajal, nii era- kui ka tööelus.

Videokõne on palju rikkalikum kui häälkõne - kes on selle korra teinud, ei taha enam kunagi häälkõnet teha.

Millal tuleb aeg, kus inimesed ei helista numbrile, vaid valivad nime?

Mida rutem, seda parem. Ma ei mõista inimesi, kes ei kasuta Skype'i ja eelistavad kümme numbrit toksida.

Et Skype'i profiil saab inimeste aadressiks, võtab aega. Filosoofilises plaanis on inimeste adresseerimine huvitav probleem. Veel paarsada aastat tagasi ei vajatud paljudes riikides isegi perekonnanimesid. Külas teati, kes sa oled. Näiteks Toivo, Villu poeg. Sellest piisas. Siis tuli postisüsteem ja äkki oli tarvis perekonnanimesid. Postkontorile piisas, et oled John Smith konkreetsest linnast. Üleilmse kommunikatsiooni ajastul, kus internetiühendus on kahel miljardil inimesel, pean ma selle Josh Silvermani eristama sadadest teistest Josh Silvermanidest - ja usu mind, kui su nimi on Josh Silv erman, tekitab see peavalu - ning seetõttu ongi Skype'i ID parim võimalus inimeste adresseerimiseks.

Skype'il on Tallinnas arenduskeskus. Kas selle tiimi siin hoidmiseks on veel põhjuseid peale ajalooliste sidemete?

Ajaloolised sidemed on minu arvates väga hea põhjus. Meie pärand ja ajalugu on siin. See tiim on väga tähtis, siit saab kõik alguse - seetõttu otsustasingi oma esimesed kolm kuud siin veeta. Minu eesmärk on lihtne: luua maailma parimaid tooteid pakkuv maailma parim firma.

Siinne kultuuripärand, kus inimesed võtavad oma hinge "tööle kaasa", ühtib hästi Skype'i kultuuriga. Eestlased on kirglikud ja põikpäised, neil on omad ideed ja tugev arvamus ning nad ei oota, mida tootejuht neil teha käsib.

Mis Skype'i Eestis hoiab?

Väikese rahvaarvu kohta on Eestis suurepärane ajupotentsiaal. Eestis hinnatakse tehnilist haridust väga kõrgelt ja siit tulevad maailmatasemel arvutiteadlased.

Kui teistes riikides on tarkvarainseneridel põhimõte "ütle mulle, mida peaksin kodeerima, ja ma kodeerin", siis eestlastest insenerid kasutavad põhimõtet "ütle mulle, mida me tahame saavutada, ja ma leian selleks parima võimaluse".

Nii et Skype ei kavatse kolida odavamasse riiki, näiteks Indiasse?

Me ei mängi mingit numbrite mängu. Pole kõige tähtsam, mitu dollarit kulutab üks töötaja tunnis. Tähtis on palgata parimad insenerid, kes loovad maailma parimaid tooteid.

Kakskümmend inseneri pole ju ilmtingimata kümme korda paremad kui kaks inseneri.

Skype on kogu aeg kirunud, et Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu inimeste tööle värbamisega kaasneb liigne bürokraatia. Kui terav on see probleem praegu?

Tööjõu probleem on ja jääb meie suurimaks probleemiks. Täna töötab meil 25 rahvusest inimesi. Meie tänased raskused on teenäitaja teistele Eesti firmadele selles osas, milliste probleemidega neil on vaja tulevikus silmitsi seista.

Helgemate peade import on ülimalt tähtis, sest meie ambitsioonid on palju suuremad kui mis tahes üksiku riigi võime meile tööjõudu pakkuda. Õnneks näitab Eesti valitsus üles ettenägelikkust ja püüab probleeme mõista. Meie omalt poolt oleme valmis toetama haridussüsteemi, et suurendada talentide arvu.

Raha pole Skype'i jaoks küsimus?

Inimestele tuleb hästi maksta, kuid ainult raha pärast ei tööta siin keegi. Tähtsam on loov ja innustav keskkond.

Olete vana kala internetiäris, juhtinud shopping.comi keskkonda ja eBay äri Hollandis. Sajandivahetusel lõhkes internetimull, paljud investeeringud kirjutati korstnasse. Kas sama asi võib korduda?

Toonased jutud, et internet muudab põhjalikult maailma, pidasid paika. Vale oli vaid ajastus. Internet ei muutnud maailma 2001. aastaks, pigem muudab 2015. aastaks. Sest kõik muutused võtavad aega.

Kui Google startis, räägiti, et küll on loll idee. Turul oli otsingumootor, mille aktsia maksis kaks dollarit. Mõeldi nii: mis need Google'i ülbed tüübid käivad ringi ja räägivad otsingust - see on tarbekaup ja ammu turul olemas!

Aga need tüübid teadsid, et nende toode on väga kasulik ja äri läks käima. Samamoodi oli Skype'iga. Seni kuni hoiad tähelepanu keskmes tarbija te tõeliste vajaduste rahuldamist ja teed seda paremini kui keegi teine, oled edukas. Olenemate sellest, milline on parajasti majandustsükkel.

Alustasite oma karjääri kunagise tuntud korvpalluri, USA senaatori ja hiljem demokraatide presidendikandidaadiks pürginud Bill Bradley meeskonnas. Milline roll teil seal oli?

Töötasin selle suurepärase mehe tiimis aastatel 1991-1993, olles kõige madalama astme tervise-, hariduse- ja heaolupoliitikate kujundaja. Noorele äsja kolledžist tulnud idealistile oli seaduste kirjutamine ja selle kaudu maailma muutmine kõige lahedam töö üldse. Mis siis, et mu palk oli toona nii väike, et kvalifitseerusin sellega vähemalt 40 protsendile abiprogrammidest, mille väljatöötamises osalesin! Sain väärt õppetunni: olgu teema ükskõik kui keeruline, pead suutma selle ühele paberilehele panna. Näiteks riikik tervishoiureform, selle plussid ja miinused - kõik ühele lehele.

Skype'is on sama lugu - me "lammutame" paljusid traditsioonilisi arusaamu ning peame suutma inimestele lihtsas keeles selgeks teha, mida ja miks me teeme.

Miks katkes poliitkarjäär ja läksite IT-valdkonda?

Sest lõppude lõpuks oli Bradley vaid üks sajast senaatorist. Kõik jäi elukaugeks, hea õnne korral oleksin kirjutanud kolm rida mõnest suurest seadusest, mis võibolla rakendub viie aasta pärast.

Me elame maailmas vaid korra. Mina tahan, et maailm oleks pärast seda, kui mina siin käisin, parem. Mida muud võikski üks inimene tahta. Elu pole raha teenimiseks. Näiteks Silicon Valleys, kust mina tulen, pole raske välja mõelda, kuidas väga rikkaks saada. Ja siis oled üks tuhandetest rikastest - ja edasi?

Võimalus tõeliselt maailma muuta ei avane just tihti. Ma ei tea selleks Skype'ist paremat kohta.

Armastate salsat tantsida ja rannavollet mängida - kumbki pole Eesti ala.

Minu keskkoolikaaslased võivad teile kinnitada: ma pole teinud midagi masside populaarsuse saavutamiseks.

Eile käisin naisega väljas ja leidsime Tallinna vanalinnast suurepärase tango- ja salsaklubi Clazz. Tundub, et Tallinnast võib kõike leida!

Tallinna hea omadus on ka väiksus: igal sammul jooksed tuttavate inimeste otsa. Samuti meeldib mulle nukuteater.

Üldse on Eesti lahe riik - tulnud justkui müüri tagant välja ja nüüd möirgab!

100 miljardit tasuta kõneminutit

  • Skype’i peakontor asub Luksemburgis, harukontorid eri linnades Euroopas, USAs ja Aasias.

  • Kokku töötab ettevõttes 500 inimest, neist 300 Tallinnas. Kontorite tegevused pole väga rangelt ära jagatud. Samuti esineb sageli projekte, kus Tallinna töötajad võivad mõne nädala töötada Stockholmis, Londoni omad Tallinnas jne.

  • Tallinna ja Prahasse on koondunud programmeerimine ja inseneriteadused, Tallinnas asub ka testimine, seadmete kvaliteedikontroll ning osa klienditeenindusest.

  • Londonis asuvad äriarendus, turundus ja kommunikatsioon, Luksemburgis finantsistid ja juristid. Stockholmis asub audiovideomeeskond. Lisaks on kontorid veel Tartus, San Josés, São Paulos, Hongkongis ja Tokyos. Tippjuhtkond jaguneb nelja riigi vahel.

  • Tänavu esimeses kvartalis oli Skype’i müügitulu 126 miljonit dollarit (1,3 miljardit krooni), võrreldavas suurusjärgus näiteks Tallinki ja Eesti Energia käivetega. Skype’i käive kasvas aastaga 61 protsenti.

  • Esimeses kvartalis kasutas Skype’i 309 miljonit inimest, 58 protsenti rohkem kui aasta varem. Kasutajad olid rääkinud tasuta juba 100 miljardit minutit.

  • Skype on kättesaadav 28 keeles.

  • Skype’i asutasid 2003. aastal Niklas Zennström ja Janus Friis, tarkvara arendasid eestlased Jaan Tallinn, Ahti Heinla, Priit ­Kasesalu ja Toivo Annus.