Skype’i loojad: teeme, mida tahame!

Neli Skype’i loomisega jõukaks saanud meest ei hooli kiirest;rahateenimisest, vaid otsivad investeerimiseks firmasid, mis muudavad tulevikus maailma.

Mida on ühist vähiravimite valmistajal, hea temperatuuri­taluvusega pooljuhtlülitite arendajal ja hiinlastele inglise keele õpetajatel? Õige vastus – nende kõigi “soontes” voolab Skype’i loomisega teenitud raha. Investeerimisfirmasse Ambient Sound Investments (ASI) koondunud Skype’i loojaid – Jaan Tallinna, Toivo Annust, Ahti ­Heinlat ja Priit Kasesalu – võib pidada siinsete riskikapitalistide ja ettevõtjate hinnangul pigem äriingliteks kui tavapärasteks riskikapitalistideks. Nad investeerivad omateenitud raha ega pea seetõttu vastutama tootluse eest. “See paneb pitseri kogu nende käekirjale,” sõnab riskikapitalist Allan Martinson.

Skype’i loojad kinnitavad Ekspressile, et tootlusest märksa tähtsam on nende jaoks leida maailma tehnoloogiliselt muutvaid ettevõtteid, millest tulevikus võivad, aga ei pruugi saada tipptegijad.

Nad on kaalunud investeerimist mitmesajasse ettevõttesse ning raha paigutanud üheksasse, kelle puhul on tegemist uute tehnoloogiate või tehnoloogial põhinevate uute teenuste arendajatega. “Kindlasti on ASI oma lähenemises Ida-Euroopas unikaalne – [teisi] keerukasse tehnoloogia tootmis- ja arendustegevusse investeerivaid firmasid meie regioonis vist ei olegi,” lausub ettevõtja Jüri Kaljundi.

Kuidas oma vara haldate?
Annus: Kui vaadata varade mahtu, mida eBay ja Skype’i transaktsioonist teenisime, ja panna sinna kõrvale varasem kulutamise tempo, siis arvutades, et kauaks peaks sellest jätkuma, kui midagi ei teeni, siis tuleb kokku paarsada aastat. Jaan ütles mingil koosolekul, et seitse põlvkonda.
Tallinn: See polnud väga täpne arvutus.
Annus: Siis tekib küsimus, et kuidas seda vara peaksime haldama, et see kestaks võimalikult kaua. Tekib riski hajutamise ülesanne, mida on vaja kuidagi lahendada. Loomulikult liigume aja jooksul teistesse valdkondadesse, aga kuna meil on tehnoloogiline taust, siis liigume eelkõige tehnoloogiasse. Pole välistatud, et võiksime teha ka näiteks bituumenit või värve (naerab).
ASI tegevjuht Tauno Tats: Tehnoloogia on ikkagi põhivaldkond.
Tallinn: Ajaliselt, mitte rahaliselt mõõdetuna. Tehnoloogia on tegelikult väiksem, samas ajaliselt läheb sinna oluliselt rohkem.
Tats: Investeerimistsükkel on küllalt pikk ja vaja on ka muid aktivaid, millega kulusid katta, kuni me pole mõnest ettevõttest väljunud.

Kui pikki investeeringuid teete?
Annus: Me investeerime oma raha. Seega pole meil vaja reglementi nagu riskikapitalistidel, kes lubavad raha investorile teatud ajal tagasi maksta. Riskikapitalist paigutab investori raha näiteks seitsmeks aastaks ja sellest tekib reglement, mis algul tundub nutikas, kuid teisest küljest pole mingit nutikust, ta on vaid olude sunnil lubaduse välja andnud.
Meie puhul ajahorisonti ei ole üldse, oleme pigem seotud sellega, kuidas ettevõtted liiguvad oma elutsüklis edasi. Seni, kuni ettevõttes on huvitav, oleme selles sees: kui ettevõttes on seis, kus tunneme, et oskame kaasa aidata ja tahame sellega tegelda ehk toimub intensiivne teadus- ja arendustegevus. Kui ühel hetkel Clifton murrab välja ning dioode müüakse triikraudadesse ja satelliitidesse ning see muutub äriks, mis punnitab üha suuremat ja suuremat tehast, siis seal me ei oska enam juurde anda. Siis peaks ettevõttest välja tulema ning minema taas kõigi poolt kahtluse alla pandud ärisse.
Tats: Muidugi ei ole välistatud, et meil tekib arusaam, milline on mõistlik investeeringute periood.
Annus: Me ei lähe ettevõttesse pooleteiseks aastaks võ ; ;i kuueks kuuks. Pigem neljaks aastaks.

Olete varem öelnud, et tahate oma investeeringutega maailma muuta. Palun selgitage.
Heinla: Eesmärk ei seisne selles, et teenida üha rohkem raha, et seda jätkuks seitsmekümnele põlvele. Tehnoloogiasse investeerimine on sisuline eesmärk: oluline on edendada tehnoloogiat kogu maailmas. Mida vungikamalt, seda parem. Küsimus on sisulises mõjus, mitte selles, mitu dollarit teenida.
Annus: Kui on seitse asja inbox’is, siis on oluline, et millele pühendan kõige rohkem aega. Tegemist on selle hetke teadliku valikuga, mille paneb paika idee potentsiaal.

Kui palju sekkute portfellis olevate ettevõtete arendamisse?
Annus: Oleneb ettevõttest, siin on paar aspekti. Üks on see, et kas meil on sinna midagi kaasa anda. Celecure’i me ei oska sekkuda, seal me ei käi ka trügimas. Mõnes teises, milles oluline tarkvaraarendus või internetiteenuse loomine, seal oskame kaasa rääkima. Teisalt paneb selle paika osaluse määr – kui meil on protsent ettevõttest, siis pole võimalust aktiivselt kaasa rapsida ja teiselt poolt ilmselt ka ise ei taha seda teha. Kui on suhteliselt suur osalus, siis räägime üsna palju kaasa.

Kuidas valite sobilikke ettevõtteid? Teie profiil tundub üsna kitsas – kõige enam olete investeerinud ju Eestiga seotud tehnoloogiaettevõtetesse.
Heinla: Me ise seda nii kitsaks ei pea. Tehnoloogia ja riskiinvesteeringute mõttes on meie portfell laiem kui mõnel konkurendil.
Annus: Meil on lihtsalt Eestis kõige suurem kontaktivõrgustik. Siinsed projektid on meil esimesena läbi hekseldatud ja paremad ettevõtted välja valitud. Aga meil pole mahte nii paika pandud, et mingi osa teeme Eestis ja mingi osa Petseris.
Heinla: Meie oleme valinud turu, kus suure tõenäosusega oleme võitjate seas – Ida-Euroopas on see tõenäosus kõige suurem. Läheme eelkõige ettevõttesse, kus on vaja dünaamikat tekitada, midagi luua.

Milline on ideaalne ettevõte, kuhu investeerite?
Tats: Meid huvitab eelkõige tehnoloogiline väljakutse.
Annus: Meil on neli-viis pehmet kriteeriumi. Alates sellest, et ettevõte peaks asuma Ida-Euroopa poolel, mis on meile arusaadav turg ja kus konkurents on võrreldamatult väiksem kui USAs või Hiinas. Elufaasi mõttes peaks see olema algfaasi ettevõte, mille puhul on tegemist esimese finantseerimisringiga, kus ettevõttel pole veel sissetulevat rahavoogu ega kliente.
Meile meeldib enesekeskselt mõelda, et suudame tehnoloogiaettevõtteid hinnata paremini kui keegi teine. See muidugi ei tähenda, et otsustame sada protsenti õigesti. Aga valime selliseid ettevõtteid kindlasti neist paremini, kes harjunud ettevõtteid hilisemas faasis analüüsima.
Tats: Esimene asi, mille põhja otsustame, on tehnoloogia, ja teine globaal­ne ambitsioon – ettevõte peab soovima areneda ja liikuda, mitte jääma kohalikuks.

Mõni teie investeeringutest hälbib neist kriteeriumidest...
Annus: Mõnel neist on lihtsalt mõni kriteerium teistest oluliselt tugevam. Kui vaatame kolme suurimat investeeringut, siis Clifton on kõige rohkem naelapea pihta. Celecure on ka sinna kanti eesmärgi ja haarde poolest – neist ei räägi keegi, et teeks ravimeid ja laieneks siis Lätti. Nad mõlemad on avatud globaalselt. MarkIT ei ole küll tehnoloogia­ettevõte ning on käibe ja arengufaasi poolest seed-järgust juba mitu aastat edasi arenenud. Sellesse investeerisime seepärast, et meeskond on väga he a ning ettevõte on agressiivses laienemisfaasis.
Tats: Oleme jaganud ettevõtted, millesse investeerime, kaheks – ühtede puhul on oluline tehnoloogiline ­challenge ja teised on tehnoloogial põhinevad teenusettevõtted.

Kui enamik ettevõtteid on seotud Eestiga, üllatab teie portfellis ­Hiina firma Idapted. Kuidas äkki selline kõrvalehüpe?
Annus: S-tähega algava ettevõtte aegadest on mul ja teistel poistel olnud väga palju tegemist Aasia tehnoloogia­ettevõtetega neljast riigist: Hiina, Taiwan, Jaapan ja Hongkong. Kui vaatame oma toast globaalset pilti, siis selgelt on tegemist regiooniga, kus meie kontaktivõrgustik on kõige parem.
Heinla: Pigem on üllatav, et me enne Idaptedit sinna polnud investeerinud.
Annus: No-jah, bussiga sinna ei käi ja lennukiga on väsitav. Sinna on lähiajal tulemas veel üks investeering.

Kui sageli on teil ettevõte eest ära napsatud?
Annus: Pigem oleme ise napsajad. MarkIT puhul küll oli selge olukord, kus ettevõte rääkis mitme partneriga ja tekkis veidi võidujooksu tunne.

Kui palju te portfelli planeerite?
Annus: 2005. aasta lõpus läksid finantsnõustajatega kohtumiselt üsna kiirelt mõttevahetusse, kus nõustaja joonistas tordi ja ütles, et peaksite planeerima portfelli. See planeerimine on selline... paljuski nagu... sõnakõlks või mittesisuline tegevus. Reaalselt see tordi mõtestatud jagamine tuleb aastatega. Omandame kogemust ja saame järjest paremini aru.
Tallinn: Kui eelmine aasta välja arvata, siis teenime kasumit. See, et eBay kukkus 30 protsenti, polnud meie süü. eBay aktsiatel on ka müügipiirang.
Annus: Jooksvalt oleks vaja ju raha teenida, et maksta kontoriüüri. Selleks on meil rahaturupaigutused, mis toovad jooksvat positiivset voogu. Tehnoloogiaettevõtete puhul me ei tea, millal nad tulu hakkavad teenima. Võib-olla Celecure saab vähiravimi viie aastaga, aga võib-olla läheb kuus ja pool.
Tats: Praegu võikski ehk nii olla, et meie portfellist 20 protsenti on tehnoloogiaettevõtted ja 20 protsenti tehnoloogial baseeruvad ettevõtted. Ülejäänud 60 protsenti peaks ära toitma.
Annus: Tehnoloogiainvesteeringutega on läinud isegi päris tempokalt. 2005. aasta lõpus oli meil arvamus, et teeks iga kahe nädala tagant mingi puraka. Selle peale teadjamad naeratasid sõbralikult või isegi irvitasid selja taga, et päris loll. Selles valdkonnas ei ole keegi nii arvukalt investeerinud kui meie. Esialgsed unelmad ei osutunud küll tõeks, aga sellest pole ­midagi hullu. Oleme läinud sellise tempoga edasi, kuidas leiame huvitavaid ettevõtteid.

Erinevad riskikapitalid loodavad erinevat tulu, näiteks, üks ettevõte kümnest muutub väga edukaks. Kuidas teil?
Annus: Meil pole kvantitatiivset eesmärki.
Heinla: Kindlasti muutub edukaks üks vähestest. Oleme alles liiga vähe investeerinud. Kindlasti enamik läheb põhja (üldine lõbusus).

Kas olete seotud ka Skype’i loojate uue projekti, Joosti internetitelevisiooniga?
Tallinn: Oleme sellega tuttavad ja konsulteerime.

Kas olete sellesse investeerinud?
Kasesalu: Tööaega oleme investeerinud ja selle eest saanud väikese osaluse.
Heinla: Ambienti see ei puutu.
Tallinn: Bluemoon on investeerinud.

Kui tihti teevad suured riskikapitalid teile koostööettepanekuid?
Heinla: Ettepanekuid on olnud, kuid me pole kellelegi jah öelnud. Seni oleme leidnud, et meie kompetent sid on unikaalsed ning puuduvaid komptentse saame odavamalt kaasata kui mõne suure venna abil.

Kas Ambient Sound Investments käitub arukalt ja neid saadab edu? Seda on vara öelda. Ootame neli-viis aastat, kuni mõni nende portfellis äriilma tuulte eest varju leidnud ettevõte on kasvanud taimelavast välja ja leidnud uue omaniku. Aga ma ei imestaks, kui nende seast võrsuks nii mõnigi tuleviku maailma muutja.

Investeeringute tulva lõppu pole veel märgata – tänavu kavatseb ettevõte kasvatada tehnoloogiaettevõtete portfelli kaks korda ning suurendada ka meeskonda. Juba tuleval nädalal lubavad Ambienti äriinglid teatada järjekordsest suurest investeeringust. Seekord suure lombi taha.

 

Kaks kummutatud linnalegendi
Ambienti partneritega on seotud kaks linnalegendi:

• Ettevõte olevat nime saanud kunagi koos tehtud bändi järgi. Vale. Toivo Annuse sõnul sündis Skype’i osaluse hoidmiseks loodud firma nimi teel Küberneetikainstituudi kohvikust G-korpusesse. Algul soovisid partnerid võtta nime Skype Estonia, kuid see ei õnnestunud.
• Ambienti partnerid olevat loonud Tomahawk-tüüpi rakettidele P2P-tüüpi suhtlemise süsteemi. Vale. Kuigi tegemist oli ühe ajakirja aprillinaljaga, esinevat see tõik ühes Eesti ekspordiandmebaasis.

Ambient Sound Investmentsi investeerimisportfell:
Kogukapital investeerimiseks: ligikaudu 1,17 miljardit krooni

• Äriklientide e-hanke keskkond MarkIT (Eesti, Läti, Leedu, Soome) – 2 mln eurot
• Hea temperatuuritaluvusega pooljuhtlülitite tootja Clifton (Eesti) – 1,5 mln eurot
• Vähiravimi arendaja Celecure (Eesti) – 1,6 mln eurot
• Kaugjälgimis- ja juhtimisseadmete tootja Oskando (Eesti) – 500 000 eurot
• Telemeetriateenuste ettevõte Connecty (Leedu) – ettevõtte soovil avaldamata
• Raadiosidetehnoloogia arendaja Modesat (Eesti, Valgevene) – 500 000 eurot
• Tööstuslike sensorite tootja Evikon MCI (Eesti) – 200 000 eurot
• Digitaalse ajatempli tehnoloogia arendaja Guardtime (Eesti, Jaapan) – 221 000 eurot
• Inglise keele õppimise teenus Idapted
• (Hiina) – 10 000 eurot

Riskikapitalist Allan Martinson:
;ASI on pigem ingel-investeeringute firma kui riskikapitali fond. Nad;investeerivad oma teenitud raha, mitte teistelt investoritelt tõstetud;fondi, ja seetõttu ei pea vastutama tootluse eest. See paneb pitseri;kogu nende käekirjale.

;ASI peamiseks kriteeriumiks on, kas ettevõte lihtsalt meeldib või;mitte. Kasumliku exit’i pärast nad veel väga ei muretse. Selles mõttes;on nad vabamad kui riskikapitalistid, kes vaatavad läbi tuhandeid;firmasid, analüüsivad riski ja tootluse suhet ja lähenevad;investeerimisele n-ö tööstuslikult.

;Ida-Euroopa tehnoloogiainvestorite ringis on ASI-l tänuväärne koht.;Eestis on nad investeerinud enam-vähem igasse kohta, kuhu raha panna on;andnud, ja poole Arengufondi tööst ära teinud. Martinson Trigger;Venture Partners (MTVP) on olnud palju konservatiivsem.
;On muide märkimisväärne, et viimase aasta-paari jooksul on Eesti;kujunenud tõeliseks riskikapitali keskuseks – siin tegutsevad ASI,;MTVP, Gild Bankers, Webmedia poiste Innocap, äriinglid nagu Rainer;Nõlvak, Hanno Haamer ja Endel Siff, tekkiv Arengufond jne.

;Tehnoloogiakapitali suhe rahvastikku on meil kindlalt Ida-Euroopa kõrgeim.
;ASI tugevad küljed: Skype’i bränd ja sidemed, millele nad toetuda;saavad; hea inseneritaust; palju raha ja veel saamata esimesed;triibulised.

;Nõrk külg on vähene investeerimis- ja mänedžmendikogemus.

Ettevõtja Jüri Kaljundi:
;Riskikapital on lokaalne äri. Silicon Valleys kehtib enamasti;“20-­minute rule”: kui riskikapital ja startup on enam kui 20 minuti;sõidutee kaugusel üksteisest, nende koostöö ei laabu. Seega suudab;Eesti VC olla tegija vaid Eestis – kaugemal saab edukas olla üksnes;siis, kui oled oma inimestega kohapeal.

;ASI-l on väga konkreetne fookus, kuhu ta investeerib: keerukad teadus-;ja arendustegevusel põhinevad tooted ja teenused, mis on soovitavalt;kaitstud teatud unikaalsete tehnoloogiliste lahendustega. Selliste;investeeringute edu selgub pika aja jooksul.

;Kindlasti on ASI aga oma lähenemises Ida-Euroopas unikaalne. Keerukasse;tehnoloogiasse investeerivaid firmasid meie regioonis vist rohkem ei;olegi. Seega oleks hea, kui ASI suudaks laieneda Baltikumist;väljapoole: Poolasse, Tšehhi ja Ungarisse. Lihtne see ei ole ning;tähendaks kohalikke häid inimesi neis riikides. Paari tuhande;kilomeetri kauguselt head suppi ei keeda.

;Tugevaim külg on suurem rahaline riskitaluvus ja heas mõttes naiivsus;või julgus. ASI saab teha projekte, mida teised investorid meie;regioonis teha ei julge. Loodetavasti tuleb sealt ka mõni edulugu.

;Nõrgim külg on inimressurss: hea riskikapitalist peab olema;aastatepikkuse kogemusega ning omal alal suhtevõrgustikuga juht ja;ettevõtja. Maksimaalselt suudab üks riskikapitalist hästi tegelda mitte;rohkem kui kolme-nelja ettevõttega, aga juba täna on Toivo Annuse nime;taga kuus ettevõtet.