“Tead, see on
üks minu esimesi intervjuusid uues ametis. Ja mitte juhuslikult, vaid
sellepärast, et esinen väga tähtsa auditooriumi ees,” teeb
Skype’i uus juht komplimendi Ekspressi lugejatele. Ameeriklane
töötab Skype’i arenduskeskuses Tallinnas Akadeemia teel alates
24. märtsist ehk esimesest päevast, mil ta ametisse astus.
Koos naise ja kahe lapsega kolmeks kuuks Eestisse kolinud Silverman leidis
üürikorteri vanalinnas, kus naabriks on kärarikas
ööklubi.
Skype’is on praegu
ilmselt ärevad ajad. Omanikud pole tulemustega rahul. eBay juht John
Donahoe on rääkinud, et kui 2,6 miljardi dollari eest ostetud Skype
sünergiat ei tekita, võidakse ta maha müüa.
Mina pole selliseid asju lugenud. John (Donahoe) on kogu
aeg öelnud, et Skype on imeline firma ja avaldanud meile pidevalt toetust.
Kes poleks meiega rahul – nelja ja poole aastaga on Skype’il
üle 300 miljoni kasutaja, ainuüksi tänavu esimeses
kvartalis teenisime 126 miljonit dollarit tulu ja see oli meie viies
järjestikune kasumlik kvartal. Skype on olnud üks kiiremini
kasvavaid firmasid maailma tehnoloogiaajaloos.
Hiljuti tasus eBay
Skype’i ostu tulemuspõhise järelmaksu, mis on väga hea.
Sest see juhtis meid valede eesmärkide – müügitulu ja
kasumi kasvu suunas.
Kas Skype’i eesmärk
pole kasum?
Meie eesmärk on nii paljudele
inimestele kui võimalik nii oluline kui võimalik – aidata
muuta maailma! Tunnen uhkust 300 miljoni Skype’i kasutaja
üle. See arv kasvab kiiresti.
Mida
eBay Skype’ile ette heidab?
Ma ei tea, et meile
midagi ette heidetaks, sest meie tulemused on mis tahes kriteeriumidest
lähtudes pretsedenditult head.
Kui eBay
räägib sünergia vajadusest Skype’iga, siis mida see
tähendab?
Meie eesmärk on
rõõmustada oma kliente parimate toodetega. Tore on, kui leiame
eBayga koostöövõimalusi. Aga sünergia ei saa olla
eesmärk omaette. Näiteks PayPaliga (eBayle kuuluv sõsarfirma
– toim.) on meil hea koostöö. Müüme sadadel eri
turgudel väga paljudes eri valuutades digitaalset “kaupa”.
PayPal aitab lihtsalt ja turvaliselt teenuse eest maksta.
Siiski näib Skype olevat oma edu pantvang. Tasuta
kõned üle maailma – see on ju fantastiline. Kuid
nüüd, kus firma pakub aina enam tasulisi teenuseid, ütlevad
paljud kasutajad: oot-oot, stopp! Ja ühtäkki olete imagoloogiliselt
ühel pulgal tavaliste ahnete telekomidega.
Skype on olnud üks maailma edukamaid firmasid ning järgmised
kümme aastat meie arengus tulevad veelgi põnevamad.
Alguses said inimesed teha tasuta kõnesid sõpradele ja
perekonnaliikmetele. Nüüd on tohutult populaarsed näiteks
videokõned. Tervelt veerand kõigist kõnedest
sisaldavad videot! Samuti on väga populaarsed tšättimine ja
failide vahetus ning terve posu muid mugavaid suhtlusvõimalusi, mis on
kaugelt enam kui lihtsad telefonikõned.
Jah, meil on ka
tasulised teenused, näiteks SkypeOut (kõne Skype’ilt tava- v&
amp;
otilde;i mobiiltelefonile), millega kaasnevad meile kulud. Skype on uskumatult
kasulik vahend, kuid kahjuks on mõned inimesed veel maailmas piisavalt
kreisid ega kasuta seda. Neile peab ka saama helistada.
Tulud ja
kasum pole kõige tähtsamad, tähtis on inimestele
väärtuse pakkumine.
Mis annab garantii, et suudate olla
edukas ka tasuliste teenustega?
Elu ei tähenda garantiisid.
Kui tahan garantiid, otsin seda postkontorist!
Kommunikatsioon
liigub riistvaralt tarkvarale. Kunagi oli selline riist nagu telefon, mis
rippus vaskjuhtme küljes. Täna räägime tarkvarast ja
seadmetest, mis on ühendatud internetti. Olgu see siis arvuti, Blackberry
või telekas – kõik seotakse internetiga. Ja suhtlemine on
üks põhilisemaid funktsioone, milleks neid seadmeid kasutatakse.
Siin ongi meie võiduvõimalus!
Telekommunikatsioon on 1,3
triljoni dollari tööstus ja viimase 70 aasta jooksul on see
stabiilselt moodustanud 1,6 protsenti perede eelarvetest. See tähendab, et
suhtlemine on inimese põhivajadusi. Kui kasvab meie tähtsus
inimeste jaoks, kasvavad ka meie tulud ja kasum. Skype saab maailma üheks
edukaimaks firmaks.
Kus kasvab Skype’i kasutatavus
kõige kiiremini?
Riigiti me statistikat ei avalda.
Kuid Skype on sama üleilmne nagu maailm ise ja meie levik kattub laias
laastus lairibainterneti levikuga. Meie tipp-10 riigid ei moodusta
lõviosa meie kasutajatest.
Mind üllatab natuke, et
mitmetel suurtel turgudel on meie kasutajaskond veel väga väike, mis
tähendab suurt kasuvupotentsiaali. Lõppude lõpuks pole
vahet, kas oled hiinlane, egiptlane, ameeriklane või eestlane –
suhtlemisvajadus on kõigil sarnane. Ja meil on üks toode, mis
töötab kõikidel turgudel väga hästi.
Millised võimalused on Skype’i kasutajal
kolme aasta pärast?
Me pole kunagi olnud
telekomifirma, oleme ja jääme tarkvarafirmaks.
Vanasti
valisin näiteks kümnekohalise numbri ja helistasin kellelegi koju
füüsilisele aadressile. Tänapäeval helistan digitaalsele
seadmele, näiteks mobiilile. Aga tulevikus helistan hoopis nimele,
näiteks Toivole, ükskõik kus ta parajasti on või
ükskõik mis seadet ta kasutab. Ja sina otsustad, kas oled
kättesaadav, vastad mulle või ainult teistele.
Samuti
muutub seadmete kasutamine. Vanasti telefon helises ja me rääkisime.
Tulevikus me suhtleme: teeme videokõnesid, videokonverentse, saadame
faile edasi-tagasi, vaatame koode või esitlusi üle ja seda
kõike samal ajal, nii era- kui ka tööelus.
Videokõne on palju rikkalikum kui häälkõne –
kes on selle korra teinud, ei taha enam kunagi häälkõnet
teha.
Millal tuleb aeg, kus inimesed ei
helista numbrile, vaid valivad nime?
Mida rutem, seda
parem. Ma ei mõista inimesi, kes ei kasuta Skype’i ja eelistavad
kümme numbrit toksida.
Et Skype’i profiil saab inimeste
aadressiks, võtab aega. Filosoofilises plaanis on inimeste
adresseerimine huvitav probleem. Veel paarsada aastat tagasi ei vajatud
paljudes riikides isegi perekonnanimesid. Külas teati, kes sa oled.
Näiteks Toivo, Villu poeg. Sellest piisas. Siis tuli postisüsteem ja
äkki oli tarvis perekonnanimesid. Postkontorile piisas, et oled John Smith
konkreetsest linnast. Üleilmse kommunikatsiooni ajastul, kus
internetiühendus on kahel miljardil inimesel, pean ma selle Josh
Silvermani eristama sadadest teistest Josh Silvermanidest – ja usu
mind, kui su nimi on Josh Silv
erman, tekitab see peavalu – ning seetõttu ongi Skype’i ID
parim võimalus inimeste adresseerimiseks.
Skype’il on Tallinnas arenduskeskus. Kas selle
tiimi siin hoidmiseks on veel põhjuseid peale ajalooliste sidemete?
Ajaloolised sidemed on minu arvates väga hea
põhjus. Meie pärand ja ajalugu on siin. See tiim on väga
tähtis, siit saab kõik alguse – seetõttu otsustasingi
oma esimesed kolm kuud siin veeta. Minu eesmärk on lihtne: luua maailma
parimaid tooteid pakkuv maailma parim firma.
Siinne
kultuuripärand, kus inimesed võtavad oma hinge
“tööle kaasa”, ühtib hästi Skype’i
kultuuriga. Eestlased on kirglikud ja põikpäised, neil on omad
ideed ja tugev arvamus ning nad ei oota, mida tootejuht neil teha käsib.
Mis Skype’i Eestis hoiab?
Väikese rahvaarvu kohta on Eestis suurepärane ajupotentsiaal.
Eestis hinnatakse tehnilist haridust väga kõrgelt ja siit tulevad
maailmatasemel arvutiteadlased.
Kui teistes riikides on
tarkvarainseneridel põhimõte “ütle mulle, mida peaksin
kodeerima, ja ma kodeerin”, siis eestlastest insenerid kasutavad
põhimõtet “ütle mulle, mida me tahame saavutada, ja ma
leian selleks parima võimaluse”.
Nii et
Skype ei kavatse kolida odavamasse riiki, näiteks Indiasse?
Me ei mängi mingit numbrite mängu. Pole kõige
tähtsam, mitu dollarit kulutab üks töötaja tunnis.
Tähtis on palgata parimad insenerid, kes loovad maailma parimaid
tooteid.
Kakskümmend inseneri pole ju ilmtingimata kümme
korda paremad kui kaks inseneri.
Skype on kogu aeg
kirunud, et Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu inimeste tööle
värbamisega kaasneb liigne bürokraatia. Kui terav on see probleem
praegu?
Tööjõu probleem on ja
jääb meie suurimaks probleemiks. Täna töötab meil
25 rahvusest inimesi. Meie tänased raskused on teenäitaja
teistele Eesti firmadele selles osas, milliste probleemidega neil on vaja
tulevikus silmitsi seista.
Helgemate peade import on
ülimalt tähtis, sest meie ambitsioonid on palju suuremad kui mis
tahes üksiku riigi võime meile tööjõudu pakkuda.
Õnneks näitab Eesti valitsus üles ettenägelikkust ja
püüab probleeme mõista. Meie omalt poolt oleme valmis toetama
haridussüsteemi, et suurendada talentide arvu.
Raha pole Skype’i jaoks küsimus?
Inimestele
tuleb hästi maksta, kuid ainult raha pärast ei tööta siin
keegi. Tähtsam on loov ja innustav keskkond.
Olete vana kala internetiäris, juhtinud shopping.comi keskkonda ja eBay
äri Hollandis. Sajandivahetusel lõhkes internetimull, paljud
investeeringud kirjutati korstnasse. Kas sama asi võib korduda?
Toonased jutud, et internet muudab põhjalikult maailma,
pidasid paika. Vale oli vaid ajastus. Internet ei muutnud maailma 2001.
aastaks, pigem muudab 2015. aastaks. Sest kõik muutused võtavad
aega.
Kui Google startis, räägiti, et küll on loll
idee. Turul oli otsingumootor, mille aktsia maksis kaks dollarit. Mõeldi
nii: mis need Google’i ülbed tüübid käivad ringi ja
räägivad otsingust – see on tarbekaup ja ammu turul olemas!
Aga need tüübid teadsid, et nende toode on väga kasulik
ja äri läks käima. Samamoodi oli Skype’iga. Seni kuni
hoiad tähelepanu keskmes tarbija
te tõeliste vajaduste rahuldamist ja teed seda paremini kui keegi teine,
oled edukas. Olenemate sellest, milline on parajasti majandustsükkel.
Alustasite oma karjääri kunagise tuntud
korvpalluri, USA senaatori ja hiljem demokraatide presidendikandidaadiks
pürginud Bill Bradley meeskonnas. Milline roll teil seal oli?
Töötasin selle suurepärase mehe tiimis aastatel
1991–1993, olles kõige madalama astme tervise-, hariduse- ja
heaolupoliitikate kujundaja. Noorele äsja kolledžist tulnud idealistile
oli seaduste kirjutamine ja selle kaudu maailma muutmine kõige
lahedam töö üldse. Mis siis, et mu palk oli toona nii
väike, et kvalifitseerusin sellega vähemalt 40
protsendile abiprogrammidest, mille väljatöötamises
osalesin! Sain väärt õppetunni: olgu teema ükskõik
kui keeruline, pead suutma selle ühele paberilehele panna.
Näiteks riikik tervishoiureform, selle plussid ja miinused –
kõik ühele lehele.
Skype’is on sama lugu –
me “lammutame” paljusid traditsioonilisi arusaamu ning peame suutma
inimestele lihtsas keeles selgeks teha, mida ja miks me teeme.
Miks katkes poliitkarjäär ja läksite
IT-valdkonda?
Sest lõppude lõpuks oli
Bradley vaid üks sajast senaatorist. Kõik jäi elukaugeks, hea
õnne korral oleksin kirjutanud kolm rida mõnest suurest
seadusest, mis võibolla rakendub viie aasta pärast.
Me
elame maailmas vaid korra. Mina tahan, et maailm oleks pärast seda, kui
mina siin käisin, parem. Mida muud võikski üks inimene tahta.
Elu pole raha teenimiseks. Näiteks Silicon Valleys, kust mina tulen, pole
raske välja mõelda, kuidas väga rikkaks saada. Ja siis oled
üks tuhandetest rikastest – ja edasi?
Võimalus tõeliselt maailma muuta ei avane just tihti. Ma ei tea
selleks Skype’ist paremat kohta.
Armastate salsat tantsida ja rannavollet mängida – kumbki pole
Eesti ala.
Minu keskkoolikaaslased võivad teile
kinnitada: ma pole teinud midagi masside populaarsuse saavutamiseks.
Eile käisin naisega väljas ja leidsime Tallinna vanalinnast
suurepärase tango- ja salsaklubi Clazz. Tundub, et Tallinnast võib
kõike leida!
Tallinna hea omadus on ka väiksus: igal
sammul jooksed tuttavate inimeste otsa. Samuti meeldib
mulle nukuteater.
Üldse on Eesti lahe riik –
tulnud justkui müüri tagant välja ja nüüd
möirgab!
100 miljardit tasuta kõneminutit
- Skype’i peakontor asub Luksemburgis, harukontorid eri linnades Euroopas, USAs ja Aasias.
- Kokku töötab ettevõttes 500 inimest, neist 300 Tallinnas. Kontorite tegevused pole väga rangelt ära jagatud. Samuti esineb sageli projekte, kus Tallinna töötajad võivad mõne nädala töötada Stockholmis, Londoni omad Tallinnas jne.
- Tallinna ja Prahasse on koondunud programmeerimine ja inseneriteadused, Tallinnas asub ka testimine, seadmete kvaliteedikontroll ning osa klienditeenindusest.
- Londonis asuvad äriarendus, turundus ja kommunikatsioon, Luksemburgis finantsistid ja juristid. Stockholmis asub audiovideomeeskond. Lisaks on kontorid veel Tartus, San Josés, São Paulos, Hongkongis ja Tokyos. Tippjuhtkond jaguneb nelja riigi vahel.
- Tänavu esimeses kvartalis oli Skype’i müügitulu 126 miljonit dollarit (1,3 miljardit krooni), võrreldavas suurusjärgus näiteks Tallinki ja Eesti Energia käivetega. Skype’i käive kasvas aastaga 61 protsenti.
- Esimeses kvartalis kasutas Skype’i 309 miljonit inimest, 58 protsenti rohkem kui aasta varem. Kasutajad olid rääkinud tasuta juba 100 miljardit minutit.
- Skype on kättesaadav 28 keeles.
- Skype’i asutasid 2003. aastal Niklas Zennström ja Janus Friis, tarkvara arendasid eestlased Jaan Tallinn, Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Toivo Annus.