Koostöös Tsõdsõpujaleelo ehk Tartu supilinna Meloni meestega ning ansambel Metsatölluga tehti selleks puhuks ka CD-plaat vanade sõja- ja mõisalauludega. Areen uuris korraldajatelt Jüri Metssalult ja Lauri Õunapuult, mis üritusega tegu.

Kes Mahtra sõja mälestamist korraldavad?

Jüri: Sündmus toimub Mahtra Talurahvamuuseumi ja ansamblite Metsatöll ja Tsõdsõpujaleelo koostöös. Ootame kõiki pärimusmuusika sõpru, eriti vanast eesti meestelaulust huvitatuid, sest esitleme just meeste sõjalaulude plaati, mille oleme kokku laulnud-mänginud Mahtra sõja mälestuseks.

Lauri:Tegelikult on plaanis lasta üritusel ennast ise korraldada, jätta kogu kava suhteliselt vabaks, et külalised ise korraldaksid enda olemist nii nagu neile hetkel kõige parem tundub, teha selline vanamoeline külapidu. Kohal on pillimehi, saab tantsida ja trallida kasvõi hilise koidikuni. Loomulikult tuleb alguses ka selline poolametlik kava, kus me poistega räägime sõjast, oma mõtteist seoses selle maaga, mis jalge all, ning plaadiga. Ajaloost ja aja loost. Laulame ka, laule mis end siis võtta lasevad. Kae, lauludega on vahel nõnda, et kui laul end laulda tahab lasta, siis võib ta teinekord terve tunni kesta, teinekord ent ei tule isegi esimene rida pähe, millest pihta hakata.

Miks just see üritus, mida Mahtra teile ja teie sõpruskonnale tähendab?

Jüri: Ma olen Mahtrast pärit. Mahtras elab mu vanaisa, kelle talus ja ümbruskonna paikades olen veetnud suure osa oma lapsepõlvest. 2002. aasta sügisel hakkasin laulma noorte rahvamuusikaansamblis Sinimaniseele. Hakkasime Tartu sõpradega Supilinnas meestelaulu õhtuid korraldama, kus muuhulgas ka mitmeid sõjalaule eest võeti. Et midagi nende vägevate õhtute ja ööde kogemusest jagada ka inimestega väljaspool katusekambreid, tõime mõned laulud lavale – nii Sinimaniseele kontsertidel kui ka päris eraldi Meloni poiste nime all.

Lauri:  Minu jaoks isiklikult on Mahtra sõda sümbol – võidelda, isegi kui olukord on lootusetust lootusetum, mitte kunagi alistuda, olla enda eest väljas. Mille pärast ka too plaat just nüüd välja tuli – tal oli õige aeg tulla. See plaat ja Mahtra minu jaoks sümboliseeribki võitlust ja edasipürgimist ja mitte-käed-rüpes istuda tahtmist. Teha, mis tegemist nõuab, seista iseenese ja oma vabaduse eest!

Rääkige lähemalt plaadist, mis on valminud?

Jüri: Sellel plaadil laulavad kaks punti – Metsatöll, kes laval ja stuudiotes juba üsna karastunud ja Tsõdsõpujaleelo, kes on rahvalaulu laulnud eelkõige kitsamas ringis ja salvestustehnikata. Mõlemat kampa lähendab omavahel tahe hoida ja edasi anda maa põlisväärtusi – oma keelt ja pärimuskultuuri. Sõjalaulude plaadil laulame me enese eest seisnud Mahtra meestele, vabaduse eest võidelnud vanavanaisadele ja vanaisadele ja neile tuhandetele mineviku maameestele, keda me enam nimetada ei tea, kellest ei räägi ükski romaan, kes aga vaenuvägedele vastu astusid või nekrutiteks võeti ja kahuritulle kamandati.

Kõlavad karjapasun, torupill, kannel, lokulaud ja hiiukannel.

Lauri:Kõikides lauludes, mis plaadil kõlavad, laulavad nii Tsõdsõpuja kui Töllu liikmed, väljaarvatud see, et lisalooks on üks Metsatöllu-lugu meie viimaselt plaadilt, nimelt "Rauavanne".

Kuna see teine punt on vähem tuntud, ehk tutvustate ka neid mõne sõnaga?

Jüri: Me oleme sõpruskond, kes on kokku saanud ja kokku kasvanud Tartu Ülikoolis õppides ja Supilinna katusekambrites oma rõõmuks rahvalaule lauldes ning saunaõhtuid pidades. Suurem osa meist laulab Tartu noorte rahvamuusika ansamblis Sinimaniseele. Sinimani kontserttuurid erinevatesse Eesti paikadesse on samuti oluliseks ühiseks taustsüsteemiks. Aga peamine on ikkagi rahvalaul ja laiemalt rahvamuusika ise, mis annab jõudu ja pakub rõõmu. Ja pärimuslik ilmanägemine, püüe traditsioonilise maalähedase olemisviisi poole.

Kust esitusele tulevad laulud pärit ja leitud on?

Jüri: Laulud on pärit erinevatest peamiselt Põhja-Eesti kihelkondadest – Raplast, Lüganuselt, Kuusalust, Viru-Jaagupist, Koselt, Viljandist, Väike-Maarjast ja Vigalast. Mitmel pool on Lauri Õunapuu viise sättinud. Pillilood on ta enese loodudki. Metsatöllu Rauavanne on Raivo Piirsalu ja Markus Teeääre kirjutatud. Rahvalaulud on arhiivist ja mujalt otsitud või kelleltki päritud.