Sõjaväeluure nuhkimist hakkab uurima KaPo

Eesti Ekspressis kirjeldatud sõjaväeluure küündimatu nuhkimine riigiametnike järele on järellainetusena kaasa toonud kriminaalmenetluse alustamise võimaliku ebaseadusliku jälitustegevuse uurimiseks.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja

Kristiina Herodese

sõnul alustas prokuratuur kaitseministeeriumi avalduse alusel kriminaalmenetlust, et uurida avalduses esitatud väiteid sõjaväeluure võimaliku ebaseadusliku jälitustegevuse kohta. Uurimise viib läbi kaitsepolitsei. Kriminaalasi on algatatud karistusseadustiku § 315 järgi, mis ütleb, et ebaseadusliku jälituse eri- või erandtoimingu eest isiku poolt, kellel oli jälitustegevuseks seadusest tulenev õigus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

 

"See on lihtsalt haige!"

Ekspressi ajakirjanikud Argo Ideon ja Tarmo Vahter kirjutasid 20. veebruaril Ekspressis ilmunud artiklis „Sõjaväeluure nuhkis riigiametnike järele", kuidas kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja kaitseminister Jürgen Ligi käskisid põhjalikult läbi uurida Eesti sõjaväeluurajate viimaste aastate töö. Uurimine näitas ilmselt üksikasjalikult, kuidas luurajad on kiivalt nuhkinud paljude kaitseministeeriumi ametnike ja tsiviilisikute järele ning oma tähelepanekuid kirjalikult vormistanud. Ent selle asemel, et tegelda näiteks Venemaa ründevõime analüüsiga, kirjutasid Eesti sõjaväeluurajad memosid sellest, kes Eesti riigiametnikest kellega suhtleb ja keda tunneb.

"See on lihtsalt haige," kirjeldas üks luurajate pabereid näinud inimene.

Teine probleemiga kursis olev ametnik ütleb analüüside sisu kohta: "Paranoiad, mis on Dan Browni "Da Vinci koodist" kaks sammu edasi."

 

Uurivad kõik

Ekspress pidas siis võimalikuks, et mõned inimesed võivad peagi jääda ilma oma ametikohast kaitseväes, ning esitas küsimuse: kas seaduserikkumine mätsitakse riigi huvidele viidates kinni või algatab riigiprokuratuur kriminaaluurimise?

Nüüdseks on neis asjus selgus saabunud. 26. veebruaril vabastas kaitseminister Jürgen Ligi ametist luurepataljoni ülema major Riho Ühtegi.

Oma menetluse algatas 26. veebruaril õiguskantsler Allar Jõks, et hinnata, kas kaitsejõudude peastaabi luureosakond on oma tegevuses järginud isikute põhiõigusi.   

„Jälitustoiminguid on lubatud teostada üksnes siis, kui jälitusmenetluse alustamiseks on olemas seadusest tulenev ajend ning taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil," märkis Jõks. Õiguskantsler algatas menetluse samal päeval saabunud Ligi pöördumise põhjal.

Täna, 6. märtsil alustas prokuratuur kriminaalmenetlust.

 

Laneman lahkub areenilt

Kriminaalmenetluse alustamise korral võivad uurimise alla sattuda ka kaitseväe eelmine juhataja Tarmo Kõuts ning peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman, kellele alluvuses on sõjaväeluure ja luurepataljon.

Täna algatas kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots kaitsejõudude peastaabi uue ülema nimetamise, sest senine ülem Laneman palus end ametist vabastada, põhjendades oma soovi pikaajaliste õpingutega välismaal, Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis Suurbritannias. Laneman asus seal õppima esimese Eesti ohvitserina ning õpingud võivad kesta peaaegu aasta. Tema asemel peaks kaitsejõudude peastaabi juhiks saama kolonel Neeme Väli.

Samuti tegi Laaneots valitsusele ettepaneku pöörduda presidendi poole, et nimetada kolonel Valeri Saar õhuväe ülemaks.