K660i üllatab oma tagasihoidlike mõõtmetega. Oleme harjunud, et ülimalt rakendusterohked telefonid meenutavad välimuselt ja kasutusmugavuselt pigem miniatuurseid tundmatuid lendavaid objekte. See telefon näeb aga välja ja istub käes nagu “lihtne” telefon.


Sony Ericsson on mudeli loomisel mõelnud ka tänapäeva üleilmastuvale maailmakodanikule, kes alustab päeva ühes maailmajaos, lõpetab aga teises – telefon saab hakkama kõikmõeldavates mobiil- ja andmeside võrkudes. Aga et mitte kiitmisega üle pingutada, pean rõhutama, et Wifit telefon ära ei tunne. Kahjuks.


Pärast selle telefoniga netis surfamist tundub sülearvuti, lauaarvuti veel enam, täiesti röögatu ruumi ja energia raiskajana. Tuleb tunnistada, et netis sooritatavate tavatoimingute (loe: sihitu surfamine) kolimine arvutist telefoni on tänu SE K660i-le hetkereaalsus. Ülimat kasutusmugavust piirab ehk selline asjaolu nagu liiga tilluke – kahetolline – ekraan, millelt teksti tagaajamine võib nõrga nägemisega tarbija marru ajada. Samuti on teksti sisestada klaviatuuri asemel vaid telefoniklahvidega ääretult ebamugav, seda enam, et maakeelne ennetav tekstisisestus puudub telefonis endiselt. Ruumi ja energiasääst on seega näiline, sest lihtlabasele surfamisele kulub rohkem aega.


Kosmopoliidile, kes enamiku oma ärkvelolekuajast veedab võõrastes paikades, on see telefon ka teejuhi eest. Enam ei pea tänavanurgal möödujale käte ja jalgadega oma sihtkohta selgitama, tipid otsitava aadressi kaardirakenduse otsingulahtrisse ja teekond võib kohe alata.


Masin laeb Google’ist vastava teekonnakaardi, mida saab asendada satelliidifotoga, mis omakorda vajalikus suunas liikuma hakates isegi kaasa liigub. Nagu GPS.


Kahemegapiksline kaamera oskab fotod või videod kohemaid su blogisse saata, paraku puudub telefoni tagaküljel välklamp. Seega, nõrga valgustusega olukordades pakub telefon pildi õnnestumise tarvis üpris ebaharilikke värvikombinatsioone. Fotoaparaadi päästikukiirus on aga suurepärane. Masin reageerib nupuvajutusele praktiliselt kohe, seega ägeda sündmuse maha magamist enam telefoni süüks ajada ei saa.


Telefoni mälu saab laiendada micro-SD mälukaardi abil ning USB-juhtmega arvutisse ühendades saab masina vaba mälumahtu suurepäraselt ka portatiivse andmekandjana kasutada. Aparaat oskab arvutiga suhelda ka Bluetoothi vahendusel.


Paistab, et sellist kosmopoliitset kõikvõimalikust andmesidest sõltuvat rahvast on SonyEricssoni loojate meelest juba kriitiline hulk, sest vidina letihind on üllatavalt rahakotisõbralik, nii 4000 krooni ringis.