“Meie huvides on, et vahelejäänud mõistetaks süüdi ja kannaksid karistust oma kodumaal,” ütleb Soome politseiüleminspektor Jouni Välkki. “See tähendaks kurjategijatele vanglas halvemaid elamistingimusi,” kommenteerib ajaleht Helsingin Sanomat.

Keskkriminaalpolitsei asedirektor Märt Palo ei usu, et töö Eesti politseil ja kohtutel üle pea kasvaks. “Natuke tööd võibolla tuleb juurde.” Palo hinnangul istub korraga Soome vanglates keskeltläbi 40-50 eestlasest narkoärikat.

"Loomulikult see tõstab kohtu töökoormust," arvab soomlaste ideest Tallinna linnakohtu esimees Helve Särgava. "Samas ei näe probleemi, sest silmnähtava koormuse kasvades tuleks lihtsalt töökohti juurde taotleda. Põhiline, et narkokaupmehed karistada saaks."

Praegu selgitavad juristid, mis tingimustel saaksid Eesti kohtud arvestada Soomes kogutud asitõendeid. Tegemist oleks eeskätt pealtkuulatud telefonikõnede lindistustega.

Särgava sõnul kasutatakse neid praegu "suhteliselt harva, sest sellise materjali tõendiks vormistamine on keerukas". Politseijuht Palo lubab, et edaspidi “Eesti seaduste taha see asi ei jää".

Soomlased loodavad kasutada narkovastases võitluses senisest enam kontrollitud salakaubavedu. See tähendab, et avastatud narkokuller lastakse tollist läbi. Kurjategijal hoitakse salaja silm peal ja hiljem võetakse kinni ka tema kaaslased.