Nii seda kui teist. Se on rõõmupäev sel põhjusel, et me saavutasime kaitsevõidu ning säilitasime iseseisvuse ja vabaduse. Kuid sõjad kokku viisid meilt üle 70 000 mehe hukkunutena ja veelgi enam vigastatutena.

Suvel ja sügise hakul oleme Jätkusõja lõpu aastapäeva tähistanud austusega ja väärikalt, tänades veterane selle eest, et nad jätsid meile iseseisvuse, kuid samal ajal leinates meie kaotusi.

Kas Soome juhtkonda on kutsutud ka maikuus võidupeole Moskvasse?

Minu teada on kutsutud ja Soome võtab kindlasti osa.

Ka Normandia aastapäeval võeti arvesse sõja eri leere. Samamoodi, kui korraldasime septembri algul vaherahu 60. aastapäeva tähistamist, kutsusime sinna sõja kummalgi poolel olnud riikide suursaadikud. Sõjast on nüüd möödas 60 aastat. Tuleb suuta unustada toonasi vastasseise, kuid jääda ausaks ajaloo suhtes. On loomulik, et nendest üritustest võtavad osa mõlema sõjapoole esindajad.

Eestis otsustas valitsus eemaldada Lihula vallast mälestusmärgi Saksa mundris võidelnuile. Kas Soomes või ka mujal Euroopas oleks mõeldav sarnase mälestussamba rajamine?

Igal riigil on erinev ajalugu. Seepärast ei ole need juhtumid kunagi üksteisega sarnased. Me oleme Soomes otsinud oma viisi, kuidas sõjas võidelnuid mälestada ja meeles pidada. Iseküsimus on, kuidas riik sellest osa võtab, sest üksikisiku tasandil on väga erinevaid tragöödiaid. Oleme üritanud leida viisi, kuidas kõiki neid väärikalt mälestada.

Ma ei taha võtta seisukohta, sest need küsimused on väga hellad. Igal maal on oma traditsioonid, ajalugu ja viis seda meenutada. Saksa natsiarmee tehtut ei peaks järeltulevad põlved heaks kiitma, sest nad põhjustasid kohutava tragöödia.

Kas Soomel on viimaste aastate jooksul olnud välispoliitilisi probleeme selle tõttu, kuidas meenutatakse Teise maailmasõja sündmusi?

Ei ole. Muidugi, meie positsioon on teistsugune. Me võitlesime sõjas, säilitasime oma vabaduse ja meid ei okupeeritud. Oleme tahtnud ka sõja seda tahku meelde tuletada. Meie positsioon on palju ühesemalt mõistetav ja lihtsam kui Eestil.

Härra peaminister, millised on teie suhted Eesti Keskerakonna ja tema juhi Edgar Savisaarega?

Suhted on head. Keskusta'l on Eestis kaks vennasparteid, Keskerakond ja Reformierakond. Mõlemad on Liberaalse Internatsionaali liikmed ja koos meiega Euroopa liberaalide seas. Hoiame parteiliinis suhteid mõlemaga.

Kõnelesin mõne aasta eest Tallinnas nende kongressil. Viimase poole aasta jooksul olen kaks korda Keskerakonna juhtidega kohtunud.

Soomes ja Eestis on valitsused seisukohal, et Euroopa Liidu uut põhiseaduslikku lepet rahvahääletusele ei panda. Kui teie olete sel arvamusel, aga vennaspartei Eesti Keskerakond nõuab referendumit, kus siin loogika on?

Iseseisvatel partedeil on omad seisukohad. Soomes lähevad arvamused lahku, nii ka minu partei sees. Rahvahääletuse osas saab olla kas jaataval või eitaval seisukohal. Soome valitsuse ja ka suurima opositsioonipartei arvamus on, et nõuandvat referendumit pole tarvis ja asja käsitleb Eduskunta.

Minu seisukoha lähtepunkt on, et uus leping ei muuda liidu põhiolemust sellisel viisil, et läheks vaja uut rahvahääletust.

Saksa ja Prantsusmaa arvustavad Eesti firmade tulumaksusüsteemi. Mis on teie arvamus?

Euroopa Liidus on igal liikmesriigil õigus otsustada ise oma maksude üle. Meie riigid asuvad erinevatel arenguetappidel ja maksusüsteemide abil toimub mingil määral ka võistlus. Liit ei ole neid makse harmoniseerinud, see tähendab et otsustusõigus on igal riigil endal ja seda tuleb austada.

Usun, et pikas perspektiivis liidu sees maksutasemed lähenevad, kuid terve konkurents säilib ka edaspidi. Meie Soomes proovime võistelda teiste vahenditega. Meil on hea sotsiaalkindlustus, head avalikud teenused, väga hea haridussüsteem, innovatsioonisüsteem, millega me edendame majandust. Vastukaaluks on meil mõnevõrra kõrgemad maksud.