Venelaste hirm
Puss hirmutas Talvesõjas venelasi, see oli koledam relv kui kone. Selge see, et soomlased ei jätnud vahedat tera sõjas venelaste peal proovimata. Pealegi, nagu on kirjas näituse “Vahe soome puss” kataloogis, oli sõja ajal igal Soome sõduril “mitmeks otstarbeks sobiv” puss ligi. Hirmu soome pusside ees võimendas veelgi venelaste endi propaganda. Selle tulemusena sai venelase jaoks soome pussist soomlase sümbol.

Too sümbol mõjus Soomest kaugemalgi. Juulis 1941 saadeti Soomest Eestisse luurerühm Erna, mille teine grupp maandus põhjarannikul langevarjudega. Teel Kautlasse hävitati Ravilas punaste kaheksameheline tribunal. Et mitte tõmmata venelaste kahtlusi kohalikele elanikele, jäeti sündmuspaigale maha soome puss. Nii talitasid ernalased hiljemgi, külvates punaste hulgas hirmu “soomlaste” ees.

Eestis pole niisugust pussikultust nagu Soomes kunagi olnud. Siin on puss või nuga olnud ikkagi peamiselt töövahend, mida tarvitati igapäevaste tegemiste juures. Ja mis seal salata, eestlastelegi on puss olnud käepärane ja sagedasti tarvitatav tapariist.

Nii arhiivides kui ka tänapäevastes politseiteadetes seisab tihti kirjas: pussitas surnuks. Karikaturist Gori kujutas pussi kakluste poolest tuntud petserlaste relvana. “Kultuur on otsaga siia jõudnud – teivaste ja telliskivide asemel välguvad juba pussid!” allkirjastas ta pilapildi “Petseri” (1928).

Puss kui ehe või iluasi pole seevastu Eestis eriti levinud olnud. Vahest kõige hinnatum iluese oli puss Hiiumaa naistel, kes kandsid seda rahvariiete juures veel isegi 20. sajandil. Just hiidlaste valmistatud rohkelt kaunistatud tinatuppedega pussid on omanäolisemad ja kaunimad Eesti pussnoad üldse. Huvitav fakt on seegi, et Hiiumaalt ja ka Läänemaalt on teada 19. sajandi lõpul või 20. sajandi algul Soomes valmistatud naiste pussnuge.