Mida soomlane ostab?

Ei vasta tõele arvamused, et soomlane ahmib arutult kokku siinset odavat ja maitsvat liha, piima, mune, juustu ja muud argipäevatoitu. Soomlane ostab rahulikult ja vaoshoitult ainult neid asju, mis siin on tõesti odavamad kui kodumaal ja mille äratassimine on ka seda vaeva väärt.

Viina ja õlut, tõsi küll, ostab soomlane ikka palju ja südamest.

Soomlane eelistab Tallinna poodides enim (sulgudes Ekspressi jälgitud mõnikümne soomlase kokku ostetud kaup):

  • Õlu (67 pudelit, 136 purki)
  • Viin (22 pudelit)
  • Siider (2 pudelit, 12 purki)
  • Kalevi kommid (13 pakki)
  • CD-plaadid (kümmekond)
  • Sprotid (10 karpi)
  • Longero (10 purki)
  • Vana Tallinn (8 pudelit)
  • Maitseained (7 purki, 2 pakki)
  • Karl Fazeri šokolaad (6 suurt tahvlit)
  • Räim tomatis (4 karpi)
  • Sigaretid Bond (4 plokki)
  • Itaalia kõrsikud grissini'd (3 pakki)
  • Pickwick tee (2 pakki)
  • Kilud (2 karpi)
  • Meetwurstipasteet (2 tuubi)

Mõningaid asju, mida soomlane veel ostab: külmutatud pizza, lambipirnid, jalageel, inglise sinep, looma sisefilee, martsipanipärg, kirsikompott, kuum grillitud searibi.

Millest soomlane kivinäoga mööda läheb: Eesti pagarite küpsised (pigem ostab küpsiseriiulilt Saksa "igikestvate küpsiste" koti), vein, jogurt ja piimatooted, puuviljad, salatid, pagaritooted, või ja margariin.

Kuidas soomlane ostab?

Punkt üks. Soomlane ei osta üht asja ka enne, kui ta pole seda piisavalt kaua riiuli peal vaadanud, siis käes hoidnud, uurinud-puurinud ja hinna välja arvutanud.

Punkt kaks. Veel rohkem meeldib talle aga niisama, korv käevangus, riiulite vahel tiirelda ja prillid ninal, kaupa uurida. Sikupilli Prismas kohatud Soome tädi, kes tiirles CD-riiuli vahel plaate uurides tubli veerandtunni, enne kui tühjade kätega minema kõndis, osutus aga üsna tühiseks tegijaks võrreldes Soome paarikesega, kes veetis Citymarketis alkoholileti juures 50 minutit enam-vähem kõiki pudeleid katsudes, aga siis tõstis kärusse kaheliitrise veepudeli ja veeres kassasse.

Punkt kolm. Soomlane ostab võrreldes eestlastega armetult vähe. Esimesel vaatluspäeval sättisin end veel õndsas eksiarvamuses Sikupilli Prismas ühe hetkeks üksi jäetud ja kõikvõimalikku kaupa ääreni täis hiigelkäru juurde mõnusat Soome mehikest ootama, siis aga tuli ekspeaminister Tiit Vähi koos prouaga ja tiris käru minema. Ja nii on kõikide ülisuurte kärudega – soomlane sellist juba naljalt endale ristiks kaela ei võta.

Punkt neli. Keskmiselt kulutab soomlane ostukeskuses poolteist tundi ja lahkub pooltühja korviga. Keskmine summa 400 krooni (seda paisutab kõvasti mõne tegelase kokku ostetud hiiglaslik viina- ja õllelast!).

Kust soomlane ostab?

Soomlaste kontsentratsioon ületab eestlaste oma ligi sajaprotsendiliselt sadamalähedastes Sadamarketis ja Merekeskuses, ka Rotermannis on neid headel päevadel tublisti üle poole.

Citymarket on menukaim kaubakeskus, teise koha pärast rebivad Sikupilli Prisma ja Tallinna Kaubamaja. Kristiine Keskuses võib ka mõnd üksikut põhjanaabrit kohata. Selverist (Järvel) ei leidnud ühtegi.

Mida soomlane ostmise ajal arvab või teeb?

Pealtkuuldud vestluste põhjal võib otsustada, et soomlane:

a) kiidab ostu heaks, kui see on "alle euroa" (aga selleks on neist agaramatel kalkulaator käepärast – kas või mobiili oma);

b) ei kiida ostu heaks, kui Soomest saab "aivaan samaa" kaupa sama hinnaga;

c) läheb "sataprosenttisesti" poes naerunäoga, käsi pikal, jõuluvana tervitama. Eestlane, muide, rebib samal ajal keskendunud ilmel oma käru täis.

Mõistliku hinnaga hanemaks

Õpetaja Heikki Leppänen saabus just koos abikaasaga Tallinnast sisseostusid tegemast – ostetud said nii kingad, lihatooted kui ka hanemaks. Jõulukinke Tallinnast siiski eriti palju ei leidunud ja enamiku jõuluostudest peavadki Leppäsed tegema Soomes.

Kus te Tallinnas sisseostusid tegite?

Tiirutasime vanalinnas, ostsime mitmest vanalinna poest ja ka jõululaadalt.

Siis käisime Stockmannis, kust ostsime süüa ja Kaubamajas, kust ei ostnud küll mitte midagi, ja siis ostsime kingad ... kingapoest, mille nimi oli ... seda ma ei mäleta.

Kas ostsite sellepärast, et need asjad on odavamad või on ka teisi põhjusi?

Eelkõige on see ikkagi odavus. Nagu näiteks hanemaks – Soomes on see nii kallis, et hammas ei hakka kohe üldse peale, Eestis on ta ka väga kallis ja suhteliselt eestlastele kindlasti nii kallis, nagu ta on meile Soomes.

Aga lihatooted, lisaks sellele, et nad on odavad, on nad ka head, vähemalt meie perele on need meeldinud. Pirukad on head ja erinevad veidi meie omadest.

Aga odavam piim ei ahvatle? Kui see on ikka Tallinnas palju odavam, kas te ei hakkaks seda kandma üle piiri?

Ei, en varmaan. En varmaan.

Kui tihti Eestis käite?

Keskmiselt umbes paar korda aastas. Viimati käisime vist möödunud suvel ja järgmine kord kavatseme minna tõenäoliselt millalgi kevadel.

Tarmo Virki