29.02.2008, 00:00
Sõõrumaa astub võitlusse Eesti Energiaga
Suurärimees Urmas Sõõrumaa rajab energiakontserni BEN Energy, mis kavatseb hõivata kümnendiku Balti turust ning ehitada elektrijaama Ukrainasse.
Uus ambitsioonikas ettevõte BEN Energy sündis tänavu
käivituva Väo soojuselektrijaama baasil, mida tuntakse avalikkuses
Urmas Sõõrumaa äia Priit Marani projektina. Lisaks
ajavad BENi asja Eesti esimesed erakapitalil bilansihaldurid ehk
energiavahendajad firmast Baltic Energy Partners (BEP).
Sõõrumaa ambitsioon energiaturgu võtta on
mõistetav. Kümne aastaga mängitakse Baltikumi energeetikas
jõujooned ümber. Turud, mida seni valitsesid riiklikud monopolid,
ühendatakse ja avatakse. Leedulased panevad Ignalina tuumajaama kinni,
eestlased aga mõned Narva põlevkivikatlad. Keegi peab täitma
tekkiva tootmisvaakumi. Sellest pikaajalisest stabiilsest ärist
püüavad osa saada paljud. Näiteks Leedu kõige rikkamad
mehed, kaubandusketi VP Market omanikud Nerijus Numavicius ja Gintaras
Marcinkevicius kuuluvad uue Ignalina tuumajaama omanikeringi.
Sestap loob Eesti Energia nõukogu endine esimees
Sõõrumaa konkureerivat energiafirmat, mille juhtivtegelased on
Eesti Energia endised tipptöötajad. Näiteks aastaid riigifirma
energiakaubandust juhtinud Peeter Pikk.
BEN Energy tegevjuht
aga on alates 15. veebruarist – üllatus, üllatus – endine
Eesti Energia teenindusdirektor ja juhatuse liige Marko Allikson.
Allikson ütleb, et kõigil Eesti energeetikaäris tegutsevatel
professionaalidel on Eesti Energia taust – nii nagu Soomes teevad ilma
Fortumist tulnud energeetikud. “Eesti Energia on väga tugev ja
hästi juhitud ettevõte, kuid minu leping ei sisaldanud kohustust
sealt pensonile minna.”
Allikson lahkus Eesti Energiast koos
Gunnar Okiga 2005. aasta lõpus. Kuid sai pärast lahkumist firmalt
veel üle poole miljoni krooni niinimetatud konkurentsikeelu tasu. Selle
summa eest ei tohtinud Allikson kaks aastat samas valdkonnas tegutseda.
Sel ajal juhtis mees ametlikult Sõõrumaa Rotermanni Grupi
kinnisvaraäri.
Eesti Energia toonasele nõukogu
esimehele Sõõrumaale ei saanud aga riik konkurentsikeeldu peale
panna. Ta ei teinud juba kaks aastat tagasi oma energiaäri ambitsioonidest
saladust ning ilmus peagi oma äia elektrijaama omanikeringi.
Läinud nädalal Ukrainas viibinud Sõõrumaa ei taha
BENist Ekspressiga rääkida. “Keda need plaanid ikka
huvitavad?” küsib ta, väites, et inimesi huvitab tema isik vaid
siis, kui midagi halvasti läheb.
Raha
Sõõrumaalt, ideed abilistelt
BENi kapital
tuleb Sõõrumaalt. BEP on Sõõrumaa kontserni
“aju”. Selle väikefirma lõid kolm aastat tagasi Eesti
Energiast lahkunud Peeter Pikk ning konsultatsioonifirmas McKinsey
töötanud Priit Mikelsaar. Esimesel aastal tehti bilansihaldust
võrguettevõttele F-Elekter, millel oli 2500 klienti Tallinnas,
Keilas ja Loksal. Lisaks püüti murda kivistunud arusaamu sellest, et
elektrit saab Eestis osta vaid Eesti Energialt. Saab ka mujalt ja vahel isegi
soodsamalt.
BEP sai ka Lätis ja Leedus elektrimüügi
litsentsid. Äri käivitamisfaasis osalesid finantsinvestoritena veel
GILDi investeerimispankurid, kelle Sõõrumaa peagi firmast
välja ostab.
BEP kavatseb saada kahe aastaga Baltikumi
juhtivaks elektri- ja emissioonikaubanduse, energeetikaprojektide
arenduse ning konsultatsiooniettevõtteks. Mida rohkem elektriturg
avaneb – Eestis on see aasta lõpuks lahti 35 protsendile
tarbijatest ning 2013. aastaks kõigile –, seda enam avarduvad BEPi
võimalused. Tuleval aastal peaks Eestis olema võimalik
elektritarnijat valida kõigil suurematel ettev&o
tild
e;tetel, kellele elekter vähegi oluline.
Lätis ja Leedus
on elektriturg vähemalt paberil juba pool aastat avatud, kuid reaalselt on
elektrimüüja vahetus tehtud tarbijale väga keeruliseks. Kui sul
on Riias korter, oled Latvenergo klient ja tahad võtta teise pakkuja,
pead maksma viis latti ja teatama oma kavatsusest kolm kuud ette. Lisaks
täitma hulga formulare.
Eestis on seegi alles kauge
tulevik. Pikk ütleb, et BEP suudab võrguettevõtjatele teha
parema pakkumise kui Eesti Energia. Pange tähele ja lugege see lause veel
kord läbi: keegi suudab müüa Eestis elektrit soodsamalt kui
Eesti Energia. Kivistunud arusaamade murdmisega BEPi mehed päevast
päeva tegelevadki, teades, et 2013. aastal purunevad kõik
illusioonid Eesti Energia monopoolse seisundi säilitamisest.
Samuti peavad pettuma need, kes arvavad, et avatud turul pole elekter kallim.
On, ja kuidas veel. Kui Narvast tuleb elekter hinnaga 26 eurot Mwh, siis
näiteks Saksamaal müüakse seda hinnaga 80 eurot Mwh.
Saastekvootide hinnaralli Euroopas alles algab.
Elektri
hind hakkab sõltuma isegi Norra ilmast
BENi
pakkumine võib olla parem, sest firma kulud on väiksemad. Kui Eesti
Energia huvitub eelkõige pikaks ajaks lukku löödud
lepingutest, et kaup kaelast ära saada, siis BEN läheneb asjale Pika
sõnul nutikamalt. Elektri hind kõigub Põhjamaades
üles-alla nagu rong ameerika mägedel. Kord on 20 eurot MWh, siis 80
eurot MWh. Hinda mõjutavad Pika sõnul mitmed tegurid: mis kell
on, kus on pilved, palju sajab, milline on gaasi hind jne. Lisaks, kellelt
ostetakse ja kuidas ostetakse: kas teatud kogus tunnis või avatud
tarnena.
BEP fikseerib oma võrguettevõttest kliendiga
hinna lühema aja peale ja vaatab siis, kust, kui palju ja kellelt on
mõistlik elektrit osta. Firma väldib Narvast kallite
tipuvõimsuste ostu, selle asemel ostetakse elektrit
väiketootjatelt. Tarnijaks on elektrijaam Põlvas,
läbirääkimised käivad ka teiste väiketootjatega,
kellest aga paljud on pikaajaliste lepingutega Eesti Energiaga seotud.
Mõnda aega panustas BEP vaid energiaga kauplemisele. Kuid
kiiresti mõisteti, et kui endal tootmist pole, läheb raskeks. Sest
Eesti Energia tahab Narvas toodetud elektrit ikka ise müüa, oma
müügi- ja võrgustruktuuri kaudu.
BENi
kontserni raames tegeletakse täna kümnekonna uue soojuselektrijaama
projektiga üle Baltikumi ja ka Ukrainas, kus Tallinna-suuruseid linnu on
väga palju.
Alliksoni sõnul tahetakse viie-seitsme
aastaga käima panna kuni paarkümmend elektrijaama, neist enamik
väikesed, ühe-kahemegavatise võimsusega. Praegu tehakse
keskkonnamõjude aruannet Väo teisele soojuselektrijaamale, mis
hakkab aastas põletama kuni 100 000 tonni prügi ning mille
võimsus on 5 MW elektrit ja 20 MW soojust. BEN investeerib projekti
miljard krooni ehk umbes sama palju, kui maksis nn Sõõrumaa
äia projekt.
Eesti Energia juht Sandor Liive peab
koostootmisjaamade ärimudelit perspektiivikaks, kuid küsimus on
tema jaoks nende majanduslikus efektiivsuses. Selline soojuselektrijaam vajab
ligipääsu kaugküttevõrgule, kes siiani oma suva
järgi otsustab, kust soojust ostab või ei osta. BENi uuel Väo
jaamal pole muret, sest üks selle omanikke on Tallinna Küte.
Kavandatav tootmisvõimsus neljandik Eesti Energia omast
Aastal 2013 tahab BEN toota kaks-kolm Twh elektrit aastas
– umbes neljandiku sellest, mis praegu toodab Eesti Energia – ning
hõivata selle näitajaga vähemalt kümnend
iku Balti turust. Lisaks sellele on asutatud eraldi tütarühing Baltic
Biogas, mis keskendub koostöös toiduainetööstuste ja
põllumajandusfirmadega biogaasi tootmisele. Umbes nii nagu Eesti
Energial susiseb koostöö Ekseko seasõnnikust elektri ja
biogaasi tootmiseks.
BEN omab ka osalust Pakri tuulepargis, et
hoida kätt pulsil tuuleenergeetikal.
Et kaasata
energiatootmisse veel välismaist lisakapitali, on BEN loonud eraldi
varahaldusfirma.
“Me tahame olla avatud turu liberalismi pioneerid.
Üles ehitada arvestatava, professionaalse, paindliku ja suutliku
energiafirma, mis on tegev kogu Baltikumis ja millel on sidemed Ukrainas ja
Skandinaavias,” sõnastab Mikelsaar visiooni.
“Miks mitte?” vastab Pikk küsimusele, kas BEN võiks
võtta ohjad Eesti esimese tuumajaama projekti vedamisel. “Ma ei
ütle, et see homme tuleb, aga see võib ükskord tulla.”
“Me ei tahaks öelda, et ehitame selle või teise.
Tahame aidata mõelda, milline peab Eesti elektrisüsteem 20
aasta pärast olema. Narva katlad pannakse kinni, kogu süsteem tuleb
uuesti nullist üles ehitada. Kas rajame tuumajaama, kasutame
põlevkivi, gaasi? Kas elektrit toodetakse tarbija juures või
kaugemal – need küsimused vajavad vastuseid,” märgib
Allikson.
Seejuures tahab BEN üles osta ka
võrguettevõtteid. Taavetina konkureeriti Eesti Energia
Koljatiga mainitud F-Elektri aktsiate pärast. Koljat võitis, Taavet
loobus. “Eesti Energia algatas ostuprotsessi käigus
kohtuasja F-Elektri vastu, mille nad lahendasid kokkuleppel F-Elektriga,
ent mis oli igale kolmandale osapoolele liig suur määramatus,”
ütleb Allikson.
Peata olek energeetikas
- BENi mehed on energiaturu prohvetid ja visionäärid, kes igal sammul kiruvad Eesti lühinägelikku ning monopoli soosivat energiapoliitikat. Muresid on ridamisi. Esiteks igasugused ebamõistlikud ja ebavajalikud Eesti Energia ühepoolselt kehtestatud tüüptingimused, mis pärsivad konkurentsi.
- Möödunud nädalal teatas BEN, et Eesti Energia püüab seadusevastaselt kindlustada oma monopoolset positsiooni, lõpetades elektrimüügi kahele võrguettevõttele, firmadele Sagro Elekter ja Kulon. Sellega üritavat suurfirma turult välja tõrjuda odavamat teenust pakkuvad väiksemad bilansihaldurid, teiste hulgas BEPi.
- Teine mure puudutab uusi investeeringuid Eesti energiatootmisse. BENi mehed küsivad, kuidas on investoril võimalik teha tasuvusanalüüsi, kui valitsus kehtestab taastuvelektri kokkuostuhinna, ent jääb siis kokutama: oi-oi, äkki vist nüüd läks liiga kõrgeks!
- Ja üleüldse pole veel keegi andnud konkreetset vastust küsimusele, kust tuleb kümne aasta pärast Eestile elekter, kui osa Narva jaamade kateldest suletakse, Ignalina tuumajaam on samuti juba ammu kinni ning kõikides Eesti naaberriikides valitseb elektri defitsiit.