25.04.2008, 00:00
Sõõrumaa ehitab Tallinnale uue südame
Suurärimehe firma kavatseb investeerida Rotermanni kvartalisse ja selle vahetusse ümbrusse üle kahe miljardi krooni. Muu hulgas rajab ettevõtja Admiraliteedi basseini kõrvale ennenägematu megakeskuse.
Hoolimata sellest, et üldiselt lüüakse Eesti kinnisvaraturul
häirekella, käib Tallinna kesklinna mereäärsetel kruntidel
vilgas tegevus. Arendajad on arvamusel, et siia peakski kerkima Tallinna uus
keskus.
Ju on nii mõnigi internetikasutaja sattunud
Rotermanni kvartali nimelist mahukat kinnisvaraarendust reklaamivale
reklaamibännerile, kus kutsutakse soetama büroopinda laudsepa
töökojas või vanas jahulaos jne. 19. sajandi esimesel poolel
baltisaksa ärimehe Christian Abraham Rotermanni rajatud vana
tööstusala saab stiilseks tänapäeva city’ks. Siia
peaks tulema Tallinna keskus ehk uuslinn, nagu ala arendavad
kinnisvaraärimehed omavahelises suhtluses seda kanti nimetavad. Ilmselt on
mere ja Narva maantee vahele jääva ala puhul tegu nii linna kui ka
kogu riigi seisukohalt ühe silmapaistvaima arenduspiirkonnaga.
Seda kas või juba ainult seepärast, et lõviosa Tallinna
külastavaid välisturiste läheneb linnale mere poolt.
Rotermanni kvartalis valmis esimese etapina nelja hoonega plokk, kus
esimestel korrustel asub Rotermanni kaubamaja ning ülemistel korterid. Maa
alla on tulemas umbes 400 kohaga parkla. See pole juba iseenesest mingi
naljaasi, kuid arhitektuuriliselt vingemad pärlid peaksid valmis saama
kvartali arendamise teises etapis. Tuleb jalakäijate promenaad
valgustuspuude, omanäoliste tänavapinkide ning
linnaväljakuga.
Vana Hobujaama uulitsa serva pidi vookleva pika
elevaatorihoone teine külg on kinomaailmas teada kui kole
tööstusala, kus kuulus Vene filmilavastaja Andrei Tarkovski
võttis üles mõned kaadrid filmist “Stalker”.
Tööstusala asendub renoveeritud jalutustänavaga, mille
servas kaubanduspinnad. Aga nimeks saab loodetavasti Stalkeri käik.
Elevaatorihoone ajaloolised müürid on imposantsed, kuid neisse ei
luba muinsuskaitse aknaid raiuda. Olukord nõuab arendajalt
loomingulisust. Tavalised bürood akendeta ruumi ei tee. Korterid läbi
kahe korruse tulevad ülemistele korrustele. N-ö pimedasse ossa
jääb aga näiteks galerii läbi nelja korruse.
Arendaja loodab, et sinna tulevad ka tantsusaalid. See tähendab, kohad,
kus asuvad tegutsema tantsukoolid.
Vähem või
rohkem efektse vormiga büroohooneteks saavad kõik kvartali hooned.
Hugo Bossi nimeline rõivabränd saab tervenisti ühe
väiksema maja kasutajaks.
Ala arendab suurärimees Urmas
Sõõrumaale kuuluv Rotermann Eesti OÜ. Firma juhatuse
esimees Mart Saa märgib, et kui kõik sujub plaanipäraselt,
peaks kvartali teine etapp valmis saama nelja aasta jooksul ehk hiljemalt
aastal 2012. Investeeringute suurus on tema hinnangul üle
miljardi krooni.
Megakeskus, millist pole varem
nähtud
Kui Rotermanni kvartali projekt on
vanale ja väärikale tööstuspiirkonnale uue näo
andmine, siis Ahtri tänavast mere pool asuval krundile tuleb modernse
arhitektuuri tõeline meistriteos, millesarnast meil linnapildis pole.
Admiraliteedi basseini serva jäävale alale, kus kunagi asus
teadupoolest ka Vaibaparadiis ja kuhu veel mõned aastad tagasi pidi
kerkima veekeskus, tuleb 46 000 m2 pinnaga multifunktsionaalne
megakeskus. Selle objekti iseloomustamiseks ei leidugi paremat sõna kui
modern. Ka selle puhul räägib Saa üle miljardi krooni suurusest
investeeringute mahust ning kui kõik sujub, peaks keskus valmis
saama 2012. aastaks.
Objekti arendab Rotermann Eesti koos Arco
investeeringute ASiga.
Küsimusele, kas praegu, kui Eesti
kinnisvaraturule kiputakse vaat et hingekella lööma, maksab
rääkida meg
aarendustest, vastab Rotermann Eesti tegevjuht, et asjalood pole nii hullud,
kui sageli näidatakse.
Esiteks on tema sõnul
Tallinnas (ka Eestis üldisemalt) kvaliteetsete, heas asukohas asuvate
omalaadsete müügipindade defitsiit. “On terve hulk
maailmakuulsaid kaubamärke, keda seni Eestis pole ja kes on eksklusiivsest
müügipinnast vägagi huvitatud,” kirjeldab Saa kvartali
tulevasi asukaid.
Siiski möönab ta, et kinnisvara
müügiks tuleb praegu ehk rohkem vaeva näha. “See olukord,
kus kinnisvara end praktiliselt ise müüs, on muidugi
möödas. Turg, ütleme nii, hingab raskemalt kui varem, aga ta
elab selle aja üle. Kes tahavad nelja-aastases perspektiivis teha
õigeid investeeringuid, peaksid sellele siiski just tänasel
päeval mõtlema,” räägib Saa.
Linna keskus nihkub mere äärde
Kui
vaadata üldpilti, siis on selgelt näha, kuidas Rotermanni kvartal
koos teiste mereäärsete arendustega jookseb kokku Liivalaia ja Maakri
tänavatel arendatavate moodsa ilmega kvartalitega. See ongi tulevane
Tallinna city, mis kulgeb otse vanalinna kõrvalt reisisadamast Liivalaia
tänavani.
Linna keskus on praegusest vanalinna Vabaduse platsi
poolsest küljest nihkumas merepoolsele küljele. Kuuldavasti hakkab
Tallinna Linnavalitsus tulevikus asuma Linnahalli (kui näoga mere poole
vaadata, siis paremal pool) kõrval. Kohe sinnasamasse lähedale
Admiraliteedi basseini kõrvale Merekeskuse-nimelise poe taga asuvale
tühermaale rajab rohkem Venemaa ja Ukraina äridega tuntust kogunud
Hillar Teder luksusliku äri- ja elukvartali.
Teeb seda koos
ehitusfirmaga Skanska. Investeeringu mahuks ütles ta möödunud
sügisel Päevalehele antud intervjuus umbes kolm miljardit krooni. Ka
see kvartal peaks valmima umbes nelja aasta pärast.
Rotermanni
kvartali Kadrioru-poolsel küljel asub praegu
märkimisväärselt kopsakas maalapp, millel tegutsevad linnaliini
busside lõpp-peatus ning parkla. Sellele alale kavandab linn
koostöös OÜga Palmgrupp suurejoonelist arendust. Ärihoone,
mille esimesele korrusele tuleb bussiparkla, ning võimalik,
et ehitatakse ka hotell.
Palmgruppi juhib varem
Pindi Kinnisvarast tuntud ärimees Janno Rokk.
Võtmeküsimus – kuidas saada üle tee?
- Eesrindlikud plaanid kujundada reissadamast kuni Maakri ja Liivalaia tänavani moodne Tallinna city takerduvad ühe päris keerulise probleemi taha. Kaunid majad, kaubakeskused, puhvetid ja bürood tehakse küll valmis, aga küsimus on, kuidas selles piirkonnas peaks liikuma inimene. Nii sadamast tulev turist kui ka tavaline linnakodanik.
- Ahtri tänava ületamine – et saada sadamast rahulikult jalgsi Rotermanni kaubamajja ja Viru keskusse – on praegu Tallinna saabunud turistile tõsine katsumus. Ent seal ehk saab mõne valgusfooriga asja reguleeritud. See pole küll teab mis mugav.
Võib-olla, kui hoogne ehitamine ja arendamine õige vungi sisse saab, leidub piisavalt jõudu, et liiklus selles Ahtri tänava lõigus sootuks maa alla kaotada. Või on võimalik teha mingi sujuv sild.
- Hoopis dramaatilisem küsimus on, kuidas ületada Narva maanteed. See on koht, mis jalakäijate loomuliku kulgemise Sadama ja Liivalaia tänava vahelisel ala päris järsult läbi lõikab. Narva maantee, Laikmaa ja Hobujaama tänava ristmiku ületamine on tegelikult kohati eluohtlik, rääkimata sellest, et ebamugav.
- Hull on aga see, et pole hetkel head lahendust, mis Narva maantee ületamise jalakäijale mõnusamaks teeks. Viru keskuse juht Ants Vasar teab, et kunagi, kui keskust ja selle alla jäävat bussiterminali rajati, uuriti väga põhjalikult võimalust, et bussist tulevad ja bussile minevad inimesed saaksid liikuda Narva maantee alt läbi.
Ent selgus, et sügaval maa all kulgeb hulk kõiksugu trasse, millest jalakäijate tunnelite läbimurdmine läheks mõttetult kalliks. Sestap maeti see plaan maha.
Maapealseid lahendusi, mis Narva maantee ületamise mugavaks ja mõnusaks teeksid, pole. Jääb õhuvariant ehk sild. Muide, Viru keskuse detailplaneeringus on sild keskusest Postimaja suunas täitsa olemas. Lihtsalt joonistatud kui võimalus, ehkki kõik teavad, et niisama lihtsalt seda teha ei saa. Mäletatavasti leidis teravat vastukaja Viru keskuse ja kaubamaja vahele ehitatud galerii, mis varjas vaate Gonsiori tänavalt vanalinnale.
Sild Viru keskusest Rotermanni kvartali ja sadama poole varjaks vaate Narva maanteelt vanalinnale. See sild sünnitaks suurt vastaseisu. Aga kuidas probleem lahendada, et jalakäija saaks vabalt liikuma? Vasar arvab, et hea oleks, kui asutaks otsima lahendusi, mitte põhjuseid, et probleemi mitte lahendada. “See sild, kui see tehtaks, võiks ju olla omaette nähtus ja vaatamisväärsus,” märgib ta.