Sotsiaalministeerium kardab krahhi
Eesti Ekspressi käes on Sotsiaalministeeriumi siseseks kasutamiseks koostatud meediaplaan. See õpetab ametnikele, kuidas värsket ravikindlustusseadust esitleda avalikkusele nii, et selle nõrkused silma ei paistaks.
Ministeerium on seaduse probleemidest hästi teadlik. Kuna ravimite piirhindu ja hinnakokkuleppeid puudutavad määrused jõustuvad alles kuu aega pärast seaduse vastuvõtmist, 1. novembril, siis võib ajakirjandus ministeeriumi süüdistada seadusandliku vaakumi tekitamises. “Olukorda võib ära kasutada Haigekassa,” seisab ringkirjas.
Uus ravikindlustusseadus jõustub 1. oktoobril.
Olulisemad muutused võrreldes praegusega on:
*täiskasvanute hambaravi muutub tasuliseks
*lapse haiguse puhul makstakse haiguspäevi nooremate laste pealt kui varem
*tudengeid ei kindlustata akadeemilise puhkuse ajal
*raha eest saab end ravijärjekorras ettepoole osta
*haiguslehe puhul tabab patsienti ränk rahaline kaotus
*tudengite antibeebipillid lähevad poole kallimaks
*Tšernobõli veteranid, kui nad on nooremad kui 63 aastat, hoolitsegu enda eest ise
* ravimite hinnad tõusevad jne.
Seaduse sujuvat kasutuselevõttu takistab mitme rakendusakti puudumine, mis tegeliku jõustumise edasi lükkab. Nii piirhindu kui ka hinnakokkuleppeid ravimitootjatega puudutavad määrused jõustuvad alles 1. novembril ehk kuu aega seadusest hiljem.
Kõige nutusem on olukord nn haiguste ja ravimite nimekirjaga, kus haigekassa kogu summa või osa kinni kuludest maksab. Haiguste nimekiri lükati sel teisipäeval päevakorravälise punktina valitsusest läbi, ehkki ühtki viidet sellele varem valitsuse päevakorrast ei leidnud. Teist nimekirja, milles loetletakse üles tuhanded soodusravimid, alles tehakse.
Sotsiaalministeeriumi avalike suhete büroo juht Sigrid Tappo kardab meediat väga. Seaduse jõustumise puhul on ta koostanud kaheleheküljelise ringkirja, kuidas meediaga tohib suhelda. See läks neljale teemaga tegelevale ministeeriumi ametnikule.
Meediaplaan loeb nimepidi üles need ametnikud, kes üldse seadusest kõnelda tohivad. Tervishoiu teemadel on peamine “kõneisik” tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Ivi Normet. Küsimärgiga järgnevad talle ministri nõunik Helge Hallika ja tervishoiu asekantsleri nõuniku kt Anneli Taal.
Ravimite kohta jagavad selgitusi ravimipoliitika osakonna juhataja kt Andrus Sonnenberg, peaspetsialistid Tõnis Mandel ja Katrin Pudersell. Ka selles nimekirjas esineb ministri nõunik Hallika, kelle nime taga kordub jälle küsimärk.
Seejärel mainitakse teemasid, mille käsitlemine võib avalikkuse välja vihastada, sest need riivavad otse patsientide rahakotti. Et vältida pahameelt, tuleb karta Maalehte ja kõiki Eesti kohalike lehti, kes ministeeriumi ametnike arvates on “pahased mistahes kallinemise peale”.
Iseäranis ohtlik on suhelda kolme ajakirjanikuga. Need on Heidit Kaio Äripäevast ja Tiina Joosu-Palu ning Andrei Hvostov Eesti Ekspressist. “Ajalugu näitab, et kui Haigekassale miski ei meeldi, siis laks tuleb just neilt,” teatab ministeerium oma ametnikele.
Miks ministeerium neid kardab? Tiina Joosu abiellus suvel Haigekassa juhatuse liikme Toomas Paluga. Andrei Hvostovi elukaaslane on aga Haigekassa ravimite büroo juhataja Kadi Lambot.
Kaksteist turvalist ajakirjanikku on Sotsiaalministeeriumi suhtekorraldajate silmis armu leidnud: need on Aita Nurga ja Mai Vöörmann Postimehest, Helen Eelrand ja Svea Talving Eesti Päevalehest, Kadri Paas ja Kadri Jakobson SL Õhtulehest, Annika Alasoo ja Sulev Vedler Eesti Ekspressist, Anneli Sihvart Maalehest, lisaks Peep Talima ja Virve Liivanõmm.
Heidit Kaioga tohib rääkida ainult ravimitest, tervishoiu teemadest kirjutajana pole ta soovitav persoon.
Soodsate ajakirjanike nimekirja puhul soovitab avalike suhete büroo ametnikele individuaalse lähenemise proovimist: kohtumised kõneisikutega ja nende päringute käsitlemine esimeses järjekorras.
Sigrid Tappo tunnistab Eesti Ekspressi küsimuse peale: “Jah, mina koostasin selle paberi, ja selle said meie majast neli inimest.” Tappo räägib, et nimekiri ajakirjanikest tehti enda jaoks, “et keegi ära ei ununeks ja tähelepanuta ei jääks”.
Ministeerium kogub hoolikalt kokku kõik neid puudutavad artiklid, ja “ikka torkab silma, kes on meelestatud negatiivselt”. Väljend “ohtlik allikas”, millega ristiti ajakirjanikud, kellega kõnelda ei maksa, oli Tappo sõnul võibolla valesti valitud.
Tänavu veebruaris, kui lekkis analoogne meediaga suhtlemise õpetus Keskerakonnast, sõnastas valitsuse pressibüroo väärtused, millest riigiasutuse avalike suhete teenistus peab kinni pidama.
Alla kirjutas ka Sotsiaalministeeriumi vastav teenistus. Lepiti kokku, et saladusi avalikkuse ees ei tohi olla. Igasugune teave, mis pole riigisaladuseks kuulutatud või salastatatud muust seadusest tulenevalt, on avalik.
Lepiti ka kokku, et partneritest ja sihtrühmadest halba ei räägita. “Kui meile ei meeldi meie koostööpartnerid, peaksime tõsiselt mõtlema, kas oleme valinud õige ameti” seisab ühisavalduses. Nagu ka võrdsuse printsiip: “Infot tuleb edastada kõigile partneritele võrdselt, eelistamata üht osapoolt teisele.”
Kas Sotsiaalministeerium ei kavatse kohelda ajakirjanikke ja nende kaudu väljaandeid ebavõrdselt?
“Ei, ei, ei, ei, ei! “ hüüab Sigrid Tappo.
RKS on ravikindlustusseadus, mis hakkab kehtima 1. oktoobrist 2002.
Rangelt salajane!
10 probleemi, mille pärast Sotsiaalministeerium on hirmul.
Ajakirjanikud, keda Sotsiaalministeerium kardab.
Ajakirjanikud, keda Sotsiaalministeeirum loodab oma huvides ära kasutada.
“Õukonnaajakirjanike” küsimustele tuleb vastata väljaspool järjekorda.
Ajalehti ja ajakirju tuleb karta rohkem kui raadiot ja televisiooni, sest “ussitamine” algab sealt.
Salaprotokolli koostasid Sotsiaalministeeriumi avalike suhete büroo juhataja Sigrid Tappo ja koosseisuväline peaspetsialist Külliki Heide.
Kommentaar
Seadus, millega on pidev jama
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare survel sotsiaalministriks hakanud Siiri Oviiri töö algas aasta algul meediaskandaaliga. Enne ametisse kinnitamist tegi Oviir riigikogu liikmena seadusemuudatuse ettepaneku, mis sõna-sõnalt ja täht-tähelt langeb kokku ravimitootjate muudatusettepanekuga.
Ajakirjanduse süüdistustele vastas minister, et ta ei esindanud ravimitootjate huve, vaid sõnastas muudatusettepanekud ise. Kuid sotsiaalministri ja ühe huvigrupi soovid langevad täpselt ühte: lasta ravimihindadel jätkuvalt tõusta.
Kriitikale vastuseks teatas Oviir, et ei kavatse ravikindlustuse seaduse eelnõu riigikogu menetlusest tagasi võtta ja seda saab korrigeerida muudatusettepanekute kaudu.
Oviir on ravikindlustuseadust surunud jõuliselt. Ühelt poolt on see soov põhjendatud. 1991. aastal jõustunud praegu kehtiv seadus on ilmselgelt ajale jalgu jäänud.
Ometi peab mõtlema ka võimalusele, et ravimitootjatest huvigrupid sponsoreerivad suuremaid erakondi, kellest moodustatud valitsus võtab omakorda vastu huvigrupile soodsad otsused.
Endise sotsiaalministri Toomas Vilosiuse (Reformierakond) sõnul on tõenäoline, et uus ravikindlustuse seadus on juba kevadel parlamendis tagasi. Sest see on toores.
Annika Alasoo
