Eelnõu mõte on selles, et odavam on maksta kinni lastehoiu tasu, kui ehitada ja üleval pidada tervet lasteaeda. Odavaks teeb sotsiaalministeeriumi sotsiaalhoolekande teenuse alla kuuluva lastehoiu asjaolu, et nõuded on leebemad. Neilt ei nõuta õppekava, lapsehoidjaks saamisel piisab 160 tunnise kursuse läbimisest.

Ministeeriumil oli seaduse jõustumisega väga kiire – seda taheti käivitada juba 1.septembrist. Kuna aga kultuurikomisjonis olid kõigi nelja erakonna esindajad kriitilised ning kolmele punktile tehti lausa 26 parandusettepanekut, lükkus seaduse jõustumine tulevale aastale.

Riigikoguliikmed Mailis Reps ja Liisa Pakosta nimetavad eelnõu lastekahjulikuks.



Liisa Pakosta põrmustab ministeeriumi öise pressiteate

Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerb väljastas öösel pressiteate justnagu Ekspressi artikkel põhineks valeinfol. Liisa Pakosta võttis kiirelt koostatud pressiteate ette ja leidis palju valet.

Väide pressiteatest nr 1)
"Haridus- ja Teadusministeeriumi 2011. aastast ette valmistatud ja valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõu ei muuda midagi praegu omavalitsuse kehtivas kohustuses tagada igale lapsele lasteaiakoht.”

Liisa Pakosta: See väide HTM pressiteates ei vasta tõele ja on eksitav. Eelnõu 641 SE on Vabariigi valitsuse poolt esitatud Riigikogule selliselt, et eelnõu § 1. punkt 1 alusel muudetakse koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahvi 10 teksti ja sõnastatakse see järgmiselt: „(1) Valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema või eestkostja (edaspidi vanem) elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 

Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.” 

Paksus kirjas tekstiosa on uus võrreldes praegu kehtiva seadusega ning tegemist on täiesti uue olukorra loomisega kohaliku omavalitsuse kohustuses tagada igale lapsele alates pooleteiseaastaseks saamisest lasteaiakoht. Eelnõu teksti kohaselt loetakse kohaliku omavalitsuse kohustus nimelt täidetuks ka siis, kui omavalitsus pakub lapsele lastehoiukohta. Seega on tegemist just selle muutusega, millega EE artikkel tegeleb.
Sama kordab üle ka eelnõu seletuskiri, mille on koostanud HTM, tsiteerin: "Hiljemalt alates 4. eluaastast peab olema lapsevanema taotlusel võimaldatud lapsele koht koolieelses lasteasutuses. Eelnõus väljapakutud regulatsioon muudab lasteaiakoha tagamise paindlikumaks, kuna nüüd võib kohalik omavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastaste laste puhul tagada lapsevanemale lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenuse.”

Väide pressiteatest nr. 2)
Küll aga on eelnõus esitatud võimalus, et omavalitsus võib pakkuda kuni kolme- (ja mitte nelja) aastasele lapsele ka lapsehoiukohta, kuid ainult lapsevanema nõusolekul. Kui lapsevanem sellega ei nõustu, kehtib omavalitsusele edasi kohustus tagada sellele lapsele lasteaiakoht.

Artiklis ongi välja toodud probleemid, mis lapsevanema nõusolek endaga kaasa tooks ning milliste asjaoludega ei ole eelnõus arvestatud. Seega on HTM pealkiri valeinfost sügavalt eksitav.

Seda, et probleemid on reaalselt olemas, näitab ka pöördumiste ja parandusteetepankute hulk ning sisu, mis on avalikult jälgitav Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=eelnou&eid=a2224266-380e-4e4d-88b4-bfa5a570469f&)

Väide 3 - HTM peaeksperdi Tiina Petersoni väide:
"Kuna lasteaiakohtade nappuse probleem on kestnud juba aastaid, siis on Haridus- ja Teadusministeerium tulnud välja lahendusettepanekuga muuta koolieelse lasteasutuse seadust ja anda ka kohalikele omavalitsustele õigus luua 1,5-3-aastastele lastele lapsehoide, kuhu lapsevanema nõusolekul oleks võimalik lapsi panna."

Liisa Pakosta:
Kui aga loeme, mida HTM oma eelnõu seletuskirjas kirjutab, siis seal ta ei räägi sõnagi, et omavalitsused hakkaks nüüd lastehoidusid looma. Veelkord tuleb korrata, et see pole kuidagi omavalitsustele keelatud ka täna, omavalitsus võib luua nii palju lastehoidusid, kui ta vähegi tahab juba täna, selles osas ei muuda seaduseelnõu mitte midagi! Sotsiaalhoolekande seaduse praegugi kehtiva paragrahvi 123 lõikest 1 tulenevalt võib täielikult või osaliselt riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba. 2012. a-l osutasid 50 kohalikku omavalitsust lapsehoiuteenust, mille keskmiseks maksumuseks kohalikule omavalitsusele lapse kohta aastas on 1166 eurot (ei sisalda investeeringuid ega lapsevanema osalustasu).

Seega pakub oma seletuses HTM peaekspert Tiina Peterson siin avalikkust eksitavalt välja, et HTM pakuks justkui uut õigust - ei paku mingit uut õigust ega VÕIMALUST, see õigus ja võimalus on kenasti täna olemas ja seda juba ülemöödunud aastal ka 50 kohalikku omavalitsust kasutasid!
Uus on seesama, mis on articles välja toodud, et KOV’ilt vähendatud kohustus pakkuda lasteaiakohti.

See võib tõesti olla nii, et kuna ametnik ei saa vist üldse aru, misasja ta teeb, ja Ossinovski üldse ei süvene, või ei saa ka aru, siis ongi selline segadus. Aga lõpuks tähendaks see ministri võimetus süveneda ja ametniku arusaamatus sellest, mis juba on ja mida HTM niiöelda juurde pakub, olulist tagasiminekut laset jaoks (me oleme käsitlenud vaid väikest osa probleemidest).