Vastavad Allar Tankler Hans H. Luik:

qw

24.09.2014 12:03

Miks avaldatatakse eesti ajakirjanduses (sh DELFI ja Eesti Ekspressis) anonüümseid uudis-ja arvamusartikleid ning miks see on eesti digiajakirjanduses lausa trendiks kujunemas? 
Kas Eestis on sõnavabaduse realiseeritavuse ja selle riigi poolse kaitsega siis nii kehvad lood, et lausa ajakirjanikud on sunnitud end anonüümselt väljendama?
PS: Anonüümse uudise ja artikli all pean ma silmas sellist uudis-või arvamusartiklit, mis ei sisalda ühtegi viidet artikli koostanud ajakirjaniku või ajakirjandusväljaande töötaja nimele.

Ekspressis on 25 aastaga anonüümselt või variautori nime all ilmunud lugude osakaal ikka pigem kahanenud, kui meenutada selliseid kirjutajaid nagu Beata Kana, Marta Karu jpt. Isegi juhtkirjad, mis enamikel lehtedel on anonüümsed, on Ekspressis nimega! Mõned erandid jäävad - ikka selleks, et ükski hea lugu ei jääks avaldamata lihtsalt sellepärast, et autor peab muretsema oma füüsilise või sotsiaalse turvalisuse pärast.

HHL : Ma olen Allariga nõus. Esialgu me isegi kiusasime üht konkurenti, Mart Kadastikku, kasutades sama varjunime Jaak Kaljo, mille all nõukogude aja Edasis (Postimehes) ilmusid KGB-le meeltmööda artiklid. Nüüd aga, lugeja näeb, on see kõik minevik. Delfi iga uudisnupu juurde pole mõtet autorit lisada, kuna lihtsamad uudised lihtsalt refereerivad kellegi kolmanda sõnu. Valvetoimetaja aga on alati olemas, kellega vaielda.

Harju Loogika

24.09.2014 12:19

Miks Eesti Ekspress Kaur Kenderit ja Inno Tähismaad ei avalda?

Kaur Kenderilt ilmus Ekspressis viimati „50 halli varjundi" arvustus, mitte liiga ammu. Inno Tähismaad avaldas Ekspress samuti, kui ta veel rohkem kirjutas. Toimetus kaastöid ei tagasta ega retsenseeri.

HHL: Eesti Ekspressi Areen tellis mitte väga ammu kirjanik Kenderilt kaastöö, ent nagu Areeni juhataja Kadri Karro ka meie veergudel kirjutas, oli tegu rohkem seksuaaltehnika ja -mehhaanika analüüsiga.http://ekspress.delfi.ee/misc/cc/img/default/vote-separator.gif

Enn

24.09.2014 12:22

Kui AMA, siis küsin otse: kas võitleksite pigem 1 hobuse suuruse pardiga või 100 pardi suuruse hobusega?

See on õigustatud küsimus. Eile õhtul toimetusest väljudes ootas parklas mind hiiglaslik part. Kui neid oleks 100 olnud, poleks ma enam teiega. Isegi kui hobusesuurune part oma raskuse all kokku ei vaju, oleks ta piisavalt aeglane, et iga kell teda valida.http://ekspress.delfi.ee/misc/cc/img/default/vote-separator.gif

HHL: Tänu noorte tööle nii Ekspress Grupi juhtimises kui meie väljaannete toimetamisel tunnen end nii sadulas istumas kui ei kunagi varem. Andke sauruseid, lööme hambad kurku.

Ilo Veski

24.09.2014 12:57

Kes kirjutab Ülo Tuuliku nime alt?
Kes on Kranaadi toimetaja?

Ülo Tuuliku nime all, ma eeldan, kirjutab Ülo Tuulik. Ülo Jalakas on tunni kaupa renditav, odavalt. Nagu ka artikli juurde lisatud käskkirjast näha, lasub vastutus avalikuks publitseerimiseks keelatud andmete avaldamise eest ja Kranaadis ilmuva eest ajalehe vastutaval väljaandjal.

HHL: Korraliku toimetaja käe all kirjutab ka Ülo Jalakas puhast kulda. Mäletate, kui hea oli Inno Tähismaa Äripäevas 15 aastat tagasi?

Lugeja

24.09.2014 13:15

Kas Ekspressi kolmapäevane ilmumispäev on ennast õigustanud?

Meie filosoofia on enesekindel: Ekspress võib ilmuda ükskõik, millisel päeval - kui leht paneb rääkima, küll leitakse ka aeg see läbi lugeda, poest või postkastist ära tuua, nädalapäevast sõltumata. Konkreetselt kolmapäevane ilmumispäev õigustab end majanduslikult mitmes mõttes, konkreetselt lehe müük oli umbes 7 nädalat tavapärasest väiksem, seejärel ilmselt harjuti ümber ja müük normaliseerus.

HHL: Mõned sõbrad avaldavad kahetsust, et pole aega keset nädalat kultuurilisa Areen lugeda, lihtsalt aeg saab otsa ja tuleb tööle kobida.

http://ekspress.delfi.ee/misc/cc/img/default/vote-separator.gifmida

24.09.2014 13:22

tähendab "Aika alkaa nyt!". Kas kasutate võõrtööjõudu ja kui jah siis kuidas see ennast õigustab?

Mujalt tulevate kirjutajate pilk Eesti elule on kindlasti värskem, seega kui võimalik, siis jah. Abdul Turay on Ekspressis näiteks häid asju kirjutanud. Samuti kunagi Vello Vikerkaar. Raske hinnata, keda võõrtööjõuks pidada, aga pigem ikka võiks osakaal suureneda.

HHL: Just lõpetasin lõuna Dozhd TV juhataja Natalja Sindejeva ja EPL kolumnist Artemi Troitskiga. Tundub, et saame välisautoreid, vene demokraate, veel juurdegi.

http://ekspress.delfi.ee/misc/cc/img/default/vote-separator.gifKüsiksin midagi muud

24.09.2014 13:31

Kas meil ei ole riigipiiri seepärast, et piir on ida poolt nagunii valvatud?
Kas valitsejad äkki ootavad hoopis vana korda tagasi, sest nemad ja nende soosikud elasid siis veel paremini rahvaga võrreldes?

Hiina pidavat ehitama uut Hiina müüri - istutama tihedat metsa oma piiridele, et võidelda Gobi kõrbe laienemisega. Hiljutisest Ekspressi külalispeatoimetajast Valdur Mikitast inspireerituna, ehk peaks hoopis metsiku metsa piirile kasvama panema, selle asemel, et lagedaks raiuda? Mets teeks oma loodusliku valiku, kes Eestisse elama sobib.

HHL: mis piiri puutub, siis on mul tunne, et Eston Kohveri episoodis meie piirivalvurid /või nende ülemused/ üritasid oma vene kolleege tüssata. Kes laskis lahti ERR uudise, nagu oleksid mõlemad piiriprotokollid identsed? Vene Delfi avastas juba 10-ndal septembril, et ei ole. Kas venelastele lükati allakirjutamiseks ette eestikeelne tekst, ja nemad pimesi kirjutasid alla? On see Eesti iseseisvuse kaitsmise erivorm?

http://ekspress.delfi.ee/misc/cc/img/default/vote-separator.gifKüsimus

24.09.2014 13:39

Miks Te avaldate oma kvaliteetlehes Katrin Lusti artikleid? Muide, "üks tuntuimaid" (tänase loo pealkirjas) on ortograafiselt väär.

Aitäh paranduse eest, teeme veebis vastavad parandused, vabandan. Soovitan lugeda Katrini intervjuud tuntud kirjanikuga, kes sai jagu oma kasiinosõltuvusest. Mõtlemapanev lugu sellest, kas Eesti riik soosib hasartmängurlust - isegi oluliselt väiksema tuluga Eesti Loto maksab rohkem hasartmängumaksu kui kasiinod. Rahvusvahelises teaduskirjanduses on täheldatud seost - kõrge korruptsioonitasemega ja klannimajandusega riikides, kus inimesed ei taju, et normaalne areng ja töö tooks arengut, karjääri ja sissetulekute kasvu, mängitakse tavapärasest enam õnnemänge. On see paratamatus või riiklikult soodustatud asendustegevus? 

Mari-Liis Mäevere

24-09-2014 15:13

Kas online meedia (sh sotsiaalmeedia) on muutnud ajakirjanduse kui neljanda võimu veelgi mõjukamaks või on kujunenud hoopis viiendaks jõuks?

Kui võtta laiemalt avalikkus ja avalik arvamus, siis kindlasti on ta kokkuvõttes kõlavam ja nähtavam, aga ka mitmehäälsem. Üks ajaleht võib nõuda kellegi tagasiastumist, aga 1000 valjuhäälset tvitterdajat nõuda talle ametikõrgendust. Ajakirjandus oli kunagi tõesti eraldi seisus, neljas seisus, täna on asi demokraatlikum, igaühel võimalus samadele privileegidele pretendeerida.

krants

24-09-2014 14:34

Millal võiksid ilmuda nö. eri värvi Ekspressid? Loen lehte algusest pääle ega viitsi varsti terakesi sotsiaalporno sõkalde vahelt välja surkida. Hää meelega ostaks rohelist või sinist Ekspressi ja jätaks kollase sihtgrupile. Muidu on teil häid tegijaid küllaga, Kivi, Jürgen, Jõgeda, Ladõnskaja, eks nii mõnel teiselgi on omad hetked :)

Me loodame veel sel aastal jõuda rakenduseni, kus on võimalik tellida konkreetsete autorite looming, sõltumata sellest, kas tema lugu ilmus Ekspressi paberväljaandes, kusagil veebis, Päevalehes või mujal. Üldiselt aga peaks Ekspressi tugevus olema see, et ta üllatab ootamatute autorite-teemade-vaatenurkadega - asjadega, mille tellimise peale ei tuleks, aga tagantjärgi oleks olnud kahju, kui poleks tellinud.

Jaga
Kommentaarid