Spetsialist: kõik ametnikud ei peagi sama palka saama
Millest lähtuvalt määratakse riigiametnike palgad ja palgaastmed?
Riigiametnike palkade määramise praktikad on asutustes erinevad, sõltudes eelarvelistest võimalustest ning värvatava tööjõu väärtusest tööturul.
Aga riigifirmade juhtide omad?
Riigiosalusega äriühingute juhtide palgad määrab nõukogu.
Kuidas hinnatakse vastutust?
Ühtne praktika puudub. Keskselt on välja töötatud ametikohtade hindamise metoodika, mille kasutamine pole kohustuslik, kuid mida mitmed asutused rakendavad. Ametikohtade hindamise meetod sõltub asutuse palgapoliitikast ja põhimõtetest.
Kas palku võrreldakse erafirmadega või Brüsseliga?
Keskset süsteemset võrdlust ei toimu hetkel ei erafirmade ega Brüsseliga. Tulevikusuund on ennekõike võrdlus avaliku teenistuse asutuste vahel. Seejärel võrdlus Eesti erasektoriga, nii palju kui võimalik on, ja kõige viimasena tippspetsialistide palkade võrdlus ka Euroopa Liidu ja OECD tasandil. Kuid viimane saab teostuda alles siis, kui avaliku teenistuse asutustevaheline palgavõrdlus juba toimib, ning sellel on mõtet siis, kui Eesti elatustase on rohkem ühtlustunud ELi tasemega.
Kas Eesti kaotab praegu Brüsselile paremaid ja nutikamaid ametnikke, kes kipuvad Euroopa Liidu struktuuridesse kõrgema palga peale tööle?
Vastav statistika puudub, mistõttu ei saa öelda, kui palju läheb Eestist Brüsselisse tippametnikke. Samas ei saa öelda, et see on kaotus, sest ametnike teenistussuhted Brüsselis on üldjuhul tähtajalised ning nad tulevad sealt heade teadmiste ja kogemustega Eesti riiki edasi teenima. Isegi kui nad ei tule tagasi, on ikkagi Eesti riigi huvides, kui saame rahvusvahelistes organisatsioonides parema esinduse. Paljud riigid näevad tublisti vaeva, et oma esindatust suurendada.
Hetkel on see meie jaoks siiski teine tööturg, keda me endale otseseks konkurendiks ei pea. Me võime oma palkasid ka poole võrra tõsta, olukorda see siiski oluliselt ei muudaks. Iga asi omal ajal.
Kas riigikassast makstavad palgad on praegu konkurentsivõimelised?
Sellele küsimusele on raske vastata, sest usaldusväärne võrdlus erasektoriga puudub.
Lisaks on keeruline defineerida mõistet “konkurentsivõime”. Kindlasti ei ole nii, et kõik töötajad, kes teevad sarnast tööd, peaksid saama sarnast palka. Alati on organisatsioone, kus mingi ametikoht on olulisema strateegilise väärtusega kui samasugune ametikoht teises organisatsioonis. Lisaks pole kõik töötajad võrdsed — on tublimaid ja vähemtublimaid.
Mõne valdkonna ametikoht võib olla erasektori ettevõtte jaoks strateegiliselt väga oluline ning eeldada tipptasemel spetsialiste, samas kui avalikus sektoris ei pruugi see olla esmatähtis. Ja võib olla ka vastupidi.
Kas palku tuleks tõsta?
Keskselt ja üldiselt ei saa kindlasti öelda, kellel ja kus palka tõsta tuleb. Seda saavad otsustada asutuste juhid, kes tunnevad oma asutuse spetsiifikat, oskavad arvestada ametikohtade strateegilist olulisust ning nendel ametikohtadel töötavate inimeste teadmisi, oskusi ja võimekust. Seda kõike olemasoleva palgafondi raames.
Või saaks masu arvestades palku langetada?
Ka seda ei saa keskselt öelda, vaid see saab jääda asutuste juhtide otsustada.
Kas riigiametnike palgad on praegu teie hinnangul läbipaistvad?
Kindlasti on selles osas arenguruumi. Kui need oleksid piisavalt läbipaistvad, ei oleks valitsusliidu tegevuskavas või uue avaliku teenistuse seaduse üheks eesmärgiks riigiametnike palkade läbipaistvuse ja võrreldavuse parandamine.
Kuidas kujuneb tippametnike tegelik sissetulek: hüvede, kompensatsioonide, esinduskulude ja muu sarnasega?
Kui silmas peetakse riigikogu ja presidendi poolt ametisse nimetatavaid kõrgemaid riigiteenijaid, siis nende tegelik sissetulek kujuneb seaduste alusel. Ülevaadet nimetatud ametnikele tehtavatest kõikidest väljamaksetest hetkel ei ole.
