Sportlased tahavad riigilt raha
Eesti Autospordi Liidu telefon on juba mõnda aega vastu võtnud murelike sportlaste kõnesid: "Mis saab, kas jääme rahata?" Paljud võistlused nõuavad pikaaegset etteregistreerimist. Sportlased aga ei julge end kuhugi kirja panna, kuni pole selge, kas riik paneb nende rahakotile suurema põntsu või mitte.
"Meie sportlased peavad raha otsima iseseisvalt – alaliidu kaudu riik neid ei toeta. Kui riigi osalusega firmad neid aga enam ei sponseeri, siis on see neile kindlasti suur löök," selgitab Eesti Autospordi Liidu asepeasekretär Priit Pallo.
Esialgu käivad vaid jutud, et sportlased jäetakse riigi osalusega ettevõtete toetusest ilma. Kindlat seisukohta ses suhtes veel pole. Novembri lõpus saatis kultuuriminister ja Eesti Spordi Nõukogu esimees kirja Urmas Paet peaminister Juhan Partsile, rahandusminister Taavi Veskimägile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonenile. "Paljud spordialaliidud ja sportlased on arvestanud lisaks riigieelarvelistele eraldustele ka sponsortoetustega. Selle puudumisel võib kannatada sportlaste üldine ettevalmistus, mis omakorda võib tähendada sportlike tippsaavutuste ja seeläbi ka Eesti riigi maine langust," kirjutab minister Paet, paludes ühtlasi Partsil, Veskimägil ja Atonenil otsustusprotsessi kiirendada.
Otsust ei tule aga enam selle aastanumbri sees – viimane valitsuse istung on neljapäeval, selle päevakorras sportlaste rahateemat ei ole. "Ma saan aru, et see arutelu on vajalik, sest reeglid, kuidas riigi äriühing võib sportlast või kultuuriüritust toetada, olid siiani peaaegu olematud. Loomulikult tuleb reeglid paika panna. Kuid võimalus riigifirmalt raha saamiseks peaks ikkagi jääma, muidu satuvad mõned alaliidud raskustesse," selgitab minister Urmas Paet Ekspressile. "Ennekõike ootan, et võimalikult ruttu saaks asjad selgeks."
Seda ootavad ka teised.
Eesti Jalgratturite Liit jäi riigiettevõtete sponsorrahast ilma juba tänavu. "Tuleval aastal mõjutab see meid väga valusalt," ütleb peasekretär Urmas Karlson. "Juba sel aastal jäi meil 300 000 krooni loodetud raha saamata." Jalgrattureid on toetanud Tallinna Sadam ja Eesti Post. Peamiselt on nende rahaga hoitud vee peal sportlasi, kes pole veel päris tipus, kuid ei tee enam ka lastesporti.
Ka Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Erik Pallase võtab toetuste lõppemise suhtes järsult tauniva seisukoha. Atleete toetavad Tallinna Sadam ja Elion. Tallinna Sadama toetus jääb õnneks kergejõustiklastele esialgu alles, sest sadamaga on sõlmitud pikaajaline leping. Kuid toetused, mis sportlased on ise otse sponsorilt välja kaubelnud, on juba kadunud.
Autosport on traditsiooniliselt raha saanud Tallinna Sadamalt – suurima noosi on korjanud noor vormelisõitja Marko Asmer, keda sadam toetab kolme aasta jooksul kolme miljoni krooniga, aga raha on jagunud ka teistele motosportlastele. Ka on Tallinna Sadam alati toetanud traditsioonilist Kalevi suursõitu. Kuid Asmeriga on sadam pikaajalise sponsorlepingu juba varem ära sõlminud, tühjade pihkudega jäävad hoopis need, kes ootavad riigifirmalt iga-aastast tunduvalt tagasihoidlikumat panust.
Kuigi traditsiooniliselt tšempioneid tootvad Eesti Suusaliit ja Eesti Judoliit eriti riigifirmade rahakotist ei sõltu, tunnistavad nendegi juhid, et nad ootavad riigilt positiivset otsust.
Praeguses segaduses on ettevõtetel oma toetusraha maksmise otsust raske teha, sest nad ei tea, mida riik otsustab. "See segadus asja ümber ongi kõige hullem. Tuleks siis otsus, et ei või ja kõik. Siis hakkaks juba aegsasti teisi variante otsima. Ootan tegutsejate tarka otsust ja ruttu!" räägib Autospordi Liidu peasekretär Arno Sillat.
Rahandusministeerium on eelnõu juba valmis kirjutanud. Järgmise aasta alguses loodetakse see valitsusele kinnitamiseks saata. Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Indrek Raudjalg ütleb, et eelnõu lubab sponsorlust ainult sellisel juhul, kui see on seotud äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide täitmisega - näiteks sponsoreeritakse mingit põhitegevusega seotud valdkonda.
Sillat ütleb, et ta pole iseenesest selle vastu, kui enne sponsortoetusteks makstud raha nüüd mingil muul viisil abivajajateni jõuaks, kui riik korjab firmadest dividendid oma eelarvesse ja sealtkaudu otse jagama hakkab. "Aga kas riik on valmis kohe otse andma selle toetuse? Ma natuke kahtlen!"
