Terase sajatuste sihtmärk on tema ametivend Saksamaal - Vigastatud Eesti Sõjameeste Ühingu (VESÜ) juhataja, samuti 82aastane Anatol Schmidt. Eakad härrad ajas tülli raha, mis teeniti Vigastatud Eesti Sõjameeste Kodu müügist Heidelbergi lähistel Schönaus 1998. aastal. Tallinnas kahtlustatakse, et 1944. aastal Sinimägedes Eesti Diviisi ehk Waffen-SSi ridades haavata saanud Schmidt pistis taskusse üle kuue miljoni krooni.

Algul tahtis Terase veetav veteranideühendus väliseestlase kohtusse anda, aga loobus väitega, et protsessimine välismaal sööb peaaegu kogu vaidlusaluse summa. "Meie liikmeskond on liiga vana. Mina olen veel ainus, kes rabeleb." Esimehe sõnul on 114 EVSÜ liikme keskmine vanus 80 ja suremus 10-15 protsenti aastas. Teras ei varja, et oodatakse ka Schmidti lahkumist taevasesse inglikoori, et tema järglasega rahajutu juurde naasta.

Eestlaste poolt Lõuna-Saksa haljale mäenõlvale rajatud majas tänini oma päevi õhtusse veeretav Schmidt esitab aga hulga dokumente, mis jätavad mulje, et ehkki tema juhitud ühing lubas miljonid Eestisse saata, keelas kohalik maksuamet selle arusaamatul põhjusel ära. Nii istubki SS-vägede veteran varanduse otsas ja kulupead peavad sõnasõda nagu lapsed.

Vanim sõjaline organisatsioon

Tuleva aasta 11. septembril 90. sünnipäeva tähistav EVSÜ loodi algselt Esimeses maailmasõjas Vene armees vigastatud ja invaliidistunud eestlaste ja nende perede abistamiseks, mistõttu nimetab end vanimaks sõjaliseks organisatsiooniks Eestis.

Hiljem lisandusid Vabadussõjas vigastatud ja ühingu 10. aastapäeval loendati liikmeid 5000 ning esindusi üle Eesti 14. Organisatsioonile kuulusid muu hulgas talu ja puidutööstus Narva lähistel, pajuistandus ja korvmööblitööstus Tartumaal, kingsepatöökojad Tallinnas ja limonaadivabrik Valgas. Auliikmed olid riigivanem Konstantin Päts, kindral Johan Laidoner ja admiral Johan Pitka.

Ehkki punarežiim keelustas tegevuse Eestis, jätkas organisatsioon Vigastatud Eesti Sõjameeste Ühingu nime all Saksamaal. Ühingu, mille asutajaliikmete sekka kuulus ka Schmidt, suurim saavutus oli üle ilma elavate rahvuskaaslaste hulgas toimunud korjanduse abil sõjainvaliidide keskuse rajamine Lõuna-Saksamaal. Esimene kaheksa korteriga osa valmis 1959 ja suurem neljakorruseline maja 17 korteriga suvel 1965.

Kui Eestisse jäänud vabadusvõitlejad 1991. aastal Tallinnas kommunismivastases võitluses vigastatute ühingu asutasid ja EVSÜ õigusjärglaseks said, ei teadnud nad eksiilis tegutsevast äravahetamiseni sarnase nimega ühingust miskit. "Kõik oli ju raudeesriide taga," nendib Jüri Teras, kes on EVSÜ kolmas esimees taasiseseisvumise järel.

Kui Saksa mundrit kandnud hakkasid välismaal oma invaliidsuspensioni taga ajama, avastati ootamatult, et Schönaus tegutseb Sõjameeste Kodu, mida haldab VESÜ. "Schmidt õpetas, kuidas seda pensioniasja ajada," kiidab Teras endist relvavenda.

Et Schönau keskuses elas tollal vaid käputäis eakaid eestlasi, pakkus Schmidt: võtku Eesti sõsarorganisatsioo n hingusele mineva kompleksi majandamine endale. Eestis tegutsenud veteranid aga leidsid, et see käib üle jõu, sest kasvuraskustes ühing nägi toona niigi kurja vaeva, et tagasi saada talle Tallinnas Tatari tänaval kuulunud maja.

VESÜ versus EVSÜ

Sõjameeste Kodu pääses juba korra napilt pankrotist. See juhtus 1966, aasta pärast kortermaja valmimist, kui kuhjusid ehituse venimisest, ületöödest ja hinnatõusust tekkinud makseraskused. Värsked hooned päästis haamri alla minekust väliseesti organisatsioonide eeskätt USAs korraldatud "hädaolukorra eriaktsioon", mille abil korjatud rahaga kiired võlad likvideeriti.

Sõjainvaliidide ühing Saksamaal pidas lõpuks vastu üle 45 aasta. 30. septembril 1995 kutsus ühingu viimane esimees Schmidt kokku üldkoosoleku, kus otsustati VESÜ likvideerida ja Kodu maha müüa. "Kui eestlaste arv kahanes, konstateerisime, et Kodu on oma otstarbe täitnud ja kuulub nüüd likvideerimisele," teatas Schmidt. "Ja peakoosolek võttis vastu otsuse, et Schönau kinnisvara tuleb maha müüa ja puhaskasu üle anda EVSÜ-le Tallinnas."

1998. aasta veebruaris müüs üldkoosoleku poolt volitatud Schmidt hooned 1,8 miljoni Saksa marga eest kohalikule ehitusettevõtjale. Lepingu järgi läks miljon marka võlausaldajatele, sealhulgas annetusi teinud väliseesti organisatsioonidele. Ülejäänud ligi 800 000 marka ehk tänase kursi järgi umbes 6,4 miljonit krooni pandi Heidelbergi panka.

Tallinnas tegutsevad veteranid rõõmustasid juba ette rahasüsti üle, mis kulunuks marjaks ära ühingule kuuluva Tatari 3 asuva hoone remondis. Ent kui raha ei tulnud ega tulnud, tegi EVSÜ maja korda pangalaenuga, mis tänu kerkinud üürihindadele (majas on peale ühingu ruumide neli korterit) suudeti hiljem ka iseseisvalt tagasi maksta.

Advokaadid ainsana kasumis

Esimees Jüri Teras koostas terve kartoteegi pikast ja üha teravamaks muutuvast kirjavahetusest majaraha teemal. "Ultimatiivsed nõudmised jäävad tähelepanuta," kuulutab Schmidt ühes oma viimases kirjas. "Kuna suhted jahenesid, siis Schmidt keeldus jääksumma üleandmisest ja tahab seda ainuisikuliselt kontrollida," usub Teras. "Lõpuks kargas tal hing täis ja ta lõpetas meiega suhtlemise, sest me olevat teda solvanud."

Aastate jooksul on EVSÜ kurtnud pettasaamist nii kadunud president Lennart Merile kui kaitseväe juhatajale Tarmo Kõutsile, on konsulteerinud advokaatidega ja püüdnud Schmidtile ligineda eksiilis elavate veteranide kaudu. "Kokkuvõte on see, et me võidaksime selle lahingu, aga see läheks rängalt maksma," nendib Teras, kelle teada ei jääks pärast Saksamaal advokaatide palkamist vaidlusalusest summast midagi järele. "Need rahad on meie poolt surnuks arvatud."

Schmidt koos elukaaslase Kristaga on üks neljast eesti perest, kes maja uuelt omanikult korteri välja ostis või tänini seda rendib. Schönaus elav SS-vägede veteran Nikolai Kurg pakub üllatuse - tema teada läks kogu raha Eestisse kohe pärast müüki! 25 aastat Sõjameeste Kodus elanud 82aastane härra, kes üürib uutelt omanikelt 68ruutmeetrist korterit, kiidab vaid, kui kaunis ja rahulik on alla 5000 elanikuga Schönau linnake.

Kolme aasta eest kaks rasket infarkti ja komplikatsio onidega pimesooleoperatsiooni üle elanud ning sõjast saati jalaproteesiga liikuv Herr Schmidt keeldub Ekspressiga suhtlemast, aga esitab siiski vahendaja kaudu paberid näitamaks, et on summat kinni hoidnud seaduslikult ja raha on ilusti pangas tallel. Schmidti paberimajandus jätab eeskujuliku mulje. 20 aastat ühingut juhtinud mehe väitel oli otsus raha Eesti relvavendadele kanda ennatlik, et mitte öelda ebaseaduslik. Probleemid on järgmised.

  • Tagantjärele avastati põhikirjast punkt, et likvideerimisel peab ühingu puhastulu minema Eesti heategevusorganisatsioonidele. EVSÜ pole Schmidti meelest heategevuslik.
  • Likvideerimisotsus ütleb, et puhastulu peab andma Eesti sõjainvaliididele, mis Schmidti meelest tähendab raha andmist veteranidele isiklikult.
  • Tagatipuks tuli 1999. aastal Heidelbergi maksuametist kiri, mis ütleb pikema selgituseta, et tulu tuleb anda Saksa heategevusorganisatsioonidele.

Ekspressi päringud kohalikku panka ja maksuametisse jäävad enne artikli trükkiminekut vastuseta. Viis aastat tagasi saatis Schmidt oma isiklikult arvelt Eesti relvavendadele 190 000 krooni juhistega, et raha tuleb jagada tema määratud veteranidele, välja arvatud Jüri Teras. Tänu selle eest tema sõnul ei tulnud. Et Saksa sõjainvaliidide ühing on ammu laiali saadetud, on Schmidt sisuliselt miljonite peremees ja tekkinud on segane tupikseis, millele ei tule kasuks vanahärra sügav pettumus, et Eesti veteranid panid oma süüdistused suure kella külge.

Artikli materjale Saksamaal
aitas koguda vabakutseline ajakirjanik Aino Siebert.

Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing

 

  • Ühingusse kuuluvad ainult need, kes kaotasid tervise teenistuse tagajärjel Saksa sõjaväes. Laskurkorpuse veterane seal pole.
  • Ühingus tegutseb nn noortesektsioon, kuhu kuuluvad Iraagi ja Afganistani missioonidel vigastatud 12 kaitseväelast.
  • Aastas riigilt 600 000 krooni toetust saav ning kortermaja väljarentimisest tulu teeniv ühing toetab oma liikmeid igakuise 200kroonise pensioniga.