22.05.2009, 00:00
“Star Trek” – halb, paha, vale
Ma ei taha siinkohal kirjutada filmi arvustust, vaid rääkida minu
jaoks
murettekitavast probleemist, milleks on pseudoteaduslike arusaamade
propageerimine.
Kuna see siiski kõlab natukene ilmselt arvustuse moodi, siis
lühidalt
mainin, et ega varasemate “Star Treki” filmidega võrreldes
pole uues
filmis sisu, mõtet ega usutavust. On küll natukene fännide
südant
soojendavat “ajalugu” ja nalja, kuid kõik
ülejäänu on pärit justkui
suvalisest ajuvabast Hollywoodi märulifilmist.
Aga rääkides pseudoteadusest, alustan filmi lõpust.
Nähtud stseen:
“Pahade” kosmosesõiduki lähedusse tekkis must auk, mis
sujuvalt tõmbas
laeva endasse. Enterprise heitis välja hunniku antimateeriat, et
plahvatusega ennast vabastada gravitatsioonilisest tõmbest, ja see
töötas.
Tegelikult oleks “pahade” laev esimeste nanosekunditega ribadeks
tõmmatud ja väga tõenäoliselt ka “heade”
laev Enterprise. Ilmselt oleks
sellega ka asi piirdunud. Kui aga tõesti Enterprise oleks olnud
piisavalt kaugel, et terveks jääda, poleks antimateeria ja mateeria
annihilatsiooni energia piisaval määral muutunud terve laeva
kineetiliseks energiaks. Gammakiirgus oleks Enterprise’i lihtsalt
aurustanud.
Paras jaburus oli ka planeedi tuumani puurimine. Kas filmi tegijad
tõesti arvavad, et isegi kui imekombel oleks võimalik osakeste
kiirega
tuumani auk peksta, jääks see lahti pärast kiire lakkamist?
Kokkuvõttes oli saalis istudes mitu korda tugev tahtmine püsti
karata
ja minema minna. Kõige suurem oli see tunne siis, kui Spock heietas
sellest, kuidas supernoova ähvardas tervet galaktikat ... mul ei ole
lihtsalt sõnu.
Kui vaatajate arvates väärib selline film 8,5 tärni, nagu
näitab
imdb.com, siis olen ma väga tõsiselt mures ulme tuleviku
pärast.
Tegemist pole kaugeltki sicence fiction’iga vaid fictive
science’iga.