Statistika ja tegelikkus
Maikuu viimastel päevadel tipnenud Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeriat jälgides võis kohati tunduda, et oleme maailma või siis Euroopa tipptasemele õige lähedal. Aga kuidas on tegelikult? Ja milline on meie korvpalli tase võrrelduna jalgpalli, võrkpalli või hoopiski jäähokiga?
Vastust oleks justkui väga lihtne leida. Iga nimetatud sportmängu rahvusvaheline alaliit koostab ju reitingutabeli. Võta vaid kätte ja vaata.
Aga… paraku on need tabelid petlikud.
Võtame või sellesama korvpalli. Kui rahvusvahelise korvpalliföderatsiooni reitingutabeli esiots tundub adekvaatne – esimesed kolm on USA, Serbia ja Argentiina ning Leedu on kuues – siis Eesti koht, koos Ungariga jagatud 62., on arusaamatu. Seda 74 äramärgitu seas. Me võime ju teada, et tabeli koostamisel on arvestatud kahe olümpiatsükli ehk siis kaheksa viimase aasta suurturniiridel saavutatud võite. Seda nii täiskasvanute kui ka nooremate arvestuses. Tõsiasi on, et ega meie rahvuskoondis suurturniiride lõppvõistlustel just sagedasti ei osale. Aga pentsik on näha, et me oleme selle tabeli järgi kehvemad Marokost, Filipiinidest, Mosambiigist ja Kuveidist. Muide Soomet, meie naabrit, kus Eestiga laias laastus samal tasemel kossu mängitakse, pole ses tabelis üldse.
Kui noppida nimekrijast välja vaid Euroopa tiimid, platseerub Eesti 20. kohal. See vastab meie tasemele vahest paremini.
Ega jalgpalli reitingutabel pole parem. Eesti on 205 märgitud koondise hulgas 81. kohal. Me oleme olnud mitukümmend kohta kõrgemal, aga praegune seis on selline.
Ajal, mil meie jalgpall kahtlemata tõusvas trendis edeneb, tundub koht pisut solvav. Ei lohuta seegi, et Euroopa riikide arvestuses hoiame 35. positsiooni. Samas, mine tea. On ju tõsiasi, et maailma jalgpallis toimub üleüldine tasemete ühtlustumine. Ühest küljest ei ole sugugi kindel, kas Eesti jalgpallikoondis on halvem meist 20 kohta eespool olevast Malist või 40 kohta paremast Bulgaariast või koguni 60 koha võrra paremas seisus Taanist. Kahe viimati nimetatuga mängisime ju viimati viiki.
Ja samas, kas me oleme ikka paremad kui meist mõned kohad tagapool “vedelev” Šotimaa, va võimas jalgpallikants, või esisaja lõpus olevad leedukad ja grusiinid? Leedu koondiselt sai Eesti viimases omavahelises mängus pika puuga peksa.
Ka lätlastele, kes pääsesid mullusuvisele EM finaalturniirile ja seal ka väärikalt esinesid, ei tundu nende 65. koht just seisusele vastav.
Seega ei anna ka jalgpalli edetabel meile vastust küsimusele, kui tugevad me tegelikult oleme.
Mäng näitab taset, mitte statistika
Näib, et pädevad vastused, mille järgi meie mängualad võiks paika panna, saame varsti. Korvpallis toimub augustis turniir EMi valikturniiril alagrupis kolmandaks-neljandaks jäänud meeskondade vahel. Üheksa tiimi seast selgitatakse välja üks, kes pääseb Euroopa meistrivõistlustele, s.t kontinendi 16 parema hulka. Kui aga Eesti koondise mäng sel turniiril ebaõnnestub, s.t jäädakse kahe viimase hulka, mängime järgmistes valiktsüklites kohtadele, mis jäävad 24st tahapoole. Ja siis ei mahu Eestigi FIBA reitingutabelisse.
Jalgpalli mängime tuleval nädalal Portugaliga. FIFA edetabeli järgi poleks meie palluritel põhjust väljakule minnagi. Vastane on 73 astet eespool.
Aga kui arvestada, et Liechtenstein (maailma 141.) mängis Portugaliga viiki, siis paistab Eesti võitki suhteliselt võimalik. 2006. aasta jalgpalli MMi valikturniiri praegust seisu arvestades see võit meid järgmisel suvel Saksamaal toimuvale suurturniirile ei viiks. Eneseuhkusele, mida reitingutabel vägisi riivata tahab, annaks võit muidugi kamaluga juurde.
Võrkpallis ja hokis hea seis
Eesti võrkpall jagab maailma riikide võrdluses 53. kohta. Nii on see 15. jaanuari seisuga. Teadupärast mängis Eesti võrgukoondis sel kuul maailmameistrivõistluste valiksarja teise ringi turniiril. Edetabeli järgi meie omadega võrdset Läti koondist võitsime mõnuga. Statistika järgi kümme kohta paremat Austriat samuti. Maailma paremikule üsna lähedal seisvale Portugalile jäime alla, kuigi, nagu ütlevad mängijad ja treenerid, oli seegi võidetav mäng.
Juuli keskel MM valiksarja kolmandas ringis mängib Eesti koondis järjest Bulgaaria, Poola ja Venemaaga. Kõik kolm on nii statistika kui ka taseme poolest meist paremad tiimid. Kui juhtub ime – aga neid juhtub spordis alatihti – et Eesti tuleb ses grupis kahe parema hulka, pääseksime MMile. Ka kolmandale kohale jäädes on väike võimalus pääseda suurturniiri lõppvõistlusele.
Kõige arusaadavam ja Eestile ka meeldivaim on seis jäähoki üleilmse tabeliga. Eesti, kus hoki on suuresti entusiastlike amatööride ala, on tabeliseisu järgi maailma 24. jäähokiriik. Tabelis kaugel eespool on need, kellest me olemegi selgelt nõrgemad. Tagapool need, kellest märksa tugevamad. Tõele au andes tuleb möönda, et ega jäähoki leviala ole maailmas vutiga võrreldav. Aga meeldiv on ikkagi.
