Sama kordub tööandjate tabeliga. Vähemalt miinimum töökohti loonud ettevõtjate arv Eesti maapiirkondades jagub jälle igal juhul 3-ga.

Kas 3 kordajate lembus on levinud Eesti tegelikkuses või ametnike kujutluses? Võimaliku seletuse leiame Statistikaameti tabelite all leiduvast lausest: "Üksikisikute andmete kaitseks on kasutatud ümardamist, mille tõttu võib väärtus KOKKU erineda liidetavate väärtuste summast".

Aga kolmega jaguvad numbrid annavad väärtuste summana korralikud "kontrollarvud". Näiteks Mustjala vallas alaealiste poiste number 42 , tüdrukute 45 ja kokku liidetuna 87.

Võime järeldada hoopis, et ettevõtjate ja üldse rahvaarvu vähenedes kaob ära üldisema statistika mõte väikestes omavalitsustes. Numbrid kahanevad ühekohalisteks, lisaks puudub tegelikult mõte statistikal, mis näitab, nagu Tootsi või Ruhnu vallas puuduksid tööandjad. Nad on lihtsalt end kusagil mujal arvele võtnud.

Et lõpetada Ansipi valitsuse mõistusevastane vastuseis haldusreformile, peaks mikroskoopiliste "omavalitsuste" andmeid avaldama pundis. Niikuinii varsti ühinevad.

Kolmekordsetega ehk 3 kordajatega mängimine riigi statistikas on uus Euroopa andmekaitsebürokraatia veidrus, ei muud.

Statistikaameti tabel

Statistikaameti metoodika osakonna juhataja Kaja Sõstra vastus Eesti Ekspressile

„Statistikaametil on juriidiline ja moraalne kohustus kaitsta kõigi andmeesitajate andmeid. Me peame andmete avaldamisel tagama, et ükski üksikisik ei tunneks, et tema kohta saavad kõrvalised inimesed mõnest väljundtabelist infot. Kõige suurem oht üksikisiku tuvastamiseks andmetabelites on väikestes omavalitsustes. Sellepärast ei avaldata sellistes tabelites sagedusi 1 ja 2.

Andmekaitse põhimõtted rahva ja eluruumide loenduse andmete avaldamisel.
Riiklikku statistikat avaldatakse kujul, mis välistab võimaluse üksikisikut otseselt või kaudselt tuvastada. Kaudse tuvastamise vältimiseks kasutatakse statistilise aimatavuse kontrolli meetodeid, millega kaitstakse tabelis olevaid väikesi väärtusi.

Statistilise aimatavuse kontrolli meetodite eesmärk on tagada tasakaal statistilise väljundi informatiivsuse ja konfidentsiaalsete andmete kaitse vahel.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete avaldamisel rakendatakse allolevaid põhimõtteid.
Riikliku statistika seaduse § 35 lg 7 järgi ei rakendata aimatavuse kontrolli meetodeid muutujatele „alaline elukoht“, „sugu“ ja „vanus“.
Muude muutujate puhul rakendatakse statistilise kontrolli meetodina juhitud ümardamist juhul, kui elukoht on tabelis esitatud detailsel tasemel (väikesed kohaliku omavalitsuse üksused ja asulad).

Juhitud ümardamise tulemusena muudetakse tabelis sageduste tegelikke väärtusi üles- või allapoole selliselt, et nende kogusumma oleks võimalikult lähedane tegelikule. Ümardamine tehakse alusel kolm, mis ümardab kõik sagedused lähima kolmega jaguva arvuni. Selliselt on kaitstud sagedused 1 ja 2 ning samal ajal on tekitatud võimalikult vähe infomüra, kuid siiski on võimalik avaldada andmeid ka väikeste omavalitsuste kohta. Ümardamise tõttu võivad alajaotustele vastavad summad olla erinevates tabelites mõnevõrra erinevad.

Täpsemat infot aimatavuse kontrolli meetodite kohta saab käsiraamatust:
http://neon.vb.cbs.nl/casc/SDC_Handbook.pdf