Foto: Vallo Kruuser

Kui koolis ja lasteaias algab õppetöö, jäävad lapsed ka peagi haigeks. Perearst Jane Ott, kes töötab ühtlasi kooliarstina, tunnetab seda juba vaistlikult. Suviselt soojal ajal ei haigestu lapsed mitmel põhjusel – sel ajal on väiksem võimalus puutuda kokku nohuse-köhase kaaslasega,
rohkem viibitakse värskes õhus, puhatakse ja magatakse, ollakse vabalt. Koolivabalt, lasteaiavabalt – stressivabalt.

Heitlikud ilmad ja tõbine seltskond
Tõepoolest, vanemad unustavad vahel, et ka lasteaias käimine on pisikesele lapsele päevast
päeva kurnav, saati siis pooltõbiste kaaslaste keskel olles. Koolilastel lisandub stress koolitöö
ja hinnete pärast. Nii koolis kui ka lasteaias on õppeperioodil kiirus peal, ka haige laps ei söanda puududa, muidu on järeltööde ja lisaülesannete hulk väga mahukas. Tihtipeale haigestuvad just need, kes ei ole veel üht või teist viirushaigust põdenud. Ka täiskasvanud on sagedasti haiged
– esineb nii kurguvalu, silmapõletikku, nohu kui ka pikaaegset köha.
Perearsti sõnul on köha krooniline siis, kui see on kestnud 3–4 kuud. Enne seda on tegu viirusliku, allergeense või lihtsalt ärritusköhaga. „Lasteaialastel on väga levinud järgmine tsükkel: nädal lasteaias, nädal kodus, laps saab terveks, käib mõne päeva lasteaias ning juba on nina taas vesine. Siinkohal ei aita ka see, kui haige laps koju jääb, sest viiruste peiteaeg algab juba mõnest
tunnist. Seega, kui mõni laps haigestub keskpäeval, on ta juba õhtuks nakatanud kõiki teisi,” selgitab perearst.

Millest aga tekib immuunsuse langus? Jane Otti sõnul on kindlasti üks ohte sügisesel ajal äkiline ilmamuutus – alles eile oli ilus päikeseline päev, täna juba ladistab. Nõnda võibki juhtuda, et koolilapsed ootavad hommikul dressipluusi väel vihmaga bussi ning pärast ollakse märgade
riietega päev otsa niiskes koolis. Külmetades aga langeb immuunsus, organismi nõrgenemist põhjustab ka stress.

Terved limaskestad hoiavad viirustest eemal
Miks teatud sümptomid tekivad? Perearsti sõnul on kinnise nina ja vesiste silmade põhjuseid
palju – alates kuivast õhust, päevavalguslampidest ja arvutiekraanist ning lõpetades
allergeenide ja ärritajatega.
„Vaba ninahingamine on tähtis kaitseks ülemiste hingamisteede ja silma limaskesta haiguste vastu. Soolalahus võtab nina limaskesta turset oluliselt vähemaks ja ventilatsioon paraneb. Nina võib õlitada ka astelpajupihusega – see on nagu naha kreemitamine liigse kuivuse puhul ning nahk ei lõhene, on elastne. Silma niisutustilgad on aga vajalikud, sest kuiva silma sündroomi esineb sageli ja selline silm jääb põletikku kergemini. Seega ei nakatu terved ja puhtad limaskestad viirustega nii kergelt. Immuunsus tähendab organismi kaitsevõimet tulla toime ümbritseva kahjulike mõjudega.”
Haigusvimma puhul soovitab perearst hoogu maha võtta. Enesetunnet parandavad valuvaigistid, mis lasevad haige olla. „Lapsed tavaliselt enesetunde halvenemist ei kurda, kuid peavalu ja külmavärinaid esineb neil ikka. Kindlasti ei tohiks haigust – saati siis lapsel – püstijalu läbi põdeda lasta. Haige lapse koht on kodus ning ta peab puhkama ja rohkelt teed jooma. Peamine on hoida lapse enesetunne võimalikult hea, et organism saaks omas rütmis taastuda,” kinnitab perearst.
Siis ka terveneb kiiremini!



Kuidas vältida nakatumist?

  • Pese tihti käsi.
  • Hoia limaskestad ninas, neeludes ja kurgus puhtana.
  • Õhuta tuba ja viibi rohkem värskes õhus.
  • Jaheda ilmaga riietu soojalt.
  • Väldi rahvarohkeid paiku.
  • Hoidu stressist. Positiivset emotsiooni saab sõpradelt,heast raamatust või filmist.
  • Maga piisavalt.
  • Ole kehaliselt mõõdukalt aktiivne.
  • Toitu tervislikult, tarbi rohkelt C-vitamiini.
  • Tarvita vajadusel immuunsust tõstvaid lisandeid.