Suhete võrgustikud ja avatud piirid

Olete te kunagi mõelnud, miks mõnda haigust, mida on üsna lihtne välja ravida, ei ole õnnestunud inimkonna seast ära kaotada?

Pean praegusel juhul silmas seksuaalsel teel levivaid infektsioone (lühendatult STI, rahvakeeles tuntud ka kui suguhaigused), näiteks süüfilist, trihhomoniaasi ja gonorröad. Nii süüfilise kui ka trihhomo­niaasi raviks piisab ühekordsest ravimi manustamisest, ning nende inimeste jaoks, kes on valikravimi vastu allergilised, on olemas ka alternatiivravimid.

Üks tähtis nüanss on veel see, et tihti võivad need infektsioonid kulgeda ilma kaebusteta, mis aga ei tähenda, et põdeja ei oleks nakkusohtlik oma seksuaalpartnerile. Infektsiooni­de ennetamise teeb see inimese isiklikust seisu­kohast keerukamaks, sest isegi olles välisel vaatlusel veendunud, et ollakse terve, ei pruugi see siiski nõnda olla. STIsse võib nakatuda ka suu- ja pärakuseksi ajal, ning eriti esimese variandi puhul ei mõtle paljud kaitsevahendite kasutamise peale.

Eestimaa puhtaks?

Prooviks ja katsetaks mõnel muul moel nende infektsioonide kaotamist. Näiteks sellisel viisil, nagu möödunud kevadel taheti Eestimaa puhtaks teha. Korraldame selliselt, et teatud ajavahemiku vältel absoluutselt iga seksuaalselt aktiivne eestimaalane läheb suguhaigustearsti juurde ning loobub seksuaalelust niikauaks, kui on täiesti kindel, et ei põe (või enam ei põe) mitte ühtegi kolmest eespool toodud infektsioonist. Ja siis võiks jälle rõõmsalt eluga alata, sest Eestimaa oleks puhas kolmest pisikust: süüfilise, trihhomoniaasi ja gonorröa tekitajast.

Rahvatervise spetsialistid laidaksid selle idee kohe maha kui mõttetult keerulise ja kalli, mille tulemused aja jooksul kaovad. Põhjus nimelt selles, et me ei ela Eestis isoleeritult, vaid inimesed on kontaktis (osad ka seksuaalkontaktis) muu maailma rahvaga. Varem või hiljem toovad need infektsioonid tagasi eestlased ise, kes käivad Tais ja mujal riikides seksiturismi harrastamas, või väliskülalised (näiteks Tallinnas lõbutsemas käivad nn briti poissmehed).

See on sarnane lugu nagu marutõvega. Kindlasti on paljud viimaste aastate jooksul leidnud postkastist teate selle kohta, et Eesti metsades tehakse marutõvevaktsineerimist, loopides laiali vaktsiini sisaldavat sööta. Tulemused on olnud suurepärased, marutõbi on metsloomade seas tunduvalt vähenenud. See aga ei tähenda veel, et probleem oleks igaveseks lahendatud.

Loomadele ei kehti riigipiirid ning meie rebased ja kährikud võivad põigata nii Lätti kui ka Venemaale ja vastupidi.

Suhete võrgustikud

Erinevalt teistest tervist potentsiaalselt kahjustada võivatest käitumistest (näiteks suitsetamine või turvavöö mittekasutamine) on STI levikus tähtsad kaks inimest ning nende võimalikud seosed teiste inimestega. Õhust need nakkused ei tule, samuti mitte avaliku käimla poti äärelt, ning levivad väga intiimsete kontaktide kaudu.

Teadlased on ammu tunnustanud nakkushaiguste, kaasa arvatud STIde levikus inimeste suhete võrgustike olulisust. 1970. aastatel oli populaarne n-ö tuumikgrupi teooria, mille kohaselt mingi STI jätkuva leviku põhjuseks peeti üsna väikest inimrühma, kelle seksuaalkäitumine oli teiste omast püsivalt riskeerivam, kes korduvalt STIdesse nakatusid, nakatasid üksteist ning aeg-ajalt ka inimesi, kes sellesse mõttelisse gruppi ei kuulunud. Leiti, et ligi 30% kõigist STI juhtudest olid edasi andnud need 3–7%, kes ise elu jooksul neid nakkusi korduvalt põdesid.

Ajaline kokkulangevus

HIV-nakkuse lai levik maailmas on teadlasi pannud selliseid nähtuseid uuesti ja teise nurga alt uurima. Teada on, et rahvas tiku tasandil on suuremas HIV-nakatumise ohus need inimesed, kes kasutavad seksuaalvahekorra ajal kondoomi ebajärjepidevalt või üldse mitte, kellel on palju seksuaalpartnereid, kes on seksuaaleluga alustanud väga noores eas ning kes põevad ka teisi STIsid.

Lisaks on jõutud selgusele, et nakkuste leviku tõhususe seisukohalt on tähtsad nii seksuaalsuhete võrgustikud kui ka aja mõttes kattuvad suhted. Inimesed, kellel on ühe ja sama aja vältel palju seksuaalpartnereid, on suuremas nakatumise ohus ning annavad ka ise suurema tõenäosusega nakkuseid edasi. Järgnevalt lihtne näide (palun seejuures andeks kõigilt neilt inimestelt, kelle ilusaid nimesid seejuures kasutan).

Oletame, et Jüri on täna vahekorras Mariga, kes on oma eelmiselt seksuaalpartnerilt saanud HIV-nakkuse ja nüüd nakatab ka Jüri. Mõne nädala pärast, olles vahekorras Mallega, võib Jüri selle talle edasi anda. Juhtub veel, et Malle ise põeb näiteks gonorröad, ning Jüri nakatub sellesse. Ja kuna ta pole oma suhet Mariga mitte lõpetanud, vaid on mõne aja pärast jälle temaga vahekorras, annabki ta Mallelt saadud gonorröa edasi Marile. Piisab sellest, et mõnel neist kolmest on veel mõni seksuaalpartner kas samal ajal või veidi hiljem, ning STI ja HIV-nakkus võivadki kolmikust välja levida.

Avatud piirid ja globaalne küla

Mõni aasta tagasi Inglismaal, Hollandis ja Saksa­maal meestega seksivate meeste seas korraldatud uuringust selgus, et nende hulgas levinud C-hepatiidi viiruse tüved viitasid suurele, lausa üle-euroopalisele nakkuse leviku võrgustikule, seda eelkõige seotult riskeeriva seksuaalkäitumisega.

Vanasti elasid inimesed oma külas ning väljaspool selle piire suhtlesid harva, ka seksuaalsuhteid võõrastega tuli harva ette. Seetõttu ringlesid nakkused kitsamate rühmade piires. Eespool toodud näide Jürist, Marist ja Mallest on väga tavaline ja tüüpiline suhtevõrgustik, mis võib kujuneda ning STIsid ja HIVi siinsamas Tallinnas, Tartus või Mornas levitada.

Juba 20. sajand tõi endaga kaasa suuri muutusi: inimesed reisivad oma riigi piires ning mööda ilma sagedamini kui kunagi varem ning tänavuseks on kogu maailmast saanud üks suur globaalne küla. Nakkused ei levi enam mitte üksnes meie kodutänava või -küla piires, vaid palju laiemalt. Seetõttu võib ka haigustekitaja olla pärit kusagilt väga kaugelt.

Mis on selle loo moraal? Mõelge hoolega, kellega voodisse lähete. Sõna otseses mõttes ei või te iial teada, keda ja mida see inimene endaga sinna kaasa toob.

Kasutatud allikad:

• Danta M, et al. Evidence of international transmission of HCV in pan-European study of HIV-positive men who have sex with men (MSM). 4th IAS Conference on HIV Pathogenesis, Treatment and Prevention. Sydney, Australia, July 2007.

• Morris M, Goodreau S, Moody J. Sexual Networks, Concurrency, and STD/HIV. Sexually Transmitted Diseases, 4th edition, Chapter 7.