“Isiklikul tasemel ei morjenda see teema mind üldse. Ma ei istu nii palju kohvikus ja restoranis, et ei jõuaks see aeg ilma suitsuta olla. Samamoodi nagu jättis külmaks öise viinamüügi keelamine. Täistossutatud urkad ongi ebameeldivad.

Teine asi, et kui valitsus tahab hoolitseda rahva tervise eest, siis on palju muid, hoopis olulisemaid asju, mis tuleks silmapilk ära keelata. Näiteks sopaajakirjandus, kasiinomajandus, alkoholireklaamid, erakondade propaganda ja armutu liiakasuvõtmine, mida varjatakse pangalaenude ning liisingute sildi taha. Need jõledused reostavad elukeskkonda palju rohkem kui mõni suits kuskil puhvetis.”


DJ Raul Saaremets:
“Sõbrad Iirimaalt on mulle rääkinud, et esimene tõsine märk sellest suitsetamise ärakeelatusest oli see, et klubides hakkas ninna tulema tohutu hais. Muidu suitsuhais tapab ju kõik muud lõhnad ära, aga kui nüüd klubis keegi higistas või peeretas, oli sellest kohe aru saada. Nii et klubid olid Iirimaal mõnda aega

päris ebameeldivad kohad, aga siis hakkas minema väga hästi nendel firmadel, kes paigaldavad õhuvärskendajaid.

Üldiselt on see suitsetamise piiramine siiski hea idee. Karm muidugi isiklikult mulle, aga samas mulle näiteks meeldib, et tänavatel juua ei või. Kui ma käisin viimati Ukrainas, siis inimene, kes piiril mu passi kontrollis, tõmbas samal ajal suitsu – ja poodide juures passivad seal mehed, ülikonnad seljas, ning joovad pärast tööd viina.”


Suurinvestor Heldur Meerits:
“Sellel ajal, kui mina suitsetama hakkasin, kasutati selliseid hüüdlauseid, et üks sigaret tapab hobuse. Anti ka mõista, et suitsetajad surevad vältimatult  kopsuvähki, kuid kuna ma nägin väga vanu suitsetavaid inimesi, oli mulle selge, et suitsetamisvastane propaganda on suuresti vale. Siit moraal, et propagandakampaaniates tasub alati jääda tõe lähedale: muidu võib efekt olla vastupidine.

Suitsetamise kahjulikes tagajärgedes ei ole muidugi kahtlust, kuid see, kui valitsus hakkab mulle ette kirjutama, mida ma peaks või ei peaks tegema, tekitab pigem kiusu. Valitsuse selliste sammude peale ei kavatse ma oma elus küll midagi muuta. Minu kontoris jääb tuhatoos lauale alles ja kuna mulle ei meeldiks käia restoranis, kus suitsu teha ei saa, hakkan ilmselt selle põhjal kohti valima.”


Filmilooja Andres Maimik:
“Hakkasin suitsetama 14aastaselt, kui me sõbraga otsustasime tervislikke eluviise praktiseerima hakata ja sörkida õhtuti ümber Harku järve. Pärast edukat tervisejooksu oli mõnus paar sõbra isalt näpatud Rumbat ära kimuda.

Isiklikult minu elus muudab suitsukeeld vähe, sest ma ei suitseta praktiliselt juba aastaid. Sõpradel on muidugi jama, aga mu elukaaslasele see ilmselt istub. Igal juhul ei pea ta enam reedeõhtuseid triiksärke otsejoones pesumasinasse kihutama.

Samas olen ma igasuguste isikuvabaduste tuline pooldaja ning seetõttu on tegemist halva uudisega. Minu arust peaks vabadusi hoopis laiendama ning asutama kohti avalikuks magamiseks, seksimiseks, karjumiseks, kanepi tõmbamiseks ning muudeks lõõgastavateks aktiviteetideks.”


Näitleja Juhan Ulfsak:
“Viibides suitsetamise nulltolerantsi linnades, nagu LA või NYC, olen kuulnud, et seal on ­tekkinud selline uus nähtus nagu smokedating – ühesõnaga, võõrad inimesed kohtuvad külmetades baaride uste taga, kiruvad jubedat olukorda, tunnevad solidaarsust ja saavad tuttavaks. Abielluvad, saavad lapsi jne. Mittesuitsetajad ­nosivad ­igaüks vaikselt oma lauas edasi. Nii et ­tulevik on põnev ja ­seiklusterohke. Aga üldiselt sellega, et kraane vabas Eestis üha rohkem kinni keeratakse, tuleb vist harjuda. Kusjuures meil on juba teab kui kaua võimul tüübid, kes end liberaalideks nimetavad.

Kõigi mittesuitsetajate võimalust nüüdsest mitte tossu sisse hingata ma tervitan ja aktsepteerin. See on hea. Mulle see muidugi mingi eriti hea uudis ei ole, aga küllap leitakse alternatiive. NYCis oli näiteks üks vesipiibubaariks maskeerunud urgas, kus sai suitsetada. Tore on ka see, et Eesti vabariigi üks tähtsamaid probleeme on lahendatud. Kui saaks nüüd veel pronkssõduri ära vedida ja merre Kalevipoja püsti, võimegi öelda, et laulev revolutsioon ei olnud asjata.”


Laulja Vaiko Eplik:
“Tubakas on iseenesest hea asi, mida annab nautida mitmel viisil, kuid kõige mõttetum neist on igapäevane sigaretitarbimine. Mul läks lõpuks kaks pakki päevas, aga ühel hetkel sain aru, et pole mõtet aastas 15 000 krooni omaenda surmale peale maksta. Ma ei taha rikkuda oma tervist mingit suurkorporatsiooni orjates. Pidudel ma vahel veel suitsu teen, aga üldiselt olen asendanud sigaretid vesipiibuga. Ei olegi nii raske.”

Kas suitsuruum tuleb või mitte?


Ekspress helistas läbi kuraditosina Tallinna
meelelahutus- ja söögikohti, küsides neilt ainult ühe küsimuse.
- Bocca: “Kindlasti mitte! Tahame saada täiesti suitsuvabaks.”
- Bonnie & Clyde: “Jah, tuleb ühine suitsuruum Olümpia konverentsikeskusega.”
- Club Angel: “Pole veel otsustatud.”
- Club Hollywood: “Jah.”
- Elevant: “Ei.”
- Gloria “Jah.”
- Lounge Kaheksa: “Jah, kindlasti.”
- Lounge 24: “Ei, kuid suvisel ajal saab suitsetada väliterrassil.”
- Madisson: “Ei.”
- Panoraam: “Jah.”
- Pegasus: “Kolme sõnaga öeldes tuleb – mugav, kreatiivne ja soe.”
- Senso: “Ei.”
- Vertigo: “Eraldi ruumi ei tule, kuid ilmselt saab suitsetamiseks kasutada meie terrassi.”

Tähtpäevi ristisõjas suitsetamise vastu

 

1590 Paavst Urbanus VII ähvardab kirikust välja heita igaühe, kes tarbib pühakoja lähedal tubakat olgu siis seda mäludes, suitsetades või pulbriks tehtuna ninna tõmmates.

1975 Minnesota hakkab esimese osariigina USAs avalikes kohtades suitsetamist piirama, kohustades restorane looma sektsioone mittesuitsetajatele.

1983 Rootsi keelustab suitsetamise ühistranspordis.

1987Air Canada lõpetab esimese lennukompaniina suitsetamise kõigil oma lendudel.

1998 California osariik keelustab suitsetamise baarides.

2000 Lõuna-Aafrika Vabariik hakkab nõudma söögikohtadelt spetsiaalsete suitsuruumide olemasolu.

2004 Iirimaa lõpetab suitsetamise kõigis siseruumides, erandiks vaid vanglad, hotellid, psühhiaatriahaiglad ja mõned muud eriasutused.

2005 Bhutanikuningriik keelab täielikult tubakatoodete müügi.

2005 Itaalias jõustuv suitsetamiskeeld muudab tubakavabaks diskoteegid, baarid, restoranid.

2005 Kuuba keelustab suitsetamise töökohtades ja ­eemaldab sigarettide müügimasinad koolide lähedusest.

2006 Karm siseruumides suitsetamise keeld jõustub Šotimaal.

2006 Suurte trahvide ähvardusel muutub ebaseaduslikuks avalikes kohtades suitsetamine ­Uruguays.

2006 Hispaania keelustab suitsetamise töökohtades, baarides ja restoranides, mis on suuremad 100 ruutmeetrist.

2007 Hongkong muudab ebaseaduslikuks suitsetamise avalikes kohtades, sealhulgas parkides ja randades.

2007 Belgia keelustab suitsetamise hotellides, rongides ja restoranides (erandiks pisikesed kiirsöögikohad).

2007 Taani muudab illegaalseks suitsetamise kõigis klubides, söögikohtades ja pubides, mis on suuremad kui 40 ruutmeetrit. 

2007 Suurbritannia astub suitsetamisega lõpparve teinud riikide hulka suve tulles.