Suri Ameerika arhitektuuriklassik Philip Johnson

25. jaanuaril Connecticutis New Canaanis suri 98-aastaselt Ameerika arhitektuuri enfant terrible’iks peetud Philip Cortelyou Johnson.

1906. aastal Ohios Clevelandis jõuka juristi peres sündinud arhitekt pälvis tuntust nii epohhiloovate hoonete looja kui ka arhitektuurikriitikuna. Johnson õppis Harvardis esialgu filosoofiat, hiljem arhitektuuri. 1930ndatel oli ta kiindunud natsistlikku “nahka riietatud blondide poiste” esteetikasse, mida on põhjendatud arhitekti homoseksuaalsusega. 1932 – 1954 oli ta New Yorki Moodsa Kunsti Muuseumi  arhitektuuri osakonna direktoriks.

Varastes kirjutistes propageeris Philip Johnson funktsionalismi, tutvustades USA üldsusele Euroopa arhitekte nagu Mies van der Rohe ja Walter Gropius. Oma arhitektuuriloomes liikus ta funktsionalismist dekoratiivsesse klassitsismi, pöördudes hiljem taas modernismi radadele. Tema kuulsamateks teosteks on Mies van der Rohest mõjutatud Klaasmaja (New Canaan, 1949) koos Mies van der Rohega kavandatud Seagrami kõrghoone (New York, 1958), Kristallkatedaal (Garden Grove, 1980), AT & T korporatsiooni peakorter (New York, 1984) ja Transco tornmaja, (Houston, 1984).