Enesetäiendused Saksamaa Liitvabariigis ja Hollandis süvendasid Keskküla huvi interaktiivse ja interdistsiplinaarse elektroonilise ja meediakunsti vastu.

Ando Keskkülast sai kõige uue ja radikaalse apologeet Eesti visuaalses kunstikultuuris.

Keskküla oli aastatel 1974-1977 kunstnike liidu konsultant, aastatel 1977-1987 Eesti NSV Kunstifondi peakunstnik, aastast 1985 kunstiakadeemia õppejõud, 1993. aastast professor. Aaltes 1976. aastast kuulus ta kunstnike liitu ja alates 1989. aastast disainerite liitu.

2001. aastal autasustati Ando Keskkülat Valgetähe IV klassi ordeniga.

Kunstniku maaliloomingu näiteid on Kumu, Tartu kunstimuuseumi ja Tallinna kunstihoone fondi kogudes ning Ludwigi Muuseumis Kölnis.

1999. aastal esindas Ando Keskküla koos Peeter Pere ja Jüri Ojaveriga Veneetsia biennaalil Eestit interaktiivse videoinstallatsiooniga «Hingus».

Ando Keskküla loomingu viimane suurem ülevaatenäitus oli 2000. aasta kevadel Tallinna kunstihoones.