“KOHVITASSINEUROOS”: Hirm kaotada enesekontrolli võib väljenduda ka selles, et kohvitass käes ei püsi. Vallo Kruuser

Lasnamäe venekeelse gümnaasiumi kuuendas klassis on ajalootund. Tüdruk, kellega kohtume, meenutab, et õppis terve öö. Õpetaja kutsub ta vastama. Tüdruk kogeleb, punastab ja lõpuks pissib püksi. Milline häbi! Ainuüksi sellele olukorrale mõeldes ei suuda ta järgmisel päeval kooli minna.

Ta on tegelikult tavaline laps, õpib headele hinnetele. Tunnistab siiski, et vanemad on talle alati kõrgeid nõudmisi esitanud. "Vaata oma venda! Vot tema on tubli," õpetavad vanemad.

Tookord otsiti õpetaja soovitusel abi psühholoogilt.

Möödas on kaks aastat ja tüdruk käib samas koolis edasi. Tema jutust võib aru saada, et see nõuab temalt suurt eneseületust.

Eesti õpetajad puutuvad üha enam kokku lastega, kes paaniliselt kardavad vastamist, kuigi koolitunnid on hoolikalt ette valmistatud. Klassi ees laps punastab ja higistab. Muidu tubli õpilane ei suuda pingelises olukorras oma võimeid näidata. 

Äärmuslikul juhul kasvatab hirm end ise –  välditakse inimesi, kohti või olukordi, mis võiksid seda esile kutsuda.

Artiklit ette valmistades kuulsime tuttavate gümnaasiumiealisest lapsest, kes õpib kodus. Ta ei julge kooli minna. Murelikud vanemad ei soovinud oma kogemusest rääkida isegi anonüümselt.

Edukate vanemate laste häda

Näidendiproov koolis. Varateismelised ootavad oma esinemisjärge. 12aastane, kelle kord lõpuks kätte jõuab, hüppab aga suurest hirmust esimese korruse aknast välja.

"Ta pidi vaid ühe fraasi ütlema," meenutab seda koolis aset leidnud juhtumit psühholoog Anni Vaher. Laps ei suuda mõistuspäraselt tegutseda, sellises olukorras juhib teda paanika. "Pärast oli tal piinlik. Ta ei saanud aru, miks ta nii tegi," ütleb Vaher. 

Õpetaja saatis nooruki psühholoogi juurde, kes kirjutas tõendi, et teadmiste kontrolliks ei tohi teda klassi ette kutsuda. Sobib ainult kirjalik töö.

Paanikahood kiusavad tihti just neid õpilasi, kes on pärit kodust, kus ollakse pühendunud heale tulemusele. Tundeid ei tunnistata, peres on vaoshoitud õhkkond. "Mul on klassis lapsi, kes hakkavad nutma, kui saavad nelja. Ütlevad, et kodus riieldakse nendega," räägib Tallinna Reaalkooli õpetaja Kati Kangas.

Esimese klassi sisseastumiskatsed võivad nõrgema närvisüsteemiga lastesse süstida hirmu ebaõnnestumise ees. Seda võimendavad nii vanemate poolne kui ka ühiskondlik surve.   

Õpetaja Kangas räägib, et eriti raskes olukorras on esimeste klasside õpilased. Nad ei võta muresid mõistusega. Kui on surve, siis painduvad. Lapsevanemad rahunevad teises ja kolmandas klassis ning lastelgi läheb lihtsamaks. 

"Algklasside laps on kodu peegel. Kui on probleeme, tuleks vaadata esmalt kodu," võtab psühholoog Vaher kokku.

Kohvitassineuroos

Tüüpiline täiskasvanu, kes kannatab paanikahoogude all, on samuti enese vastu nõudlik isiksus.

"Ärkasin öösel korduvalt üles. Hommikul kartsin, mis päev toob. Süda tagus teistmoodi – tagus kurgus. Iiveldas kogu aeg, peas oli kummaline rõhumistunne." Nii räägib 21aastane Maria, kes õpib Tallinna Ülikoolis teisel kursusel. Päeva jooksul kasvas tal kummaline ärevus. "Kartsin midagi, aga ei tea mida," ütleb Maria. Ärevusest muutus isegi silmanägemine ühe miinuse võrra kehvemaks. Kui pinge vähenes, läks nägemine jälle nulli.

"Esimest korda tundsin hirmu enda ees – et võin midagi mõtlematut korda saata, kui lasen hirmul kasvada. Sellepärast pole ma julgenud ka narkootikume proovida, ma ei usalda oma alateadvust." Nii räägib Anna, Tartu Ülikooli kolmanda kursuse tudeng. 

Psühhiaater Jaan Olari tegeleb paanikahoogude all kannatajatega Soomes. Ta ütleb, et soomlased on jõudnud 100 000. diagnoosini ja see on vaid jäämäe veepealne osa.

Tartu psühhiaatriakliiniku juhataja Veiko Vasara sõnul on nad kliinikus rehkendanud, et Eestis jõuab arstini ainult 20–30 protsenti ärevushäirete all kannatavatest inimestest. Statistika näitab, et psühhiaatriakliinikusse võetakse ravile siiski järjest enam abivajajaid. "Nõudlust on," ütleb Veiko Vasar.

Eesti arstid pole kindlad, kas ärevushäireid esineb rohkem või pigem pöörduvad inimesed sagedamini arsti poole. Tänu ajakirjandusele on inimeste teadlikkus suurenenud.

Soomlasi raviv Jaan Olari ütleb, et soome kõnekeelde on tekkinud uus väljend "kohvitassineuroos" (kahvikuppineuroosi), mis kirjeldab inimest, kelle käed värisevad nii, et kohv loksub maha. Käed paneb värisema hirm kaotada enesekontrolli, surmahirm või "hulluksminemise" tunne.

Et haiguse tunnused on mitmekesised ja võivad kattuda teiste häirete omadega, siis on seda raske ära tunda. "Patsiendid võivad jõuda psühhiaatri vastuvõtule halvimal juhul kuni 20aastase hilinemisega," räägib Olari.

Soome ja Eesti kogemus on näidanud, et naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Tüüpiline paanikahäire all kannataja on 25aastane linnas üksi elav madala haridustasemega naine.

Teadusuuringud kinnitavad, et esimene haigestumise tipp on 20aastastel ja teine 30–40aastastel. Ärevushäiretele võib lisanduda depressioon, isiksushäire ja mõni somaatiline haigus.

Paanikahäire võib olla ka ajutine. Mitmed kolleegid on rääkinud, et neid tabasid paanikahood pärast Tallinna kolimist. Hiljem hirm kadus ja pole enam kunagi tagasi tulnud.

Firmajuhid paanitsevad

Innar Tõru Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikust toob näitena ületöötajad: "Juuakse palju alkoholi, samas piitsutatakse end tagant tööl, mille tõttu tekib vegetatiivne hüperaktiivsuse seisund. Sellele järgebki hirmureaktsioon." Üldine stressifooni tõus võib soodustada tema sõnul paanikahäire teket.

"Absoluutselt kuuluvad firmaomanikud sellesse rühma," ütleb Tartu perearst Monika Vask. Löögi all on noored inimesed, kel justkui on kõik olemas, kuid suur saavutusvajadus toidab hirmu ebaõnnestumise ees.

Lõviosa paanikahoogude all kannatajatest lähevadki kõigepealt perearsti juurde. Tullakse külmetushaiguse pärast, aga räägitakse ka teistest muredest.

"Mõnikord kutsutakse välja kiirabi," ütleb Innar Tõru, "kuigi kohale jõudes selgub, et kehalist haigust ei ole."

Kuigi järjest rohkem inimesi tunnistab oma paanikahoogusid, on arstid jutu ülesvõtmisel ettevaatlikud. Nii mõnigi kahtlustab, et teema on ravimifirmade algatatud. On ju viimasel ajal tõepoolest ilmunud artikleid, mis julgustavad depressiivseid inimesi tablette küsima.

Arstid kardavad, et seoses tabletiusaldusega kaob inimeste võime keeruliste elujärkudega iseseisvalt hakkama saada.

Ravimid võivad tekitada sõluvust

Ärevushäirete ravimid tekitavad kergesti sõltuvust. Ainuüksi hirmust paanikahoo ees lükkab inimene tableti kurku. "Ta ei suuda hinnata olukorra tõsidust. Aimus võimalikust paanikahoost tekitab temas äärmuslikku hirmu," räägib psühholoog Anni Vaher.

Ravimiameti statistika näitab, et tüüpilise paanikahäire rohu Xanax tarbimine on viimase nelja aastaga kasvanud kolm korda. "Ma arvan, et see ei näita ärevushäirete diagnoosimise kasvu, vaid süüakse rohkem tablette," ütleb Anni Vaher.

Psühhiaater Jaan Olari õigustab tablette. "Paanikahoogude all kannatavat inimest aitab teadmine, et tal on rohud käepärast. Varsti ei lähe tal neid enam vaja – aga teda aitab teadmine, et ta suudab jääda olukorra peremeheks, kas või tablettide abiga."

Ärevushäired

* Paanikahäire esineb haigushoogudena, mis algavad sageli ilma põhjuseta, täiesti ootamatult ning kestavad sekunditest minutiteni. Üle tunni hoog tavaliselt ei kesta. Inimene võib tunda tugevat surma- või raske haiguse hirmu, karta peast segiminekut. Esineb südamepekslemine, lämbumistunne, astmale omased sümptomid, neelamisraskused. Pea käib ringi, tekivad külma-kuumahood jm.

* Esimene paanikahoog vallandub tavaliselt ilma erilise põhjuseta. Mõnikord võib see olla seotud emotsionaalselt tähtsa olukorra, füüsilise väsimuse, seksuaalse aktiivsuse või alkoholi ja uimastite tarvitamisega.

* Ärevushäirete hulka kuulub praegusel ajal ühtekokku 14 diagnostilist nimetust. Rohkem tuntud ja kasutusel on paanikahäire, üldine ehk generaliseerunud ärevushäire ja sotsiaalsete olukordade kartus (sotsiaalfoobia).

* Paanikahood tekivad tavaliselt olukordades, kus on palju rahvast: kaupluste järjekordades, teatris, kinos, sildadel, ühistranspordis. On inimesi, kes ei julge poodi minna. Panevad üleriided selga, jõuavad välisukseni, kuid edasi ei julge minna.

* Tallinna Lastehaigla neuroloogia osakonna juhataja Valentin Sanderi sõnul on ärevushäire küllaltki levinud kõrvalekalle närvisüsteemi talitluses, mida esineb vähemalt viiel protsendil elanikkonast.

* Tekkimist soodustab kiire elutempo ja üleüldine stressifooni kasv.

* Paanikahäiret suudetakse nüüdisajal hästi ravida, kuid pooltel juhtudel kaasneb häirega depressioon. Raviks kasutatakse serotoniini ainevahetust mõjutavaid uuema põlvkonna antidepressante.

* Paanikat tunti juba antiikajal. Sõna tuleb Vana-Kreeka jumala Paani nimest. Eri kultuurides on käsitlus olnud erinev, aga seos hirmude ja kartustega on ühine.

* Paanikahäiret tänapäevasel kujul diagnoositakse 1980. aastast. Uuringud näitavad, et 40–50 protsenti patsientidest paranevad, kuid risk uuesti haigestuda jääb. 20 protsendil on häire krooniline.

Enimkasutatud paanikahäireravimi Xanaxi ostmine on kasvanud kolm korda

Aasta  Xanax
    ja Xanax XR

2000         1,2

2001          1,8

2002         2,5

2003         3,2

2004           4

Ostmine on väljendatud ühikutes DPD/1000/ööpäev. Aastal 2002 on turule lisandunud geneeriline preparaat Alprazolams, mille kasutamine samuti aastate lõikes suureneb.

Allikas: Ravimiamet

Ostmine on väljendatud ühikutes DPD/1000/ööpäev. Aastal 2002 on turule lisandunud geneeriline preparaat Alprazolams, mille kasutamine samuti aastate lõikes suureneb.

Allikas: Ravimiamet

Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikusse
pöördunud ärevus- või meeleoluhäiretega
inimeste arv kasvab iga aastaga

Aasta 200020012002200320042005
Meeleoluhäired170019992199226921832390
Ärevus- ja somatoformsed häired113813051425134715711767

Allikas: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik