Süüfilis tabab vanureid
Detsembris astus Mikitamäe perearsti Anne Kaldoja
kabinetti seitsmekümnendates aastates mees. Tal oli suur mure. Kui patsient
püksid alla laskis, nägi perearst ägedat löövet.
Mis viga on? Kaldoja
ei osanud diagnoosi panna.
Mees kadus kaheks kuuks ja ilmus Kaldoja juurde
tagasi alles veebruaris. Nüüd saatis perearst mehe poolesaja kilomeetri
kaugusele Põlvasse naha- ja suguhaiguste tohtri juurde.
Doktor Aime
Laul uuris meest tähelepanelikult ja langetas otsuse: süüfilis!
Vanahärrale oli see suur üllatus: 70aastane ei tule ju selle peale, et ta
võiks suguhaigust põdeda. “Võtsime viina ja midagi vist tõesti juhtus,” meenus
nüüd.
Kaldoja ja valla sotsiaaltöötaja Elli Lepasild
hakkasid tegema tõsist detektiivitööd: tuli leida vanamehe voodikaaslane ning
tema võimalikud partnerid. Külapoe juurde ju otsimiskuulutust üles ei pane,
siis teavad asjast kõik 1300 vallaelanikku.
Ääri-veeri uurides leiti
nakkuse allikas üles - esimesest patsiendist mitte oluliselt noorem
naisterahvas. “Tema oli juba mitu aastat haige,” ütleb Laul. "Süüfilise nähud –
mitte haigus ise – kaovad mõne aja möödudes iseenesest ja see naine ei olnud
arsti juurde läinud."
Märtsi lõpuks oli Laul süüfilise diagnoosinud veel
neljal Mikitamäe valla elanikul. Nad kõik on 50-70 aasta vanused. Vaesed
inimesed, kes armastavad napsi võtta. Perekonda neil ei
ole.
Elujõust puudu ei ole
Mikitamäe on üks
kagupoolsemaid kohti Eestis. Üle Pihkva järve paistab Venemaa. See on koht, kus
patsientidelt ei kasseerita siniste kilesusside eest kaht krooni, vaid
kasutatud sussid seisavad perearsti kabineti ukse taga kastis. Ja vana
Telefunkeni aparaat mängib ootetoa valgetel toolidel istuvatele haigetele
Elmari raadiot.
Kaldoja on arstina töötanud 17 aastat, kuid enamiku sellest
ajast tegelenud lastega. Süüfilist ei ole raske diagnoosida, aga Kaldoja ei
osanud alguses lihtsalt oletada, et vana mees võiks olla ettevaatamatu
voodisuhte ohver.
“Tegelikult on see tore, et vanad inimesed on nii
elujõulised,” viskab arst nalja. Ta käis hiljuti seminaril, kus räägiti vanade
inimeste suguelust – seal käis jutt 40aastastest.
Vallavanem Inara
Luigas on üllatunud, et süüfilis Mikitamäele jõudis. “Minu meelest on
see suure massi ja linnainimeste haigus.” Ta räägib juhtumist vastumeelselt –
ei taha, et pisike ja rahulik koht saaks kuulsaks vallatuid voodisuhteid
harrastavate vanainimeste tõttu.
Aga vallavanem on uhke selle üle, et kõik
haiged õnnestus kiiresti üles leida ja ravile saata. Põlvasse arsti juurde
viidi nad valla transpordiga ja ühele kindlustamata tõbisele tehti isegi
ravikindlustus.
Kondoomi ei tunne
Spetsialist Laul
on tähele pannud, et Põlvamaal haigestuvad klassikalistesse suguhaigustesse
nagu süüfilis just vanemad inimesed. Aastal 1999 oli maakonnas seitse, aastal
2000 kolm ja aastal 2001 üks süüfilisehaige. Ka nemad olid 40-50 aastased
alkohoolikud. Laulu arvates tuleb see sellest, et noored on õppinud kondoomi
kasutama. “Viimati põdes siinkandis mõni noorem inimene süüfilist 1990ndate
alguses.”
Kas vanad inimesed elavad varasemast aktiivsemat suguelu või on
nad lihtsalt ettevaatamatumad? Tallinna Naha- ja Suguhaiguste haigla peaarst
Mati Majass ütleb, et neil käib üle 65aastaseid patsiente
küll. Selles eas on kaheksa patsienti sajast. “Nad on siiski kurioosumid –
selles eas ei olda ju enam nii atraktiivsed,” ütleb Majass.
Majass on mures
selle pärast, et vanadel kulgeb süüfilis palju raskemalt kui noortel. “See
haigus kahjustab nõrku organeid ja vanadel inimestel on ju paljud kohad
haiged.” Majassi meelest on Eestis süüfilise ravis käibel nn Aafrika variant –
tehakse kiirelt kolm penitsilliinisüsti, et haige enam teisi ei nakataks. Päris
terveks teda aga ei ravita.
“Kas me peaksime selle haiguse propagandaks
pöörama? Minema ruuporiga trepi peale?” küsib vallavanem Luigas. Ta leiab, et
nii vanadele ei ole mõtet selgitustööd teha. Nad teavad niigi, et
suguhaigused on olemas. Kes nakatub, on ise hoolimatu.
Ka Inglismaal
levivad suguhaigused üle 65aastaste seas plahvatusliku kiirusega. Seal asuvad
eakad pärast lahutust innukalt uusi suhteid looma ega hooli kondoomi
kasutamisest, sest rasestumise ohtu enam pole.
Eestis on kogu turvaseksi
alane selgitustöö suunatud noortele. Töötutele vanainimestele ei jaga keegi
kondoome. “Kas nad neid üldse kasutadagi oskavad?” kahtleb Põlva arst Laul.
Mati Majassi meelest oleks vanade inimestega rääkimisest kasu, sest nemad
võtavad hoiatust tõsiselt.
Tegelikult on kuuldus süüfilisepuhangust
Mikitamäe inimeste seas selgitustööd teinud. Perearst Kaldoja juurde on täiesti
vabatahtlikult tulnud kümmekond inimest vereproovi andma ja uurima, kas neil
pole äkki süüfilis. “Mõni pole mitu aastat minu juures käinud,” ütleb
tohter.