Kuigi kergelt palavikus, on Anvelt oma Toompea kabinetis kohal juba enne intervjuu algust. Särgikrae nööp on sotsiaaldemokraatlikult avatud ning käed žestikuleerivad pingviiniloibadena elavalt või pöörduvad keskendudes peopesadest avatuna lae poole. Mõtteid otsides sulgeb Anvelt sagelisilmad.

Ent jah, haigus; sügisel nii aktuaalne teema. Anvelt ravib oma külmetust kuumade jookide ja küüslaugutablettidega, mis andvat tavalise küüslauguga sama efekti, „kuid ei haise.“ Otsekohesus tundubki talle olevat omane.

Olete politseinikuna inimesi tulistanud?

Olen pidanud. Üks juhus oli täitsa miilitsa ajal.

Kuhu lasksite?

Kuhugi kõhu piirkonda. See oli 80ndate lõpus ja tegemist oli narkomaaniga, kes proovis mind noaga rünnata. Ta oli täielikult apaatne igasugustele jala- ja kehalöökidele, tegelikult ka püstolilasule.